Portaalist

Sõnaveeb on Eesti Keele Instituudi keeleportaal, kuhu on koondatud info paljudest sõnakogudest ja andmebaasidest. EKI ÜHENDSÕNASTIK (versiooni näitab aastaarv) esitab eeskätt üldkeele infot. OSKUSSÕNASTIKUD esitavad paljude terminibaaside infot. Eesti keele õppijale on mõeldud Keeleõppija Sõnaveeb. Sõnaveebis kuvatav info pärineb Ekilexist, Eesti Keele Instituudi hallatavast ja arendatavast sõnastiku- ja terminibaasisüsteemist.

I. “EKI ühendsõnastik” [The EKI Combined Dictionary, CombiDic] on Eesti Keele Instituudi sõnaraamat, mida koostatakse, toimetatakse ja täiendatakse pidevalt. Uued sõnad ja väljendid, mis meie keelde päevast päeva ilmuvad, registreerime nüüd ja edaspidi ühendsõnastikus. Siia lisandub vene jt keelte vasteid, sünonüüme ja ÕSi soovitusi. Ühendsõnastiku tuumiku moodustavad 2019. aastal Sõnaveebis ilmunud Eesti Keele Instituudi üldkeele sõnakogud: “Eesti keele sõnaraamat 2019”, “Eesti keele naabersõnad 2019”, “Eesti keele põhisõnavara sõnastik 2019” (1. trükk 2014), “Eesti-vene sõnaraamat 2019” (1. trükk 1997–2009) ja “Eesti Keele Instituudi eesti keele morfoloogiline andmebaas 2019”.
Tähelepanu! Kirjakeele normi alus kuni uue ÕSi ilmumiseni on ÕS 2018, mitte "EKI ühendsõnastik".

Ühendsõnastiku versioon arhiveeritakse kord aastas (versiooni näitab aastaarv).

II. Oskussõnastikud. Kokku umbes 80 oskussõnastikku ja terminibaasi. Eesti terminitööd rahastab Haridus- ja Teadusministeerium keeleprogrammi kaudu. Alates 2019. aastast korraldab Eesti terminitööd Eesti Keele Instituut.

EKI terminibaasi Esterm versioon arhiveeritakse kord aastas (versiooni näitab aastaarv).

Sõnaveebiga on seotud “Eesti keele veebilausete korpus 2020”. Sellest korpusest päritakse veebilauseid korpuspäringusüsteemi KORP API kaudu.

Portaali arendamist on rahastatud Haridus- ja Teadusministeeriumi digipöörde programmi projektist "Eesti-vene-eesti sõnastikukeskkond" (2017–2019) ja avalike teenuste pakkumise arendamise meetme projektist "Sõnastiku- ja terminibaasisüsteemi Ekilex väliskasutajaliidesed ja API" (2014–2020).

Sõnastikusüsteemi Ekilex arendamist on rahastatud ASTRA meetme projektist "Sõnastiku- ja terminibaasisüsteemi EELex2 loomine ning Eesti Keele Instituudi teadlaste mobiilsuse toetamine, välisteadlastekaasamine ja doktorikooli jätkamine" ja projektist "Sõnastiku- ja terminibaasisüsteemi Ekilex väliskasutajaliidesed ja API“. Ekilexi ekspertide liidese ja API arendust ning sõnastike importi on toetatud projektist „Sõnastiku- ja terminibaasisüsteemi Ekilex väliskasutajaliidesed ja API“ (2014–2020).

Arendaja OÜ TripleDev.

Kuidas viidata

EKI ühendsõnastikus esitatud sõnale või väljendile palume viidata nii:

sõna või väljend. EKI ühendsõnastik 2021. Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb 2021. https://sonaveeb.ee/sõna või väljend (14.2.2021)

Oskussõnastikus või terminibaasis esitatud sõnale või väljendile palume viidata nii:

sõna või väljend. [Oskussõnastiku või terminibaasi nimetus]. Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb 2021. https://sonaveeb.ee/sõna või väljend (14.2.2021)

Keele ja sõnakogu valik

Vaikimisi on Sõnaveebis valitud kõik keeled ja kõik sõnakogud. Valikut saab kitsendada nii keelte kui ka sõnakogude kaupa.

Keeleõppija Sõnaveeb

Keeleõppija Sõnaveebis on umbes 5000 sõna, mida on seletatud lihtsas keeles ning mis aitavad nii algajal kui edasijõudnud keeleõppijal (eeskätt A2 ja B1 keeleoskustase) eesti keeles õigesti rääkida ja kirjutada. Need sõnad on seletatud lihtsas keeles ja on varustatud näitelausetega. Näited näitavad, kuidas sõna lauses kasutatakse ning aitavad sõna tähendusest aru saada. Tähenduse paremaks mõistmiseks on mõnede sõnade juurde lisatud pildid. Kokku on umbes 400 pilti. Sõnaveebi avalehel saab kasutaja valida, kas ta eelistab näha põhjalikumat infot (Sõnaveeb) või lihtsamalt ja lühemalt esitatud infot (Keeleõppija Sõnaveeb). Kui Keeleõppija Sõnaveebi valikus küsitud sõna puudub, suunatakse kasutaja Sõnaveebi info juurde.

