Portaalist

Sõnaveeb on Eesti Keele Instituudi keeleportaal, kuhu on koondatud info paljudest sõnakogudest ja andmebaasidest. Nõuandeid Sõnaveebi kasutajale vaata ka EKI teatmikust.

Keeleõppija Sõnaveeb on mõeldud eesti keele õppijale (A2 ja B1 keeleoskustasemel). Siin on umbes 6000 sõna.

EKI ühendsõnastik [The EKI Combined Dictionary, CombiDic] on Eesti Keele Instituudi sõnaraamat, mida koostatakse, toimetatakse ja täiendatakse pidevalt. EKI ühendsõnastik esitab eeskätt üldkeele infot. Siia lisanduvad uued sõnad ja tähendused, ÕSi selgitused, sünonüümid, teiste keelte vasted. Ühendsõnastiku tuumiku moodustavad 2019. aastal Sõnaveebis ilmunud Eesti Keele Instituudi üldkeele sõnakogud: “Eesti keele sõnaraamat 2019”, “Eesti keele naabersõnad 2019”, “Eesti keele põhisõnavara sõnastik 2019” (1. trükk 2014), “Eesti-vene sõnaraamat 2019” (1. trükk 1997–2009) ja “Eesti Keele Instituudi eesti keele morfoloogiline andmebaas 2019–”. Ühendsõnastikku on alates 2020. aastast täiendatud "Õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2018" infoga. Pidevalt on infot lisandunud ka "Eesti keele seletavast sõnaraamatust" (2009, 1. trükk 1988–2007) ja "Võõrsõnade leksikonist" (2012, veebis 2015).
Tähelepanu! Kuni järgmise ÕSi ilmumiseni määravad kirjakeele normi ÕSi uusim versioon ehk ÕS 2018 ja Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsused. Järgmine ÕS ilmub 2025. aastal trükitud raamatuna ja selle veebiversioonina EKI veebilehel.

Ühendsõnastiku versioon arhiveeritakse kord aastas (versiooni näitab aastaarv).

Oskussõnastikud. 2024. a seisuga on Sõnaveebis kokku rohkem kui 130 oskussõnastikku ja terminibaasi. Alates 2019. aastast korraldab Eesti terminitööd Eesti Keele Instituut.

EKI terminibaasi Esterm versioon arhiveeritakse kord aastas (versiooni näitab aastaarv).

Ekilex on Eesti Keele Instituudi hallatav ja arendatav sõnastiku- ja terminibaas. See on leksikograafide ja terminoloogide profitööriist, mida kasutavad nii EKI enda kui ka majavälised sõnakogude koostajad ja toimetajad. Ekilexis olevat infot kuvatakse kasutajale Sõnaveebis: üldkeeleinfot esitab EKI ühendsõnastik, oskuskeele infot oskussõnastikud.
NB! Ekilexi andmekogude tüüplitsents on CC BY 4.0, mis tähendab, et materjal on vabalt kasutatav. Nõutav on vaid viitamine ja teie tehtud muutuste kirjeldamine. Sõnakogude sisu saate alla laadida, kui loote Ekilexis konto, taotlete API kasutamiseks vajalikku võtit ja tutvute API võimalustega.

Sõnaveebiga on seotud “Eesti keele veebilausete korpus 2020”. Sellest korpusest päritakse veebilauseid korpuspäringusüsteemi KORP API kaudu.

Portaali arendamist on rahastatud Haridus- ja Teadusministeeriumi digipöörde programmi projektist "Eesti-vene-eesti sõnastikukeskkond" (2017–2019), avalike teenuste pakkumise arendamise meetme projektist "Sõnastiku- ja terminibaasisüsteemi Ekilex väliskasutajaliidesed ja API" (2014–2020) ja Riigi Tugiteenuste Keskuse meetmest 2014-2020.12.3 Avalike teenuste pakkumise arendamine (24.01.2022 - 31.10.2023).

Sõnastikusüsteemi Ekilex arendamist on rahastatud ASTRA meetme projektist "Sõnastiku- ja terminibaasisüsteemi EELex2 loomine ning Eesti Keele Instituudi teadlaste mobiilsuse toetamine, välisteadlastekaasamine ja doktorikooli jätkamine" ja projektist "Sõnastiku- ja terminibaasisüsteemi Ekilex väliskasutajaliidesed ja API“. Ekilexi ekspertide liidese ja API arendust ning sõnastike importi on toetatud projektist „Sõnastiku- ja terminibaasisüsteemi Ekilex väliskasutajaliidesed ja API“ (2014–2020).

Arendaja OÜ TripleDev.

Kuidas viidata

EKI ühendsõnastikus esitatud sõnale või väljendile palume viidata nii:

sõna või väljend. EKI ühendsõnastik AASTA. Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb AASTAARV. https://sonaveeb.ee/.. [= veebilink] (PP.KK.AAAA)

Oskussõnastikus või terminibaasis esitatud sõnale või väljendile palume viidata nii:

sõna või väljend. [Oskussõnastiku või terminibaasi nimetus]. Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb AASTA. https://sonaveeb.ee/.. [= veebilink] (PP.KK.AAAA)

Keele ja sõnakogu valik

Vaikimisi on Sõnaveebis valitud kõik keeled ja kõik sõnakogud. Valikut saab kitsendada nii keelte kui ka sõnakogude kaupa.

