Arvud

0
null
26
kakskümmend kuus
1
üks
27
kakskümmend seitse
2
kaks
28
kakskümmend kaheksa
3
kolm
29
kakskümmend üheksa
4
neli
30
kolmkümmend
5
viis
40
nelikümmend
6
kuus
50
viiskümmend
7
seitse
60
kuuskümmend
8
kaheksa
70
seitsekümmend
9
üheksa
80
kaheksakümmend
10
kümme
90
üheksakümmend
11
üksteist
100
sada
12
kaksteist
101
sada üks
13
kolmteist
102
sada kaks
14
neliteist
200
kakssada
15
viisteist
300
kolmsada
16
kuusteist
400
nelisada
17
seitseteist
500
viissada
18
kaheksateist
600
kuussada
19
üheksateist
700
seitsesada
20
kakskümmend
800
kaheksasada
21
kakskümmend üks
900
üheksasada
22
kakskümmend kaks
1000
tuhat
23
kakskümmend kolm
1110
tuhat ükssada kümme
24
kakskümmend neli
2000
kaks tuhat
25
kakskümmend viis
10 000
kümme tuhat
50 000
viiskümmend tuhat
100 000
sada tuhat
1 000 000
miljon
1 000 000 000
miljard
Mitmes? Mitmenda? Mitmendat?
1.
esimene, esimese, esimest
2.
teine, teise, teist
3.
kolmas, kolmanda, kolmandat
4.
neljas, neljanda, neljandat
5.
viies, viienda, viiendat
6.
kuues, kuuenda, kuuendat
7.
seitsmes, seitsmenda, seitsmendat
8.
kaheksas, kaheksanda, kaheksandat
9.
üheksas, üheksanda, üheksandat
10.
kümnes, kümnenda, kümnendat
11.
üheteistkümnes, üheteistkümnenda, üheteistkümnendat
12.
kaheteistkümnes, kaheteistkümnenda, kaheteistkümnendat
13.
kolmeteistkümnes, kolmeteistkümnenda, kolmeteistkümnendat
20.
kahekümnes, kahekümnenda, kahekümnendat
21.
kahekümne esimene, kahekümne esimese, kahekümne esimest
22.
kahekümne teine, kahekümne teise, kahekümne teist
30.
kolmekümnes, kolmekümnenda, kolmekümnendat
100.
sajas, sajanda, sajandat
200.
kahesajas, kahesajanda, kahesajandat
1000.
tuhandes, tuhandenda, tuhandendat
2000.
kahetuhandes, kahetuhandenda, kahetuhandendat
1/2
pool
1/3
(üks) kolmandik
1/4
(üks) neljandik, veerand
1/5
(üks) viiendik
3/4
kolm neljandikku, kolmveerand
1 1/2
poolteist
Kui vana sa oled?
Ma olen kuusteist / kuusteist aastat vana / kuueteistaastane (= 16). Ma olen kolmkümmend kuus / kolmkümmend kuus aastat vana / kolmekümne kuue aastane (= 36). Laps on aastane/üheaastane (= 1).
Mis on su telefoninumber?
Minu telefoninumber on 5654 3210 (loe nii: viis-kuus viis-neli kolm-kaks üks-null).

Märgid

%
protsent
45%
nelikümmend viis protsenti
°
kraad
22°
kakskümmend kaks kraadi
+
pluss
6 + 2= 8
kuus pluss kaks on kaheksa
miinus
6 – 2= 4
kuus miinus kaks on neli
×
korda
6 × 3 = 18
kuus korda kolm on kaheksateist
·
korda
6 · 3 = 18
kuus korda kolm on kaheksateist
:
jagada
24 : 4 = 6
kakskümmend neli jagada neljaga on kuus
/
jagada
24 / 4 = 6
kakskümmend neli jagada neljaga on kuus

Aeg

Mis kell on? Kui palju kell on?

Eestis märgitakse aega kella järgi numbrite 0–24 abil. Kui on hommik, siis kirjutame nii: Kell on 7 (= seitse). Kui on õhtu, siis kirjutame nii: Kell on 19 (= seitse).

Kell on kümme
Kell on veerand üksteist
Kell on pool üksteist
Kell on kolmveerand üksteist

Kell on 10.05 Kell on viis minutit kümme läbi / kell on kümme ja viis minutit / kell on kümme null viis.
Kell on 10.20 Kell on kakskümmend minutit kümme läbi / kell on kümme ja kakskümmend minutit / kell on kümme kakskümmend.
Kell on 10.40 Kell on kahekümne minuti pärast üksteist / kell on kümme nelikümmend.

Mis kell? Mis ajal? Hommikul kell seitse. Öösel kell üks. Kella ühe paiku. Mis kellaks? Mis ajaks? Kella kümneks.
Mis kell? Mis kella ajal? Mis kell sa jõuad? – Kahe-kolme ajal.
Mis kellast mis kellani? Vastuvõtt on (kella) kaheksast kaheteistkümneni.