Keeleõppijat abistavad:

  • õppekommentaarid: näiteks sõna sada juures on kommentaar “Kui on tegemist arvudega üle tuhande, kasuta sõna sada asemel ükssada, näiteks viis tuhat ükssada. Kasuta sõna ükssada ka siis, kui ametlikus dokumendis on vaja sõnadega märkida täpne rahasumma.”
  • suhtlusväljendid: näiteks sõna isu juures on suhtlusväljend Head isu!
  • liitsõnad, mida saab otsitud sõna abil moodustada: sõna linn juures on liitsõnad kesklinn, kodulinn, pealinn, südalinn, vanalinn, äärelinn; linnaosa ja linnapea
  • info sarnassõnade kohta: näiteks ehitus ära aja segi ehitis; õieti ära aja segi õigesti

Detailses vaates saab vaadata naabersõnu. Näiteks sõna päike juures on esitatud sõnapaarid ere päike, päike paistab ja päikest nautima. Naabersõnade eesmärk on aidata edasijõudnud keeleõppijat ja muuta tema keelekasutus sarnaseks emakeelse kõneleja omaga. Kui õppida uut keelt nö tükkidena, on keeleõppijal lihtsam selles keeles loomulikult ja ladusalt rääkida ning kirjutada.

Sama kujuga sõnad ehk homonüümid

Eesti keeles on umbes 1000 sõna, mille kirjakuju langeb kokku mõne teise sõnaga, aga mille tähendus on täiesti erinev. Sellised sõnad on homonüümid. Näiteks: palk ‘töötasu’ ja palk ‘langetatud puu’; tee ‘sõidutee’ ja tee ‘jook’; pits ‘võrkkudum’, pits ‘väike napsiklaas’ ja pits ‘piibuvarre osa’.

Valdav osa homonüümidest on väga lühikesed sõnad, nad on aja jooksul kulunud lühemaks. Sõnaveebis kuvatakse sama kujuga sõnad eraldi sakkidena.

Uued sõnad ja tähendused

Igal aastal lisandub EKI ühendsõnastikku rohkem kui 1500 uut sõna ja väljendit.

Uute sõnade hulgas on mitmeid uudiskeelendeid ehk neologisme – sõnu ja ühendeid, mis on kasutusse tulnud viimase paarikümne aasta jooksul ning mida keelekasutajad tajuvad uuena, näiteks rohestamine, unenõustaja, lennuhäbi, vegetoit. Neile sõnadele on lisatud tähis UUDISSÕNA. Lisandub ka uusi laiema levikuga kõnekeelseid sõnu, näiteks salfa (‘salvrätik’), ökoemme, välkar ‘välismaalane’, samuti sõnu, mis on keeles ammu olemas, ent pole varem sõnaraamatuis esinenud.

Pärisnimesid oli algses valikus umbes 1500 ning nende hulk kasvab pidevalt. Pärisnimesid kirjeldatakse samamoodi nagu mis tahes muid sõnu: tuuakse välja nende sisu, kirjakuju, muutmisviis, kasutuskontekst, paralleelvorm(id) jm keelekasutaja jaoks oluline info. Võõrnimede puhul on ära toodud ka nende hääldus.

Uute lisandunud tähenduste puhul on hakatud olemasolevat sõna kasutama uues tähenduses harilikult mingi sarnasuse alusel või on võõrsõna tähendus teise keele mõjul avardunud.

ÕSi soovitused

Alates 2020. aastast lisanduvad EKI ühendsõnastikku ÕSi soovitused (vt rubriiki "ÕS soovitab"). Soovitusele on lisatud kuupäev. Tähelepanu! Kirjakeele normi alus kuni uue ÕSi ilmumiseni on ÕS 2018, mitte EKI ühendsõnastik.

ÕSi soovitused on mõeldud kõigile neile, kes soovivad olla kursis muutuvate keelekorralduspõhimõtetega, saada kinnitust või juhatust sõnakasutuse kohta. Soovitustekst sisaldab põhjendust, miks üks või teine keelend on soositud või ebasoovitatav. Eeskätt antakse infot sõna ortograafilise kuju kohta, vajadusel esitatakse õigekirjareegel. Veebis täiendab ÕSi soovitusi „Eesti õigekeelsuskäsiraamat“ ehk Keeleviki.

ÕSi üks rolle on olnud ka täita keeles lünki. Seetõttu esitame EKI ühendsõnastikus niisuguseid sõnu, mis pole väga levinud, kuid mis võiksid suuta täita mõnd olulist tühikut, näiteks kaadama, sobe, took, tüsilik, velbas. Ka sellistele sõnadele lisanduvad vähehaaval ÕSi soovitused koos põhjendustega.

Sünonüümid

Sünonüümid on tähenduse poolest sarnased, ent kujult üksteisest erinevad sõnad. Sõnaveebis on sünonüümid näidatud tähenduse juures ning loetletud seose tugevuse alusel – kõige lähedasemad sünonüümid on esitatud esimesena. Osadel sünonüümidel on täpselt sama definitsioon (nt burleskne on sama mis jämekoomiline, hingetoit on sama mis vaimutoit ja karu on sama mis pruunkaru) – neid võib pidada täissünonüümideks. Alates 2020. aastast lisatakse Sõnaveebi ka osasünonüüme, näiteks on karu sünonüümid veel mesikäpp, karumõmm, karuott ja metsaisand.

Päritolu

Sõnaveebis esitatakse infot sõnade ja vahel ka väljendite päritolu kohta. Sõna päritolu on kirjeldatud umbes 20 000 sõna juures. Päritoluinfo pärineb “Eesti keele sõnaraamatust 2019”. Sõna päritoluinfo on koostanud Udo Uibo.

Sõnade päritolu selgitus võib olla erinev. Kõigepealt on esile toodud päritolu liik: põlissõna, laensõna, kõlasõna, nimi, tootenimi, tõlkelaen, pooltõlkelaen, kirjakeele sõna või tehissõna. Seejärel on vajaduse järgi esitatud muud infot: vasted teistes keeltes, levik sugulaskeeltes, tehissõna autor ja loomise aeg.