Keeleõppija Sõnaveeb

Keeleõppija Sõnaveebis on umbes 6000 sõna, mida on seletatud lihtsas keeles ning mis aitavad nii algajal kui edasijõudnud keeleõppijal (eeskätt A2 ja B1 keeleoskustase) eesti keeles õigesti rääkida ja kirjutada. Need sõnad on seletatud lihtsas keeles ja on varustatud näitelausetega. Näited näitavad, kuidas sõna lauses kasutatakse ning aitavad sõna tähendusest aru saada. Tähenduse paremaks mõistmiseks on mõnede sõnade juurde lisatud pildid. Sõnaveebi avalehel saab kasutaja valida, kas ta eelistab näha põhjalikumat infot (Sõnaveeb) või lihtsamalt ja lühemalt esitatud infot (Keeleõppija Sõnaveeb). Kui Keeleõppija Sõnaveebi valikus küsitud sõna puudub, suunatakse kasutaja Sõnaveebi info juurde.

Keeleõppijat abistavad:

• õppekommentaarid: näiteks sõna sada juures on kommentaar “Kui on tegemist arvudega üle tuhande, kasuta sõna sada asemel ükssada, näiteks viis tuhat ükssada. Kasuta sõna ükssada ka siis, kui ametlikus dokumendis on vaja sõnadega märkida täpne rahasumma.”
• suhtlusväljendid: näiteks sõna isu juures on suhtlusväljend Head isu!
• liitsõnad, mida saab otsitud sõna abil moodustada: sõna linn juures on liitsõnad kesklinn, kodulinn, pealinn, südalinn, vanalinn, äärelinn; linnaosa ja linnapea
• info sarnassõnade kohta: näiteks ehitus ära aja segi ehitis; õieti ära aja segi õigesti

Naabersõnade eesmärk on aidata edasijõudnud keeleõppijat ja muuta tema keelekasutus sarnaseks emakeelse kõneleja omaga. Näiteks sõna päike juures on esitatud sõnapaarid ere päike, päike paistab ja päikest nautima. Kui õppida uut keelt nö tükkidena, on keeleõppijal lihtsam selles keeles loomulikult ja ladusalt rääkida ning kirjutada.

Sama kujuga sõnad ehk homonüümid

Eesti keeles on umbes 1000 sõna, mille kirjakuju langeb kokku mõne teise sõnaga, aga mille tähendus on täiesti erinev. Sellised sõnad on homonüümid. Näiteks: palk ‘töötasu’ ja palk ‘langetatud puu’; tee ‘sõidutee’ ja tee ‘jook’; pits ‘võrkkudum’, pits ‘väike napsiklaas’ ja pits ‘piibuvarre osa’.

Valdav osa homonüümidest on väga lühikesed sõnad, nad on aja jooksul kulunud lühemaks. Sõnaveebis kuvatakse sama kujuga sõnad eraldi sakkidena.

Uued sõnad ja tähendused

Igal aastal lisandub EKI ühendsõnastikku rohkem kui 1500 uut sõna ja väljendit.

Uute sõnade hulgas on mitmeid uudiskeelendeid ehk neologisme – sõnu ja ühendeid, mis on hiljuti kasutusse tulnud ning tähistavad uusi nähtusi, tegevusi ja asju. Uusi sõnu ja tähendusi tähistab märgend UUS, selle juures on ära märgitud ka nende sõnastikku lisamise aasta, nt rohestamine UUS (2020), kobarkäkk UUS (2021), kübersõdur UUS (2022), palgateadlikkus UUS (2023). Sõnastikku lisandub ka uusi laiema levikuga kõnekeelseid sõnu, näiteks salfa (‘salvrätik’), ökoemme, välkar ‘välismaalane’, samuti sõnu, mis on keeles ammu olemas, ent pole varem sõnaraamatuis esinenud.

Pärisnimesid kirjeldatakse samamoodi nagu mis tahes muid sõnu: tuuakse välja nende sisu, kirjakuju, muutmisviis, kasutuskontekst, paralleelvorm(id) jm keelekasutaja jaoks oluline info. Võõrnimede puhul on ära toodud ka nende hääldus.

Uute lisandunud tähenduste puhul on hakatud olemasolevat sõna kasutama uues tähenduses harilikult mingi sarnasuse alusel või on võõrsõna tähendus teise keele mõjul avardunud.

ÕSi selgitused

Alates 2019. aastast on täiendatud EKI ühendsõnastikku õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2018 infoga. Rubriigis „ÕS selgitab“ on esitatud keelekorralduse selgitused, mis aitavad keelekasutajal teha teadlikke keelelisi valikuid. Selgitusele on lisatud kuupäev. ÕSi selgitusi täiendatakse uute andmete ilmnemisel ja uurimistulemuste järgi pidevalt. Tähelepanu! Kirjakeele normi alus kuni uue ÕSi ilmumiseni on ÕS 2018 ja Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsused. Järgmine ÕS ilmub 2025. aastal keeleportaalis Sõnaveeb omaette vaatena.