Aastaajad, kuud ja nädalapäevad

aastaajad
kevad suvi sügis talv

kuud
jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember

nädalapäevad
esmaspäev teisipäev kolmapäev neljapäev reede laupäev pühapäev

NB! Info esitamisel kasutatakse nädalapäeva asemel tihti lühendit (E – esmaspäev, T – teisipäev, K – kolmapäev, N – neljapäev, R – reede, L – laupäev, P – pühapäev)

Kuidas kirjutada kuupäevi
20.05.1995
02.08.2013
20. mai 1995
2. august 2013
20. mail 1995. a
2. augustil 2013. a
20. V 1995
2. VIII 2013
20.5.95
2.8.2013
12.5.–20.5.1995
21.05.–23.05.2013
Kuidas kirjutada ajavahemikke

Ajavahemike vahele kirjutame tavaliselt pika kriipsu –, mis asendab sõna kuni, näiteks:

  • • konverents toimub 15.–19. oktoobril / 15.–19. oktoobrini / 15. oktoobrist (kuni) 19. oktoobrini
  • • kontor on kinni 24.–27.12 ja 31.12–05.01
  • • olen puhkusel 01.10.–14.10.2014
  • • postkontor on lahti T–L 9.30–18.00, pood on lahti iga päev 9–23
  • • uuring tehti 2010.–2013. aastal

Kui ajalised üksused on järjest, kirjutame arvude vahele lühikese kriipsu - või sõna ja, näiteks:

  • • konverents toimub 18.-19. oktoobril / 18. ja 19. oktoobril
  • • kontor on kinni 23.-24.02 / 23. ja 24.12
  • • küsitlus tehti 2012.-2013. aastal / 2012. ja 2013. aastal

Mis aasta(te)l?
  • • 2014. aastal (loe: kahe tuhande neljateistkümnendal aastal)
  • • 2011. a (loe: kahe tuhande üheteistkümnendal aastal)
  • • aastal 2013 (loe: aastal kaks tuhat kolmteist)
  • • aastad 1908–1918, 1908–18 (loe: aastad tuhat üheksasada kaheksa kuni tuhat üheksasada kaheksateist)
  • • aastail 1992–1999, 1992–99 (loe: aastail tuhat üheksasada üheksakümmend kaks kuni tuhat üheksasada üheksakümmend üheksa)
  • • 1940.–1970. aastad (loe: tuhande üheksasaja neljakümnendad kuni seitsmekümnendad aastad)
  • • 1960.–1980. aastatel (loe: tuhande üheksasaja kuuekümnendatel kuni kaheksakümnendatel aastatel)
  • • 1920ndail (loe: tuhande üheksasaja kahekümnendail)
  • • 1930. aastail (loe: tuhande üheksasaja kolmekümnendail aastail)
Mis kuupäev täna on? Mitmes täna on?

Täna on 02.01.2014 (loe: teine jaanuar kaks tuhat neliteist). Täna on 21.10 (loe: kahekümne esimene oktoober).

Millal?
  • • Üleeile, eile, täna, homme, ülehomme.
  • • Kaks nädalat tagasi, eelmisel nädalal, sel nädalal, järgmisel nädalal, tuleval nädalal, kahe nädala pärast.
  • • Hommikul, päeval, õhtul, öösel. Hommikul vara, õhtul hilja.
  • • Kohtume esmaspäeval, reedel, laupäeval.
  • • Puhkan veebruaris, mais, augustis, novembris; kevadel, suvel, sügisel, talvel.
Mis ajaks?
  • • Hommikuks, lõunaks, õhtuks.
  • • Tänaseks, homseks, ülehomseks.
  • • Juuniks, juuliks, augustiks.
Kui tihti? Kui sageli?
  • • Kolm korda päevas.
  • • Iga päev.
Kui kaua?
  • • Terve päev / terve päeva.
  • • Kogu päev / kogu päeva.
  • • Mitu päeva.
  • • Paar nädalat.
  • • Mõni kuu / mõned kuud.

Lühendid

a
aasta
mm
millimeeter
AS
aktsiaselts
mnt
maantee
ametiühing
nr
number
cm
sentimeeter
nt
näiteks
dr
doktor
osaühing
g
gramm
pr
proua
ha
hektar
prl
preili
hr
härra
prof
professor
jne
ja nii edasi
pst
puiestee
jt
ja teised
ptk
peatükk
k.a
kaasa arvatud
t
tonn; tund
kg
kilogramm
tel
telefoninumber
km
kilomeeter
tn
tänav
l
liiter
SA
sihtasutus
lk
lehekülg
saj
sajand
lp
lugupeetud
sh
sealhulgas
m
meeter
u
umbes
m2
ruutmeeter
v.a
välja arvatud
min
minut
vms
või muud sellist, või muu selline