Põlissõna. Need on vanemad sõnad, mille kohta pole teada, et nad oleksid laenatud, aga ka sellised eesti sõnavara ürgseimasse kihti kuuluvad sõnad, millel on küll selge vaste mõnes teises keelkonnas (näiteks mesi, muna, tooma, vask, vesi), kuid mille laenulisus pole ikkagi ühemõtteliselt kindel. Põlissõnade puhul on näidatud nende levik sugulaskeeltes ja esitatud maksimaalselt kolm näidet. Leviku iseloomustamisel on kasutatud järgmisi kategooriaid (kursiivis on esitatud näiteks olevad sõnad):

  • uurali sõna (vaste vähemalt ühes samojeedi keeles): ei, elama, kaaren,
  • soome-ugri sõna (vaste vähemalt ühes ugri keeles): kolm, kuru, köis,
  • läänemeresoome-permi sõna (vaste vähemalt ühes permi keeles): jäse, kaas, amb,
  • läänemeresoome-volga sõna (vaste mari keeles): jahvatama, haab, ihuma,
  • läänemeresoome-mordva sõna (vaste mordva keeltes): inimene, istuma, aher,
  • läänemeresoome-saami sõna (vaste saami keeltes): hiilgama, hõbe, ilves,
  • läänemeresoome sõna (levinud mitmes läänemeresoome keeles, kusjuures vaste on olemas nii vepsa kui ka liivi keeles): matma, habras, jäme,
  • piiratud levikuga läänemeresoome sõna (levinud mitmes läänemeresoome keeles): helmes, hirm, hulkuma,
  • läänemeresoome lõunarühma sõna (levinud eesti, liivi ja vadja keeles): kudrutama, matma, niiske,
  • eesti-soome sõna: eblakas, edenema, puju,
  • eesti-liivi sõna: hullama, käi, maru,
  • eesti-vadja sõna: jõhvikas, otsus, vaatama.

Laensõna. Need on sõnad, mis on laenatud teistest keeltest. Märgitud on laenuallikas või laenuallikad, uuemate laenude puhul enamasti konkreetne keel (nt alamsaksa, saksa, vene, soome), vanemate puhul keelerühm (nt aarja, balti, germaani). Kui lähtekeele sõna on omakorda laenatud, on võimaluse korral püütud esitada kogu teekond, kuidas ta on mitmeid keeli läbides eesti keelde jõudnud: näiteks koma < saksa Komma 'koma' < ladina comma 'lõige, lõik, tsesuur' < kreeka komma 'löök, lõige, lõik'.

Kõlasõna. Need on niihästi otsesed kõlajäljendused (onomatopoeetilised sõnad) kui ka nende ülekandelised kasutamisjuhud (nn onomatopoeetilis-deskriptiivsed sõnad). Kui võimalik, on kõlasõnade puhul esitatud sugulaskeelte vasteid, näiteks sõnadel helisema, huikama, inisema, kaagutama. Alati pole aga selge, kas sugulaskeeltes on tegemist ühe ja sama iidse sõna vastetega või hiljem eri keeltes iseseisvalt tekkinud sõnadega. Niisugustel segastel juhtudel on piirdutud lihtsalt märgendiga kõlasõna, näiteks karsumm, hõkk, hops, joba, jonks, hubisema.

Nimi ja tootenimi. Kui sõna on pärit pärisnimest või tootenimest, siis osutavad seda märgendid nimi ja tootenimi: näiteks kutt pärineb mehenime Gustav familiaarsest lühikujust Kutt, kets Ameerika firma US Rubber Company kummitallaga spordijalatsite tootemargist Keds, barbi tootenimest Barbie.

Tõlkelaen ja pooltõlkelaen. Tõlkelaenud on niisugused liitsõnad ja väljendid, mis on eesti keeles loodud mõne teise keele liitsõna või väljendi tõlkena: inglise chain smoker > eesti ahelsuitsetaja, inglise Internet of things > eesti asjade internet. Pooltõlkelaenude puhul on sõna või väljendi üks osa laenatud, teine tõlgitud: saksa Bubikragen > eesti bubikrae, vrd saksa Bubi ‘poiss, poisu, poisike’ ja Kragen ‘krae’.

Kirjakeele sõnad ja tehissõnad. Päritolu käsitlus ei ole Sõnaveebis pelgalt tüvekeskne (nagu „Eesti etümoloogiasõnaraamatus“), vaid võimalust mööda on kaasa haaratud ka tuletisi, liitsõnu ja väljendeid. Suur osa selliseid keelendeid on eesti keeles üpris uued, kirjakeele arendamiseks teadlikult loodud. Tuletiste ja väliseeskujuta liitsõnade puhul katab niisuguseid juhtumeid märgend kirjakeele sõna: adrik, aheraine. Võimaluse korral on esile toodud ka sõna autor ja loomisaeg: lõigend – Harald Põld 1910, aimekirjandus – Harry Õiglane 1974. Sadakonna kunstlikult loodud tüvisõna puhul on kasutatud märgendit tehissõna. Nende puhul on autor ja loomisaeg enamasti teada ja ka esitatud: lünk – Johannes Aavik 1917/1921, etlema – Ain Kaalep 1969.

Hääldus

Võõramate nimede, lühendite ja teistest keeltest tulnud sõnade puhul on sõnadele lisatud hääldus: Ali Baba [alii babaa], alma mater [alma maater], cappuccino [kaputšiino], KGB [kaa-gee-bee], TalTech [tal-tehh, tal-tek].

Hääldust saab Sõnaveebis ka kuulata, selleks tuleb klõpsata kõlari märgile. Kuulatavad hääldused on pärit „Võõrsõnade leksikoni“ (2015) veebiversioonist. Häälduse on sisse lugenud eesti emakeelega inimesed, kes valdavad vastavat võõrkeelt väga hästi, hääldus on originaalilähedane. Hääldused on Eesti Keele Instituudis salvestatud 2016. aasta lõpus ja 2017. aasta alguses.