ÕSis on nii normingud kui ka selgitused.

ÕSi normingud käivad sõnade kirjakuju (ortograafia) ja muutevormide (morfoloogia) kohta, neid käsitleb vastavalt esildistele Emakeele Seltsi keeletoimkond.

ÕSi selgitused käivad sõnavaliku, tähenduste ja rektsiooni kohta, neid käsitlevad eeskätt EKI ühendsõnastiku ja ÕSi koostajad.

EKI ühendsõnastiku infot täiendab EKI teatmik. Eesti õigekeelsuskäsiraamat.

Sünonüümid

Sünonüümid on tähenduse poolest sarnased, ent kujult üksteisest erinevad sõnad. EKI ühendsõnastikus on sünonüümid näidatud tähenduse juures ning järjestatud seose tugevuse alusel.

Täissünonüümid (poolpaksus kirjas) on sõnad, mille tähenduse seletus on täpselt sama, nt hingetoit on sama mis vaimutoit, karu on sama mis pruunkaru. Lähisünonüümid (harilikus kirjas) ehk osasünonüümid on sõnad, mille tähendused erinevad mingi asjaolu poolest, nt rõõmu osasünonüümid on rõõmutunne, heameel, meelehea jt.

Päritolu

EKI ühendsõnastikus esitatakse infot sõnade ja vahel ka väljendite päritolu kohta. Sõna päritolu on kirjeldatud umbes 20 000 sõna juures. Päritoluinfo pärineb “Eesti keele sõnaraamatust 2019”. Sõna päritoluinfo on koostanud Udo Uibo.

Sõnade päritolu selgitus võib olla erinev. Kõigepealt on esile toodud päritolu liik: põlissõna, laensõna, kõlasõna, nimi, tootenimi, tõlkelaen, pooltõlkelaen, kirjakeele sõna või tehissõna. Seejärel on vajaduse järgi esitatud muud infot: vasted teistes keeltes, levik sugulaskeeltes, tehissõna autor ja loomise aeg.

Põlissõna. Need on vanemad sõnad, mille kohta pole teada, et nad oleksid laenatud, aga ka sellised eesti sõnavara ürgseimasse kihti kuuluvad sõnad, millel on küll selge vaste mõnes teises keelkonnas (näiteks mesi, muna, tooma, vask, vesi), kuid mille laenulisus pole ikkagi ühemõtteliselt kindel. Põlissõnade puhul on näidatud nende levik sugulaskeeltes ja esitatud maksimaalselt kolm näidet. Leviku iseloomustamisel on kasutatud järgmisi kategooriaid (kursiivis on esitatud näiteks olevad sõnad):

• uurali sõna (vaste vähemalt ühes samojeedi keeles): ei, elama, kaaren,
• soome-ugri sõna (vaste vähemalt ühes ugri keeles): kolm, kuru, köis,
• läänemeresoome-permi sõna (vaste vähemalt ühes permi keeles): jäse, kaas, amb,
• läänemeresoome-volga sõna (vaste mari keeles): jahvatama, haab, ihuma,
• läänemeresoome-mordva sõna (vaste mordva keeltes): inimene, istuma, aher,
• läänemeresoome-saami sõna (vaste saami keeltes): hiilgama, hõbe, ilves,
• läänemeresoome sõna (levinud mitmes läänemeresoome keeles, kusjuures vaste on olemas nii vepsa kui ka liivi keeles): matma, habras, jäme,
• piiratud levikuga läänemeresoome sõna (levinud mitmes läänemeresoome keeles): helmes, hirm, hulkuma,
• läänemeresoome lõunarühma sõna (levinud eesti, liivi ja vadja keeles): kudrutama, matma, niiske,
• eesti-soome sõna: eblakas, edenema, puju,
• eesti-liivi sõna: hullama, käi, maru,
• eesti-vadja sõna: jõhvikas, otsus, vaatama.

Laensõna. Need on sõnad, mis on laenatud teistest keeltest. Märgitud on laenuallikas või laenuallikad, uuemate laenude puhul enamasti konkreetne keel (nt alamsaksa, saksa, vene, soome), vanemate puhul keelerühm (nt aarja, balti, germaani). Kui lähtekeele sõna on omakorda laenatud, on võimaluse korral püütud esitada kogu teekond, kuidas ta on mitmeid keeli läbides eesti keelde jõudnud: näiteks koma < saksa Komma 'koma' < ladina comma 'lõige, lõik, tsesuur' < kreeka komma 'löök, lõige, lõik'.

Kõlasõna. Need on niihästi otsesed kõlajäljendused (onomatopoeetilised sõnad) kui ka nende ülekandelised kasutamisjuhud (nn onomatopoeetilis-deskriptiivsed sõnad). Kui võimalik, on kõlasõnade puhul esitatud sugulaskeelte vasteid, näiteks sõnadel helisema, huikama, inisema, kaagutama. Alati pole aga selge, kas sugulaskeeltes on tegemist ühe ja sama iidse sõna vastetega või hiljem eri keeltes iseseisvalt tekkinud sõnadega. Niisugustel segastel juhtudel on piirdutud lihtsalt märgendiga kõlasõna, näiteks karsumm, hõkk, hops, joba, jonks, hubisema.

Nimi ja tootenimi. Kui sõna on pärit pärisnimest või tootenimest, siis osutavad seda märgendid nimi ja tootenimi: näiteks kutt pärineb mehenime Gustav familiaarsest lühikujust Kutt, kets Ameerika firma US Rubber Company kummitallaga spordijalatsite tootemargist Keds, barbi tootenimest Barbie.

Tõlkelaen ja pooltõlkelaen. Tõlkelaenud on niisugused liitsõnad ja väljendid, mis on eesti keeles loodud mõne teise keele liitsõna või väljendi tõlkena: inglise chain smoker > eesti ahelsuitsetaja, inglise Internet of things > eesti asjade internet. Pooltõlkelaenude puhul on sõna või väljendi üks osa laenatud, teine tõlgitud: saksa Bubikragen > eesti bubikrae, vrd saksa Bubi ‘poiss, poisu, poisike’ ja Kragen ‘krae’.

Kirjakeele sõnad ja tehissõnad. Päritolu käsitlus ei ole pelgalt tüvekeskne (nagu „Eesti etümoloogiasõnaraamatus“), vaid võimalust mööda on kaasa haaratud ka tuletisi, liitsõnu ja väljendeid. Suur osa selliseid keelendeid on eesti keeles üpris uued, kirjakeele arendamiseks teadlikult loodud. Tuletiste ja väliseeskujuta liitsõnade puhul katab niisuguseid juhtumeid märgend kirjakeele sõna: adrik, aheraine. Võimaluse korral on esile toodud ka sõna autor ja loomisaeg: lõigend – Harald Põld 1910, aimekirjandus – Harry Õiglane 1974. Sadakonna kunstlikult loodud tüvisõna puhul on kasutatud märgendit tehissõna. Nende puhul on autor ja loomisaeg enamasti teada ja ka esitatud: lünk – Johannes Aavik 1917/1921, etlema – Ain Kaalep 1969.

Hääldus

Võõramate nimede, lühendite ja teistest keeltest tulnud sõnade puhul on sõnadele lisatud hääldus: Ali Baba [alii babaa], alma mater [alma maater], cappuccino [kaputšiino], KGB [kaa-gee-bee], TalTech [tal-tehh, tal-tek]. Eesti Keele Instituudi tänapäeva eesti keele sõnastikes on 2012. aastast kasutusel ühtne hääldusmärkide süsteem, vaata lähemalt EKI teatmikus.

Hääldust saab ka kuulata, selleks tuleb klõpsata kõlari märgile. Kuulatavad hääldused on pärit „Võõrsõnade leksikoni“ (2015) veebiversioonist. Häälduse on sisse lugenud eesti emakeelega inimesed, kes valdavad vastavat võõrkeelt väga hästi, hääldus on originaalilähedane. Hääldused on Eesti Keele Instituudis salvestatud 2016. aasta lõpus ja 2017. aasta alguses.

Kuulata saab ka mõnede muutevormide hääldust, selleks tuleb klõpsata kõlari märgile sõnavormide juures: sõna lill juures saab kuulata vorme lill (nimetav kääne), lille (omastav), lille (osastav). Omastava ja osastava vorm erinevad oma välte poolest. Kuulatavad sõnavormide hääldused on pärit „Eesti keele põhisõnavara sõnastiku“ (2014) veebiversioonist. Sõnavormide hääldused on Eesti Keele Instituudis salvestatud 2013. aastal. Häälduse lugesid sisse Eva Klemets ja Marju Avamere.

Kuulata saab ka näitelausete hääldusi, selleks tuleb klõpsata kõlari märgile eestikeelse näitelause kõrval. Näitelauset loeb arvuti, mitte inimene. Tegemist on Eesti Keele Instituudis loodud tehishäälega, mida on kasutatud mitmetes kõnesünteesi rakendustes.

Dikteeri!

Otsingusõna või -väljendit saab ka dikteerida. Selleks tuleb sisse lülitada otsingulahtris olev mikrofon ning see pärast dikteerimise lõppemist välja lülitada. Veebibrauser saadab reaalajas kõne TTÜ Küberneetika Instituudi serverisse, kus see muudetakse tekstiks ning saadetakse brauserisse tagasi.

Parima tulemuse saamiseks tuleks dikteerida selge häälega ja mõõdukas tempos (umbes nagu raadiodiktor).

Kõnetuvastuse rakendus on valminud riikliku programmi Eesti Keeletehnoloogia (2011–2017) projekti Kõnetuvastus raames TTÜ Küberneetika Instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia laboris. Rakenduse loojad on Tanel Alumäe (serveritarkvara, kõnetuvastus) ja Kaarel Kaljurand (serveriga suhtlev Javascripti moodul).