Kuulata saab ka mõnede muutevormide hääldust, selleks tuleb klõpsata kõlari märgile sõnavormide juures: sõna lill juures saab kuulata vorme lill (nimetav kääne), lille (omastav), lille (osastav). Omastava ja osastava vorm erinevad oma välte poolest. Kuulatavad sõnavormide hääldused on pärit „Eesti keele põhisõnavara sõnastiku“ (2014) veebiversioonist. Sõnavormide hääldused on Eesti Keele Instituudis salvestatud 2013. aastal. Häälduse lugesid sisse Eva Klemets ja Marju Avamere.

Kuulata saab ka näitelausete hääldusi, selleks tuleb klõpsata kõlari märgile eestikeelse näitelause kõrval. Näitelauset loeb arvuti, mitte inimene. Tegemist on Eesti Keele Instituudis loodud tehishäälega, mida on kasutatud mitmetes kõnesünteesi rakendustes.

Dikteeri!

Sõnaveebis saab otsingusõna või -väljendit ka dikteerida. Selleks tuleb sisse lülitada otsingulahtris olev mikrofon ning see pärast dikteerimise lõppemist välja lülitada. Veebibrauser saadab reaalajas kõne TTÜ Küberneetika Instituudi serverisse, kus see muudetakse tekstiks ning saadetakse brauserisse tagasi.

Parima tulemuse saamiseks tuleks dikteerida selge häälega ja mõõdukas tempos (umbes nagu raadiodiktor).

Kõnetuvastuse rakendus on valminud riikliku programmi Eesti Keeletehnoloogia (2011–2017) projekti Kõnetuvastus raames TTÜ Küberneetika Instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia laboris. Rakenduse loojad on Tanel Alumäe (serveritarkvara, kõnetuvastus) ja Kaarel Kaljurand (serveriga suhtlev Javascripti moodul).

Sõnavormid

Eesti keele sõnamuutmise info on pärit “Eesti Keele Instituudi eesti keele morfoloogilisest andmebaasist 2021”.

Sõna juures saab näha tema muutevorme kolmes eri valikus.

Lühivalikus on ainult kõige olulisemad muutevormid:
  • muutumatul sõnal tema ainus vorm: homme; erakordselt
  • käändsõnal nimetav, omastav, osastav ainsuses ja mitmuses: pood, poe, poodi; poed, poodide, poode ~ poodisid
  • pöördsõnal kindla kõneviisi oleviku ainsuse 3. pööre, ma-tegevusnimi, da-tegevusnimi, tud-kesksõna: kütab; kütma, kütta, köetud

Kui sõna saab käänata või pöörata mitmel moel (mitme eri muuttüübi järgi), siis näidatakse mitut paradigmat: muuseum – osastavas muuseumi või muuseumit; koer – mitmuse omastavas koerte või koerade; kõnelemada-vorm kõnelda või kõneleda.

Rohkem vorme saab tellida nupu „Näita rohkem“ alt.

Detailses vaates avanevad kõik võimalikud muutevormid, mida sõnast saab moodustada. Vormigruppe eristavad vahepealkirjad, nt ainsus, mitmus; pöördelised vormid.
Lihtsas vaates on samad vormid, kuid lihtsamal (vähendatud) kujul: kuvamata jäävad käändsõna rohked mitmuse rööpvormid, mis on kasutusel väheste sõnade puhul.

Muutevormid on vaikimisi harilikul kirjakujul. Hiirega vormi peale liikudes ilmub nähtavale täpsem info iga vormi kohta: vormi täielik nimi ja muutevormi morfonoloogiline kuju.

Morfofonoloogilises kujus on näidatud:
  • 3. välde (`): `ammu
  • ebaregulaarne rõhk (´): ait´üma
  • piir muutevormi tüve ja muutelõpu vahel ([): k`ümble[b, k`ümble[ma
  • liitsõnadel liitsõnapiirid (+ või -): esma+t`ähtis.

Ilma sõnamuutmise infota jäävad väljendid (aia taha minema, veri keeb, ühe raksuga), lühendid (cm, sen), esiosad (giga-) ja tsitaatsõnad (adagio).

Ka osa tavalisi sõnu on esialgu veel ilma muutevormideta, see osa täieneb edaspidi.

Vene keele sõnamuutmise info on pärit “Eesti Keele Instituudi vene keele morfoloogilisest andmebaasist 2021”. Muuttüüpide eristamisel on aluseks “Vene keele grammatiline sõnaraamat”. Paradigmade genereerimisel on kasutatud andmebaasi “Täisparadigma. Morfoloogia. Sagedussõnastik. Ühendsõnastik.” (Hagen, 2020) ja vikisõnastiku vene vormimoodustusmalle .

Sõna seosed

Sõna seostena esitatakse Sõnaveebis otsitava sõnaga mingil viisil seotud sõnad ja väljendid: võrdlusvorme, tuletisi, sarjasõnu, täiendsõnu ja ühendeid.

Võrdlusvormid. Võrdlusvorme näidatakse omadussõnade ja määrsõnade juures: punane – keskvõrre punasem, ülivõrre kõige punasem, punaseim; kaugel – keskvõrre kaugemal.

Tuletised. Mõned tuletised on Sõnaveebis esitatud lihtsalt nimetusena, ilma iseseisva kirjelduseta. Selliste sõnade info saab kasutaja kaudselt kätte põhisõna juurest. Näiteks tuletise punaselt puhul saab teada, et see on moodustatud sõnast punane. Muud infot tulebki vaadata sealt.