Sõnavormid

Vaikimisi on näha lühivalik, kus on ainult kõige olulisemad muutevormid:

• muutumatul sõnal tema ainus vorm
• käändsõnal nimetav, omastav, osastav ainsuses ja mitmuses
• pöördsõnal kindla kõneviisi oleviku ainsuse 3. pööre, ma-tegevusnimi, da-tegevusnimi, tud-kesksõna

Kõiki muutevorme näeb, kui vajutada nuppu "Näita tabelina". Valik "Märkidega" kuvab tabelina sõnavormide häälduskuju

Kui sõna saab käänata või pöörata mitmel moel (mitme eri muuttüübi järgi), siis näidatakse mitut paradigmat (nt koer, kõnelema).

Keeleõppija Sõnaveebis on samad vormid, kuid lihtsamal (vähendatud) kujul: kuvamata jäävad käändsõna rohked mitmuse rööpvormid, mis on kasutusel väheste sõnade puhul.

Muutevormid on vaikimisi harilikul kirjakujul. Hiirega vormi peale liikudes ilmub nähtavale täpsem info iga vormi kohta: vormi täielik nimi ja muutevormi morfonoloogiline kuju.

Morfoloogiline info täieneb pidevalt. Ühendsõnastiku infot täiendavad üksikasjalikumad selgitused EKI teatmikus.

Vene keele muuttüüpide eristamisel on aluseks “Vene keele grammatiline sõnaraamat”. Paradigmade genereerimisel on kasutatud andmebaasi “Täisparadigma. Morfoloogia. Sagedussõnastik. Ühendsõnastik.” (Hagen, 2020) ja vikisõnastiku vene vormimoodustusmalle.

Sõna seosed

Sõna seostena esitatakse otsitava sõnaga mingil viisil seotud sõnad ja väljendid: võrdlusvorme, tuletisi, sarjasõnu, täiendsõnu ja ühendeid.

Võrdlusvormid. Võrdlusvorme näidatakse omadussõnade ja määrsõnade juures (nt punane, kaugel).

Tuletised. Mõned tuletised on EKI ühendsõnastikus lihtsalt registreeritud, muu kirjeldus puudub. Kirjeldused täienevad pidevalt, aga seni võib infot leida põhisõna juurest.

Sarjasõnad. Eesti keelele on omased määrsõnadest või sõnaühenditest moodustuvad sarjad, mis mõnikord on kolmikud, mõnikord paarid, nt arvel : arvele : arvelt, lahus : lahku, otsa ees : otsa ette : otsa eest. EKI ühendsõnastikus on sellised sarjad seosega seotud. Sarjasõnana esinevad kõige sagedamini seisundit või kohta tähistavad määrsõnad või sõnaühendid. Kõik sarjasõnad on kirjeldatud iseseisva sõnana.

Ühendid

Otsitud sõna juures loetletakse ühendid, kus otsitav sõna ühe koostisosana esineb. Näiteks punane juures on ühendid Aafrika punane tee, hari läheb punaseks, punane planeet jt. Kõik ühendid on kirjeldatud iseseisva sõnana, neil on oma tähendusjaotus, seletused ja näited.

Ühendina on esitatud:

• ühendverbid: ette trügima, järele kontrollima, kokku arvutama
• ühendsidesõnad: kui et, nii et, niikaua kui
• metafoorsed, ekspressiivsed väljendid: ajusid pesema, täispangale minema, vale puu all haukuma
• idiomaatilised noomeniühendid (ka pärisnime sisaldavad): kirju koer, tarkade kivi, Achilleuse kand, Ameerika mäed, onu Heino
• väljendverbid: nägu tegema, pahaks panema, silma jääma
• idiomaatilised püsivõrdlused: nagu kulda, raha nagu ratsahobuse sitta, täis nagu templielevant
• terminiühendid ja terminilaadsed ühendid: absoluutne kuulmine, erakorraline meditsiin, helkivad ööpilved, Hispaania avang, huvide konflikt
• keelte nimetused, vaegomadussõnalise täiendiga ühendid: aramea keel, akadi keel, krimmitatari keel, katoliku kirik, luteri usk
• mitmesõnalised pärisnimed: Vaikne ookean, Ameerika Ühendriigid, Liibüa kõrb
• isolaadi ehk ainukordse komponendi ja verbi ühendid: luuslanki lööma, peksa saama, plehku pääsema
• kaassõnalised ühendid: au sees, mitut pidi, ookeani taga, pöidla all, püssi alla
• lauselised ütlused (ka mõned kõnekäänud ja vanasõnad): mis liig, see liig, näitan, kuidas Luukas õlut teeb, uhkus ajab upakile, vanajumal oli lätlane
• mitmesugused vormelid ja retoorilised hüüatused: asi nudi, head aega, okas päkka, põrgu päralt, tere tulemast, tohoh tillae

Teist tüüpi ühendid on naabersõnad ehk kollokatsioonid. Need on sõnad, mis esinevad keeles sageli koos, näiteks sõnapaarid noor inimene, hea inimene, inimene elab, inimene mõtleb. Naabersõnad aitavad nii edasijõudnud keeleõppijat kui emakeelset kõnelejat teksti loomisel. Naabersõnade info pärineb sõnakogust “Eesti keele naabersõnad 2019”.