Sarjasõnad. Eesti keelele on omased määrsõnadest või sõnaühenditest moodustuvad sarjad, mis mõnikord on kolmikud, mõnikord paarid: arvel : arvele : arvelt; küüsis : küüsi : küüsist; lahus : lahku; otsa ees : otsa ette : otsa eest; uppis : uppi. Sõnaveebis on sellised sarjad seosega seotud. Kui otsida sõna arvel, saab teada, et samas sarjas esinevad ka sõnad arvele ja arvelt. Sarjasõnana esinevad kõige sagedamini seisundit või kohta tähistavad määrsõnad või sõnaühendid. Kõik sarjasõnad on kirjeldatud iseseisva sõnana.

Täiendsõnad. Pärisnimedest moodustatud erikujulised täiendsõnad esitatakse Sõnaveebis sarnaselt tuletistega: näidatakse mis sõnast nad on moodustatud või millist täiendsõna saab otsitud sõnast moodustada. Nii on omavahel seotud pärisnimi Gröönimaa ja sellest saadud täiendsõna Grööni, Hiiumaa ja Hiiu, Udmurtia ja Udmurdi. Kõik täiendsõnad ja pärisnimed on kirjeldatud iseseisva sõnana.

Ühendid. Otsitud sõna juures loetletakse ühendid, kus otsitav sõna ühe koostisosana esineb. Näiteks punane juures on ühendid: Aafrika punane tee, hari läheb punaseks, punane planeet, punane raamat jt. Kõik ühendid on kirjeldatud iseseisva sõnana.

Ühendid

Ühenditena esitatakse sõnaühendid, mis inimese mälus arvatavalt talletatakse tervikuna ning mis vajavad arusaamiseks kas otsest või kasutuskontekstile osutavat seletust. Need võivad olla nii fraasid kui terviklaused. Kõik ühendid on esitatud omaette märksõnana, neil on oma tähendusjaotus, seletused ja näited. Ühendid on loetletud ka nende koostisosaks oleva sõna juures: trügima juures on viide ühendile ette trügima, sõnade kirju ja koer juures on viide ühendile kirju koer.

Ühendina on esitatud:
  • ühendverbid: ette trügima, järele kontrollima, kokku arvutama
  • ühendsidesõnad: kui et, nii et, niikaua kui
  • metafoorsed, ekspressiivsed väljendid: ajusid pesema, täispangale minema, vale puu all haukuma
  • idiomaatilised noomeniühendid (ka pärisnime sisaldavad): kirju koer, tarkade kivi, Achilleuse kand, Ameerika mäed, onu Heino
  • väljendverbid: nägu tegema, pahaks panema, silma jääma
  • idiomaatilised püsivõrdlused: nagu kulda, raha nagu ratsahobuse sitta, täis nagu templielevant
  • terminiühendid ja terminilaadsed ühendid: absoluutne kuulmine, erakorraline meditsiin, helkivad ööpilved, Hispaania avang, huvide konflikt
  • keelte nimetused, vaegomadussõnalise täiendiga ühendid: aramea keel, akadi keel, krimmitatari keel, katoliku kirik, luteri usk
  • mitmesõnalised pärisnimed: Vaikne ookean, Ameerika Ühendriigid, Liibüa kõrb
  • isolaadi ehk ainukordse komponendi ja verbi ühendid: luuslanki lööma, peksa saama, plehku pääsema
  • kaassõnalised ühendid: au sees, mitut pidi, ookeani taga, pöidla all, püssi alla
  • lauselised ütlused (ka mõned kõnekäänud ja vanasõnad): mis liig, see liig, näitan, kuidas Luukas õlut teeb, uhkus ajab upakile, vanajumal oli lätlane
  • mitmesugused vormelid ja retoorilised hüüatused: asi nudi, head aega, okas päkka, põrgu päralt, tere tulemast, tohoh tillae

Teist tüüpi ühendid on naabersõnad ehk kollokatsioonid. Need on sõnad, mis esinevad keeles sageli koos, näiteks sõnapaarid noor inimene, hea inimene, inimene elab, inimene mõtleb. Naabersõnad aitavad nii edasijõudnud keeleõppijat kui emakeelset kõnelejat teksti loomisel. Naabersõnade info pärineb sõnakogust “Eesti keele naabersõnad 2019”.

Tähendused

Sõnaveebi ja “EKI ühendsõnastiku 2020” selgroo moodustab uus “Eesti keele sõnaraamat 2019”, kust on pärit keskne sõnatähenduste info. Tähendusjaotuse tasandeid on kaks: põhitähendus ja alltähendus. Alltähendused on teataval viisil põhitähendusega seotud, sellest tuletatud, tavaliselt kas veidi kitsamad või laiemad kui põhitähendus. Üldjuhul on nad põhitähendusega tihedamini seotud kui teine põhitähendus. Põhitähendused on loetletud numbritega: 1, 2, 3 jne. Alltähendused on põhitähenduste alljaotised: 1.1, 1.2, 1.3 jne. Nii põhitähendus kui ka alltähendus võib sisaldada semikooloniga eraldatud väga lähedast, muul viisil raskesti eristatavat osa.

Sõnatähendusi ei ole võimalik täpselt mõõta: kui sõnal on väga palju alltähendusi, on lihtsam rida katkestada ja esitada tähendus uue põhitähendusena. Nii on toimitud ka “EKI ühendsõnastikus”. Detailses vaates on kasutajale näha kõik põhitähendused ja alltähendused. Lihtsas vaates avanevad üksnes õppijale mõeldud lihtsamas sõnastuses põhitähendused.

Tähendused on üldjuhul järjestatud sageduse järgi: esikohal on keeles kõige sagedamini ettetulev tähendus. Alati pole seda põhimõtet rakendatud: mõnd sõna on olnud parem seletada, arvestades ajaloolist järgnevust või otsese-ülekantud tähenduste suhet: enne varasem tähendus, siis hilisem; enne otsene tähendus, siis ülekantud tähendus (selgroog).