Tähendused

EKI ühendsõnastiku eesti keele osa põhineb varasematel sõnaraamatutel: “Eesti kirjakeele seletussõnaraamat” (1988–2007), “Eesti keele seletav sõnaraamat” (2009), “Eesti õigekeelsussõnaraamat 2018”, „Eesti keele sõnaraamat 2019“, “Eesti keele naabersõnad” (2019), “Eesti-vene sõnaraamat 2019”, “Võõrsõnade leksikon” (2012). Tähendustasandeid on kaks: põhitähendus (numbritega: 1, 2, 3 jne) ja alltähendus (numbritega: 1.1, 1.2 jne). Nii põhitähendus kui ka alltähendus võib sisaldada semikooloniga eraldatud väga lähedast, muul viisil raskesti eristatavat osa.

Tähendusinfo täieneb pidevalt. Keel muutub, juurde tekib uusi tähendusi, vastavalt sellele muutub ka keelekirjeldus.

Keeleõppija Sõnaveebis avanevad üksnes õppijale mõeldud lihtsamas sõnastuses põhitähendused.

Tähendused on üldjuhul järjestatud sageduse järgi: esikohal on keeles kõige sagedamini ettetulev tähendus. Alati pole seda põhimõtet rakendatud: mõnd sõna on olnud parem seletada, arvestades ajaloolist järgnevust või otsese-ülekantud tähenduste suhet.

Rubriigis "Hea teada" on antud mitmesugust, hrl entsüklopeedilist lisainfot.

Tähendussuhted

EKI ühendsõnastikus on esitatud valik sõna tähendussuhteid muude sõnadega: sünonüümid, antonüümid (vastandid) ja kaashüponüümid.

Sünonüümid on tähenduse poolest sarnased, ent kujult üksteisest erinevad sõnad, nt hingetoit = vaimutoit.

Antonüümid ehk vastandid on vastandlikud teatava tähendusliku tunnusjoone poolest, nt absoluutne vastand on suhteline.

Kaashüponüümid on sõnad, mis on ühesuguses suhtes oma ülemmõistega, olles ülemmõiste suhtes samaväärsed alammõisted. Nad on kõrvutatavate eristustunnustega sõnad. EKI ühendsõnastikus on nad näidatud selgituse “võrdle” abil: riigimets võrdle eramets.

Naabersõnad

Naabersõnad on sõnad, mis esinevad keeles sageli koos. Igal keelel on eriomaseid sõnade kombinatsioone, mille tundmine on vajalik, et oleks võimalik selles keeles loomulikult ja ladusalt rääkida ning kirjutada. Näiteks eesti keeles öeldakse kange kohv ja lahja kohv, mitte tugev kohv või nõrk kohv, aga inglise keeles just strong coffee ja weak coffee. Naabersõnade esitamise eesmärk on aidata eelkõige keeleõppijat ja muuta tema keelekasutus sarnaseks emakeelse kõneleja omaga. Naabersõnade info pärineb sõnakogust “Eesti keele naabersõnad 2019”.

EKI ühendsõnastikus saab naabersõnu vaadata umbes 10 000 sõna juures, mis on välja valitud sageduse alusel. Otsitava sõna juures on naabersõnad rühmitatud sõnaliikide kaupa, vastavalt sellele, kas märksõna esineb koos omadussõna, pärisnime, määrsõna, tegusõna, nimisõna või kaassõnaga. Näiteks sõna kohv esineb kõige sagedamini koos omadussõnadega kange, kuum, kofeiinivaba jne. Tegusõnadest on esikohal: kohv aurab, (kohv) jahtub, (kohv) ergutab. Nimisõnadest on sagedamad: kohvi joomine, (kohvi) hind, (kohvi) valmistamine.

Naabersõnu saab vaadata ka mõnede mitmesõnaliste tegusõnade juures (nt aru saama, alla kirjutama).

Iga rühma või rea alguses on antud näidis koos märksõnaga, mis näitab, millises vormis selle rea naabersõnad esinevad. Kui naabersõnade näidis on kohv aurab, jahtub, ergutab, siis vastavad naabersõnade paarid on kohv aurab, kohv jahtub, kohv ergutab.

Naabersõnade info on saadud “Eesti keele ühendkorpusest 2013”. Automaatselt loodud sisu on põhjalikult toimetatud ja vigadest puhastatud.

Naabersõnade kasutamist illustreerivad näitelaused. Üldjuhul on antud vähemalt üks näitelause rühma kohta. Kuna naabersõnu on palju, on näitelaused esialgu peidus, et anda sõnapaaridest kiiresti võimalikult terviklik pilt. Kui vajutada kirjale “Kasutusnäited”, avaneb iga rühma all vähemalt üks näitelause.

Rektsioon ehk sõltumine

Rektsioon näitab, millist grammatilist vormi nõuab mingi sõna teistelt temaga koos erinevatelt sõnadelt. Rektsiooni kirjeldatakse mitmesuguste küsimuste abil, nt tutvuma - kellega; usk – kellesse/millesse; viha – kelle/mille vastu; tahe – mida teha. On tegusõnu, mille juures saab kasutada ainult osasihitist, nende rektsioon on tähistatud tärniga, nt alahindama - keda/mida*, kallistama - keda*, alustama - mida*, millega, millest. Rektsiooni kasutamist keeles näitab näitelause.