Tähenduste juures on antud mitmesugust lisainfot, eeskätt entsüklopeedilist infot või nõuandeid sõnakasutuse kohta. See on info, mida on hea teada. Näiteks väljendi ladina kool juures saab teada, et “ladina koolid panid aluse gümnaasiumide tekkele”. Sõna pealuu juures on täpsustatud, et “anatoomiatermin on kolju”. Sõna neitsiõli juures on märkus, et “keelenõu soovitab kasutada kas külmpressitud oliiviõli või külmpress-oliiviõli”. Sõna laplane juures on kirjas, et “sõna laplane võib mõjuda tänapäeva keelekasutuses vananenult. Neutraalne on nende omanimetus saam”.

Tähendussuhted

Sõnaveebis on esitatud valik sõna tähendussuhteid muude sõnadega: sünonüümid, antonüümid, kaashüponüümid ja sarnassõnad (ehk paronüümid).

Sünonüümid. Need on tähenduse poolest sarnased, ent kujult üksteisest erinevad sõnad. Sõnaveebis on nad näidatud tähenduse juures selgituse “sama mis” abil: burleskne sama mis jämekoomiline; hingetoit sama mis vaimutoit.

Antonüümid. Need on teatava tähendusliku tunnusjoone poolest vastandlikud sõnad, kusjuures nende muu tähendussisu langeb kokku. Sõnaveebis on nad näidatud tähenduse juures selgituse “vastand” abil: absoluutne vastand suhteline; reesuspositiivne vastand reesusnegatiivne.

Kaashüponüümid. Need on sõnad, mis on ühesuguses suhtes oma ülemmõistega, olles ülemmõiste suhtes samaväärsed alammõisted. Nad on kõrvutatavate eristustunnustega sõnad. Sõnaveebis on nad näidatud tähenduse juures selgituse “võrdle” abil: peamõis võrdle abimõis; riigimets võrdle eramets.

Sarnassõnad ehk paronüümid. Need on kõlalt ja sageli kujult osaliselt sarnased sõnad, mis keeletarvitajal võivad segi minna. Sõnaveebis on nad lihtsas vaates näidatud tähenduse juures selgituse “ära aja segi” abil: ehitus ära aja segi ehitis; õieti ära aja segi õigesti.

Naabersõnad

Naabersõnad on sõnad, mis esinevad keeles sageli koos. Igal keelel on eriomaseid sõnade kombinatsioone, mille tundmine on vajalik, et oleks võimalik selles keeles loomulikult ja ladusalt rääkida ning kirjutada. Näiteks eesti keeles öeldakse kange kohv ja lahja kohv, mitte tugev kohv või nõrk kohv, aga inglise keeles just strong coffee ja weak coffee. Naabersõnade esitamise eesmärk on aidata eelkõige keeleõppijat ja muuta tema keelekasutus sarnaseks emakeelse kõneleja omaga. Naabersõnade info pärineb sõnakogust “Eesti keele naabersõnad 2019”.

Sõnaveebis saab naabersõnu vaadata umbes 10 000 sõna juures, mis on välja valitud sageduse alusel. Otsitava sõna juures on naabersõnad rühmitatud sõnaliikide kaupa, vastavalt sellele, kas märksõna esineb koos omadussõna, pärisnime, määrsõna, tegusõna, nimisõna või kaassõnaga. Näiteks sõna kohv esineb kõige sagedamini koos omadussõnadega kange, kuum, kofeiinivaba jne. Tegusõnadest on esikohal: kohv aurab, (kohv) jahtub, (kohv) ergutab. Nimisõnadest on sagedamad: kohvi joomine, (kohvi) hind, (kohvi) valmistamine.

Naabersõnu saab vaadata ka mõnede mitmesõnaliste tegusõnade juures (nt aru saama, alla kirjutama).

Iga rühma sees on naabersõnad omakorda paigutatud eri ridadele, kui märksõna või tema paarilise vorm muutub. Näiteks kui otsida sõna töö, on tööd tegema, tööl käima ja töölt lahkuma esitatud erineval real.

Iga rühma või rea alguses on antud näidis koos märksõnaga, mis näitab, millises vormis selle rea naabersõnad esinevad. Kui naabersõnade näidis on kohv aurab, jahtub, ergutab, siis vastavad naabersõnade paarid on kohv aurab, kohv jahtub, kohv ergutab.

Naabersõnade info on saadud “Eesti keele ühendkorpusest 2013”. Automaatselt loodud sisu on põhjalikult toimetatud ja vigadest puhastatud.

Naabersõnade kasutamist illustreerivad Sõnaveebis näitelaused. Üldjuhul on antud vähemalt üks näitelause rühma kohta. Kuna naabersõnu on palju, on näitelaused esialgu peidus, et anda sõnapaaridest kiiresti võimalikult terviklik pilt. Kui vajutada kirjale “Kasutusnäited”, avaneb iga rühma all vähemalt üks näitelause.

Rektsioon ehk sõltumine

Rektsioon näitab millist grammatilist vormi nõuab mingi sõna teistelt tema koos erinevatelt sõnadelt. Sõnaveebis kirjeldatakse rektsiooni mitmesuguste küsimuste abil: põhinema – millel; usk – kellesse-millesse; viha – kelle-mille vastu; tahe – mida teha; kade – kelle-mille peale; tutvuma kellega-millega jne. Rektsiooni kasutamist keeles näitab näitelause.

Rektsioonid kuvatakse nii detailses kui lihtsas vaates.

Näitelaused

Näidete valikul on toetutud eesti keele tekstikorpuste andmetele. Koostöös firmaga Lexical Computing Ltd. ja Tartu Ülikooliga uuendatakse Eesti Keele Instituudis eesti keele ühendkorpust iga kahe aasta tagant (viimati vastavalt 2017 ja 2019). Näitelause toetab seletust ja aitab tähendust paremini mõista. Näitelaused on valitud võimalikult loomulikud, mõnel määral on näitelauseid sõnaraamatu jaoks kohandatud. Pikemaid infoüksusi saab täielikult avada “Näita rohkem” nupu alt.

Näitelaused illustreerivad ka naabersõnade kasutamist. Üldjuhul on antud vähemalt üks näitelause rühma kohta. Kuna naabersõnu on palju, on näitelaused esialgu peidus, et anda sõnapaaridest kiiresti võimalikult terviklik pilt. Kui vajutada kirjale “Kasutusnäited”, avaneb iga rühma all vähemalt üks näitelause.

Sõnaveebi lihtsas vaates kuvatakse õppijale mõeldud lühemad ja lihtsamad näitelaused.

Lisaks leksikograafi hoolikalt valitud näidetele esitab Sõnaveeb ka automaatselt valitud ja toimetamata veebilauseid. Kuna veebilauseid valib arvuti, mitte inimene, siis võib näidete hulka sattuda ebatäpsusi või suisa vigaseid lauseid. Eesti Keele Instituudis arendatakse veebilausete programmi edasi, nõnda muutuvad veebilaused edaspidi täpsemaks.

Veebilaused

Veebilaused on arvuti poolt automaatselt valitud autentsed laused, mis pärinevad “Eesti keele veebikorpusest 2020”. Need on eesti keele õpikute, erinevate meedia-, ilukirjandus- ja teadustekstide ning eestikeelse Wikipedia laused. Korpusest päritakse veebilauseid korpuspäringusüsteemi KORP API kaudu.

Veebilaused on valitud spetsiaalse programmi (Good Dictionary Example ehk GDEX) abil, toetudes lause teatud tunnustele. Lause pikkus peab olema 3 kuni 20 sõna, lause ei tohi sisaldada väga harva esinevaid sõnu ega väga pikki sõnu jm. Veebilauseid ei ole toimetatud. Veebilausetes esineb otsitav sõna eri vormides: kui otsida sõna lammas, siis lausetes esinevad ka vormid lambaid, lambaile, lammastega jm.

Kuna veebilauseid valib arvuti, mitte inimene, siis võib näidete hulka sattuda ebatäpsusi või suisa vigaseid lauseid. Arvuti ei oska veel teha vahet sõna eri tähendustel: kui kasutaja otsib sõna leht, siis esinevad veebilausetes nii ajalehe, paberilehe, puulehe kui ka veebilehe laused. Arvuti ei erista ka homonüüme: otsingu tamm puhul on veebilausetes läbisegi nii tamme (‘puu’) kui ka tammi (‘vesiehitis’) näited. Segadusi põhjustavad ka eri sõnade kokkulangevad vormid (ehk vormihomonüümia): otsingule kalla (‘lill’) pakub arvuti vastuseks lauseid, kus tegemist on tegusõna kallama vormiga. 2019. aastal viidi läbi hindamisülesanne, kus leksikograafid ja eesti keelt teise keelena õppijad hindasid Sõnaveebis kuvatavate veebilausete sobivust sõnastiku näitelauseks. Tulemused näitasid, et 85% lausetest hinnati sobivaks. Eesti Keele Instituudis arendatakse veebilausete programmi edasi, nõnda muutuvad veebilaused edaspidi täpsemaks.

Eri keeleoskustasemete sõnavara

Eri keeleoskustasemete sõnavaraloendid on leitavad Sõnaveebi alamlehel “Õpetaja tööriistad”, mis avaneb menüü nupu alt. Sõnavaraloendid on koostatud kahele sihtgrupile: noor keeleõppija (keeleoskustasemed eelA1–B1) ja täiskasvanu keeleõppija (keeleoskustasemed A1–C1). Sõnavaraloendid on lingitud Sõnaveebiga – nii saab kasutaja kohe tundmatu sõna tähendust järele vaadata. Noore keeleõppija jaoks on välja töötatud ka grammatikapädevuse kirjeldus.

Kuidas keeletunnis kasutada

Pakume õpetajatele ideid, kuidas kasutada Sõnaveebi (keeleoskustasemed B2–C1) ja Keeleõppija Sõnaveebi (keeleoskustasemed A1–B2 ja üldhariduse I-III kooliaste), et arendada õppijate keelepädevust (sõnavara, grammatikat, õigekirja) ja leksikograafilist pädevust ehk oskust kasutada sõnastikku/keeleportaali.

Infoüksused

Vaata sõna rõõmus ja leia:

  • Mitu tähendust sellel on?
  • Mis on selle sõna sõnaliik?
  • Mis on selle sõna kesk- ja ülivõrre?
  • Mis on selle sõna sünonüümid/vastandid?
  • Milliste teiste sõnadega see sõna sageli koos esineb (naabersõnad)?

Vaata sõna kurk ja vasta järgmistele küsimustele:

  • Mitut sõna (homonüümi) sõnastik vastuseks pakub?
  • Kas need sõnad käänduvad samamoodi?

Vaata sõna aktiivne ja leia rubriigist “Sõna seosed”, milliseid teisi sõnu saab sellest moodustada (tuletised ja võrdlusastmed).

Vaata sõna silm ja leia rubriigist “Ühendid”, milliseid väljendeid saab selle sõnaga moodustada. Vali paar väljendit ja vaata, mida nad tähendavad.