Näitelaused

Näitelause toetab seletust ja aitab tähendust paremini mõista. Näidete valikul on toetutud eesti keele tekstikorpuste andmetele. Koostöös firmaga Lexical Computing Ltd. ja Tartu Ülikooliga uuendatakse Eesti Keele Instituudis eesti keele ühendkorpust iga kahe aasta tagant. Näitelaused on valitud võimalikult loomulikud, mõnel määral on näitelauseid sõnaraamatu jaoks kohandatud. Pikemaid infoüksusi saab täielikult avada “Näita rohkem” nupu alt.

Keeleõppija Sõnaveebis kuvatakse õppijale mõeldud lühemad ja lihtsamad näitelaused.

Veebilaused

Lisaks leksikograafi valitud näidetele on võimalik vaadata ka automaatselt valitud veebilauseid. Kuna neid valib arvuti, mitte inimene, ning neid ei ole toimetatud, siis võib nende hulka sattuda ebatäpsusi või suisa vigaseid lauseid. Eesti Keele Instituudis arendatakse veebilausete programmi edasi, nõnda muutuvad veebilaused edaspidi täpsemaks. Veebilaused on pärit eesti keele õpikutest, erinevatest meedia-, ilukirjandus- ja teadustekstidest ning eestikeelsest Vikipeediast. Arvuti pärib neid “Eesti keele veebikorpusest 2020” korpuspäringusüsteemi KORP API kaudu.

Veebilaused on valitud spetsiaalse programmi (Good Dictionary Example ehk GDEX) abil, toetudes lause teatud tunnustele. Lause pikkus peab olema 3 kuni 20 sõna, lause ei tohi sisaldada väga harva esinevaid sõnu ega väga pikki sõnu jm.

Õpetaja tööriistad

Eri keeleoskustasemete sõnavaraloendid on leitavad Sõnaveebi alamlehel “Õpetaja tööriistad”, mis avaneb menüü nupu alt. Sõnavaraloendid on koostatud kahele sihtgrupile: noor keeleõppija (keeleoskustasemed eelA1–B1) ja täiskasvanu keeleõppija (keeleoskustasemed A1–C1). Sõnavaraloendid on lingitud Sõnaveebiga – nii saab kasutaja kohe tundmatu sõna tähendust järele vaadata.

Grammatika osa sisaldab noore ja täiskasvanud keeleõppija grammatikapädevuse kirjeldust. Noore keeleõppija grammatikapädevuse kirjeldus on koostatud tasemetele eelA1–B2. Täiskasvanud keeleõppija grammatikapädevuse kirjeldus on koostatud tasemetele A1–C1.

Kuidas keeletunnis kasutada

Pakume õpetajatele ideid, kuidas kasutada Sõnaveebi (keeleoskustasemed B2–C1) ja Keeleõppija Sõnaveebi (keeleoskustasemed A1–B1 ja üldhariduse I-III kooliaste), et arendada õppijate keelepädevust (sõnavara, grammatikat, õigekirja) ja leksikograafilist pädevust ehk oskust kasutada sõnastikku/keeleportaali.

EKI piltsõnastik

EKI piltsõnastik on mitmekeelne abivahend nii algtasemel kui ka edasijõunud keeleõppijale. Piltsõnastiku abil saab õppida eesti, vene ja ukraina keelt temaatiliste piltide kaudu. Piltsõnastik sisaldab umbes tuhat pilti, mis on jagatud 52 teemasse (nt kaassõnad, sõidukid, riietumine, puuviljad ja marjad, sport, kool ja kontor jpm). Eestikeelne piltsõnastik on helindatud, st et kuulata saab kõikide sõnade hääldust. Pildid on varundatud kasutusnädetega, mida saab lasta sünteeshäälel ette lugeda. Lisaks saab piltsõnastikust liikuda otse Keeleõppija Sõnaveebi, kust saab vajadusel järele vaadata sõna tähendust, naabersõnu, sünonüüme ja seda, kuidas sõna käänata või pöörata.

EKI piltsõnastiku on koostanud Jelena Kallas, Kristina Koppel, Olga Kiisla, Ellen Dovgan, kunstnikud Kristel Karp ja Anni Piits-Jamnik, tehniline tugi Katrin Tsepelina ja TripleDev OÜ.

Infoüksused

Vaata sõna rõõmus ja leia:

• Mitu tähendust sellel on?
• Mis on selle sõna sõnaliik?
• Mis on selle sõna kesk- ja ülivõrre?
• Mis on selle sõna sünonüümid/vastandid?
• Milliste teiste sõnadega see sõna sageli koos esineb (naabersõnad)?

Vaata sõna kurk ja vasta järgmistele küsimustele:

• Mitut sõna (homonüümi) sõnastik vastuseks pakub?
• Kas need sõnad käänduvad samamoodi?

Vaata sõna aktiivne ja leia rubriigist “Sõna seosed”, milliseid teisi sõnu saab sellest moodustada (tuletised ja võrdlusastmed).

Vaata sõna silm ja leia rubriigist “Ühendid”, milliseid väljendeid saab selle sõnaga moodustada. Vali paar väljendit ja vaata, mida nad tähendavad.

Sõnavormid

Kasuta rubriiki ”Sõnavormid” järgmiste ülesannete tegemisel:

• Moodusta sõna leib nimetava, omastava ja osastava ainsuse vormid. Kontrolli.
• Moodusta puuduv käändevorm (näiteks ainsuse osastav). Näidis: leib, leiva, … → leib, leiva, leiba. Kontrolli.
• Kasuta tegusõna kütma umbisikulise tegumoe vorme järgmistes lausetes: Maja ... (kütma) kamina abil. Augustis maju veel ei ... (kütma). Kontrolli.

Rektsioon

Rektsioon näitab, millist grammatilist vormi nõuab sõna teistelt temaga koos erinevatelt sõnadelt. Rektsiooni näitavad küsimused on välja toodud sõnade tähenduste juures (nt armastama keda-mida, mida teha).

Pane sulgudes olev sõna õigesse vormi. Näiteks: Vanemad armastavad oma … (lapsed). Matka toimumine sõltub … (ilm). Kontrolli.

Vali õige tegusõnavorm. Näiteks: Talle meeldib … (tantsima/tantsida). Sa peaksid talt vabandust … (paluma/paluda). Kontrolli.

Vali õige kaassõna. Näiteks: Tal pole teiste … (vastu/poole) kaastunnet. Kontrolli.

Naabersõnad ja ühendid

Paku omadussõnu, millega sõna üllatus iseloomustada, näiteks suur/meeldiv/ebameeldiv/tore. Vaata võimalikke vastuseid sõnastikust.

Paku tegusõnu, millega sõna abi kasutatakse, nt abi saama/vajama/paluma. Kontrolli võimalikke vastuseid sõnastikust.

Vaata sõna majandus naabersõnu. Analüüsi, milline majandus olla võib, mida see ise teeb (kasvab/areneb/langeb) ja mida sellega teha saab (arendama/toetama/mõjutama). Koosta leitud naabersõnadega lauseid.

Vaata tegusõna minema ja leia näiteid, millal selle tegusõnaga saab väljendada liikumist ja millal seisundi muutust.

“Õpime eesti keelt” alamlehed

Moodusta viie riigi, seal elava rahvuse ja riigis räägitava keele nimetused, näiteks Eesti → eestlane → eesti (keel). Kontrolli vastuseid, kasutades alamlehe “Maad ja rahvad” tabelit.

Vaata alamlehelt “Kirjutamine” ametliku kirja vormistust ja võimalikke väljendeid, millega kirja alustada ja lõpetada. Kirjuta kiri näidise alusel.

Nimeta kolm looma/putukat ... , mida eesti keeles tead. Vaata Sõnaveebi piltsõnastikku. Millised loomad/putukad on seal lisaks sinu nimetatutele?

Aineõpe

Alates 2021. a märtsist on Sõnaveebis kättesaadavad aastatel 2005–2010 välja antud kakskeelsed (eesti-vene-eesti) koolisõnastikud: bioloogia, geograafia, inimeseõpetus, füüsika, keemia, kehaline kasvatus, kirjandus, kodundus, kunstiõpetus, käsitöö, muusikaõpetus, töö- ja tehnoloogiaõpetus, ühiskonnaõpetus. Kokku 21 000 sõna. Aineõppes saab neid kasutada eestikeelsetes õppetekstides sisalduvate sõnade tähenduste otsimiseks ja vastuste kirjutamiseks.

Autoriõigused

EKI ühendsõnastiku autoriõiguste omanik on Eesti Keele Instituut.
Autoriõigus: Eesti Keele Instituut 2024

EKI terminibaasi Esterm autoriõiguste omanik on Eesti Keele Instituut.
Autoriõigus: Eesti Keele Instituut 2024

Oskussõnastike ja terminibaaside autoriõiguste omanikud on autorid.
Autoriõigus: autorid

Keeleportaali Sõnaveeb autoriõiguste omanik on Eesti Keele Instituut.
Autoriõigus: Eesti Keele Instituut 2024

Sõnastiku- ja terminibaasisüsteemi Ekilex autoriõiguste omanik on Eesti Keele Instituut.
Autoriõigus: Eesti Keele Instituut 2024

Uued versioonid

EKI ühendsõnastikku, EKI terminibaasi Esterm ja paljusid oskussõnastikke ja terminibaase täiendatakse ja toimetatakse pidevalt, sealhulgas kasutajate tagasiside põhjal.

Sõnakogude uued versioonid luuakse ja arhiveeritakse kord aastas. Versiooni märgib aastaarv, millele on lisatud versiooni loomise kuupäev, nt EKI ühendsõnastik 2024 (PP.KK.AAAA), EKI terminibaas Esterm 2024 (PP.KK.AAAA).

Keeleportaali Sõnaveeb uus versioon luuakse ja arhiveeritakse kord aastas. Versiooni märgib aastaarv, millele on lisatud versiooni loomise kuupäev, nt Sõnaveeb 2024 (PP.KK.AAAA).

Iga versioon saab omaette püsiva identifikaatori, mida kasutatakse sellele versioonile viitamisel. Kõik versioonid registreeritakse METASHARE’is ja arhiveeritakse Eesti Keeleressursside Keskuses.