Sõnavormid

Kasuta rubriiki ”Sõnavormid” järgmiste ülesannete tegemisel:

  • Moodusta sõna leib nimetava, omastava ja osastava ainsuse vormid. Kontrolli.
  • Moodusta puuduv käändevorm (näiteks ainsuse osastav). Näidis: leib, leiva, … → leib, leiva, leiba. Kontrolli.
  • Kasuta tegusõna kütma umbisikulise tegumoe vormid järgmistes lausetes: Maja ... (kütma) kamina abil. Augustis maju veel ei ... (kütma). Kontrolli.

Rektsioon

Rektsioon näitab, millist grammatilist vormi nõuab sõna teistelt temaga koos erinevatelt sõnadelt. Rektsiooni näitavad küsimused on välja toodud sõnade tähenduste juures (nt armastama keda-mida, mida teha).

Pane sulgudes olev sõna õigesse vormi. Näiteks: Vanemad armastavad oma … (lapsed). Matka toimumine sõltub … (ilm). Kontrolli.

Vali õige tegusõnavorm. Näiteks: Talle meeldib … (tantsima/tantsida). Sa peaksid talt vabandust … (paluma/paluda). Kontrolli.

Vali õige kaassõna. Näiteks: Tal pole teiste … (vastu/poole) kaastunnet. Kontrolli.

Naabersõnad ja ühendid

Paku omadussõnu, millega sõna üllatus iseloomustada, näiteks suur/meeldiv/ebameeldiv/tore. Vaata võimalikke vastuseid sõnastikust.

Paku tegusõnu, millega sõna abi kasutatakse, nt abi saama/vajama/paluma. Kontrolli võimalikke vastuseid sõnastikust.

Vaata sõna majandus naabersõnu. Analüüsi, milline majandus olla võib, mida see ise teeb (kasvab/areneb/langeb) ja mida sellega teha saab (arendama/toetama/mõjutama). Koosta leitud naabersõnadega lauseid.

Vaata tegusõna minema ja leia näiteid, millal selle tegusõnaga saab väljendada liikumist ja millal seisundi muutust.

“Õpime eesti keelt” alamlehed

Moodusta viie riigi, seal elava rahvuse ja riigis räägitava keele nimetused, näiteks Eesti → eestlane → eesti (keel). Kontrolli vastuseid, kasutades alamlehe “Maad ja rahvad” tabelit.

Vaata alamlehelt “Kirjutamine” ametliku kirja vormistust ja võimalikke väljendeid, millega kirja alustada ja lõpetada. Kirjuta kiri näidise alusel.

Nimeta kolm looma/putukat ... , mida eesti keeles tead. Vaata Sõnaveebi piltsõnastikku. Millised loomad/putukad on seal lisaks sinu nimetatutele?

Aineõpe

Alates 2021. a märtsist on Sõnaveebis kättesaadavad aastatel 2005–2010 välja antud kakskeelsed (eesti-vene-eesti) koolisõnastikud: bioloogia, geograafia, inimeseõpetus, füüsika, keemia, kehaline kasvatus, kirjandus, kodundus, kunstiõpetus, käsitöö, muusikaõpetus, töö- ja tehnoloogiaõpetus, ühiskonnaõpetus. Kokku 21 000 sõna. Aineõppes saab neid kasutada eestikeelsetes õppetekstides sisalduvate sõnade tähenduste otsimiseks ja vastuste kirjutamiseks.

Autoriõigused

EKI ühendsõnastiku autoriõiguste omanik on Eesti Keele Instituut.
Autoriõigus: Eesti Keele Instituut 2021

EKI terminibaasi Esterm autoriõiguste omanik on Eesti Keele Instituut.
Autoriõigus: Eesti Keele Instituut 2021

Oskussõnastike ja terminibaaside autoriõiguste omanikud on autorid.
Autoriõigus: autorid

Keeleportaali Sõnaveeb autoriõiguste omanik on Eesti Keele Instituut.
Autoriõigus: Eesti Keele Instituut 2021

Sõnastiku- ja terminibaasisüsteemi Ekilex autoriõiguste omanik on Eesti Keele Instituut.
Autoriõigus: Eesti Keele Instituut 2021

Uued versioonid

EKI ühendsõnastikku, EKI terminibaasi Esterm ja paljusid oskussõnastikke ja terminibaase täiendatakse ja toimetatakse jooksvalt, sealhulgas kasutajate tagasiside põhjal.

Sõnakogude uued versioonid luuakse ja arhiveeritakse kord aastas. Versiooni märgib aastaarv, millele on lisatud versiooni loomise kuupäev, nt EKI ühendsõnastik 2021 (14.02.2021), EKI terminibaas Esterm 2021 (01.03.2021).

Keeleportaali Sõnaveeb uus versioon luuakse ja arhiveeritakse kord aastas. Versiooni märgib aastaarv, millele on lisatud versiooni loomise kuupäev, nt Sõnaveeb 2021 (01.03.2021).

Iga versioon saab omaette püsiva identifikaatori, mida kasutatakse sellele versioonile viitamisel. Kõik versioonid registreeritakse METASHARE’is ja arhiveeritakse Eesti Keeleressursside Keskuses.

Kirjandust
Sõnastikusüsteem Ekilex: Keeleportaal Sõnaveeb: Sõnade seletused:
  • Langemets, Margit; Uibo, Udo; Tiits, Mai; Valdre, Tiia; Voll, Piret (2018). Eesti keel uues kuues. Eesti keele sõnaraamat 2018. Keel ja Kirjandus, 12, 942−958.
ÕSi soovitused: Naabersõnad: Veebilaused: Õpetaja tööriistad:
  • Üksik, Tiiu; Kallas, Jelena; Koppel, Kristina; Pool, Raili; Alp, Pilvi; Epner, Anu; Tsepelina, Katrin (2021). Eesti keele kui teise keele õpetaja tööriistad Eesti Keele Instituudi keeleportaalis Sõnaveeb. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 17 [ilmumas].
Postimehe EKI keelekooli lood