Kirjavahemärgid

.
• lause lõpus
• lühendite sees
• numbrite järel, kellaaja või kuupäeva sees
• Ma lähen jalutama.
• v.a, k.a
• Täna on 24. oktoober.
• Kell on 21.43.
?
• küsimuse lõpus
• Mis su nimi on? Kus sa elad?
!
• sellise lause lõpus, mis väljendab käsku, keeldu, soovi või üllatust
• Tule siia! Ära tee! Stopp! Oi, kui tore!
,
• loetelus
• lause osade vahel, tavaliselt sidesõnade aga, et, kui, kuid, sest, siis ees
• Ostsin poest leiba, saia, juustu ja piima.
• Kui Arno isaga kooli jõudis, olid tunnid juba alanud. Ma tean, et sa valetad. Poiss on väike, aga tubli. Hilinesin, sest magasin sisse.
:
• kui järgneb loetelu või selgitus
• numbrite vahel
• tekstis näitab, et järgnevad kellegi suuliselt öeldud sõnad
• Lõunasöök oli lihtne: kartulid kastmega.
• Eesti võitis 5 : 2.
• Laps ütles: "Ma tahan magada."
;
• kui järgnevad loetelu rühmad
• lause osade vahel
• Poest sai osta kõike: saia, leiba ja muid toiduaineid; pliiatseid, paberit ja muid kontoritarbeid; pluuse, pükse ja muid riideid.
• Ilm oli külm, tuuline ja märg; kõik sportlased olid väsinud, janus.
-
• ühendab sõnu
• liitsõnades, mille üks osa on näiteks täht või number
• sõnades, kus muidu jääks kolm või neli ühesugust tähte kõrvuti
• liitsõnades korduva osa asemel
• edasi-tagasi, enam-vähem, võib-olla; Tallinna-Tartu liin; inglise-eesti sõnaraamat
• 75-aastane, 20-kraadine; IT-osakond
• iga-aastane, maa-ala
• puu- ja juurviljad, era- ja kortermajad
-
• loetelu järel
• numbrite vahel sõna kuni asemel
• tekstis eristab kahe eri inimese öeldud lauseid
• Rahulik, nõudlik ja vähese jutuga – selline peabki üks ülemus olema.
• 10–15 aastat, 9.00–17.30
• Mis su nimi on? – Minu nimi on Karl.
""
• tekstis tähistavad kellegi suuliselt öeldud sõnu
• tekstis tähistavad teoste, dokumentide, sarjade, ürituste pealkirju
• "Ma olen väsinud," ütles Mari. Mari ütles: "Ma olen väsinud."
• Oskar Lutsu kuulsaim romaan on "Kevade".
'
• võõrkeelse nime käänamisel
• Ta elab Seattle’is. Käisin suvel Versailles’ lossis.

Kirjutamine

Kiri

Kuidas kirjutada ümbrikule aadressi
Lp Martin Must
Estonia pst 21–46
10141 Tallinn
Lp Karl Süda
Tamme tee 15
Aaviku küla
Rae vald
75305 Harjumaa
Peeter Põõsas
Sepa 58–6
EE-50113 Tartu
Eesti

NB! Kui sa kirjutad tekstis aadressi ühele reale, kasuta komasid, näiteks: Estonia pst 21–46, 10141 Tallinn.

Ametlik kiri
juhatuse esimees Meelis Oja
Eesti Kirjanduse Selts
Vanemuise 19
51014 Tartu
Meie 05.02.2014 nr 7-2/...

Kutse

Austatud juhatuse esimees

Palume Teid osa võtma Tartu Ülikooli raamatukogu uue hoone avamisest 1. detsembril 2014. Sel puhul toimub raamatukogus pidulik vastuvõtt ja oleksime väga tänulikud, kui saaksite pidada lühikese ettekande.

Saadame ürituse täpse kava siis, kui programm on lõplikult selge. Loodame, et saate meie peol osaleda.

Lugupidamisega

Martin Kuusk
raamatukogu juhataja

Tartu Ülikooli raamatukogu
W. Struve 1, 50091 Tartu
tel 737 5702, e-post raamatukogu@utlib.ee
koduleht www.utlib.ee
• Kuidas pöörduda
→ Austatud härra minister
→ Lugupeetud Jüri Kask
• Kuidas kirja alustada
→ Täname teid kirja eest!
→ Saadame/teatame teile ..
→ Palume teatada/saata/reserveerida ..
→ Vastuseks teie 9. oktoobri 2013. a kirjale teatame, et ..
→ Nagu teie kirjast selgus, olete huvitatud ..
→ Meil on rõõm teatada, et ..
→ Palume vabandust vastuse hilinemise pärast.
→ Tänan kiire vastuse eest!
• Kuidas kirja lõpetada
→ Lugupidamisega
→ Austusega
→ Vastust oodates / ootama jäädes
→ Meeldivale koostööle lootma jäädes
→ Ette tänades
→ Parimate soovidega
NB! Kui sa tahad olla viisakas, kirjuta Teie suure tähega. Kui kiri on mõeldud korraga mitmele inimesele, kirjuta teie väikese tähega.
Kiri sõbrale

Tere, Julia!

Palun vabandust, et su kirjale alles nüüd vastan, aga mul on olnud kiire.

Meie reis läks hästi. Prantsusmaal on kaunis loodus ja Pariis on väga ilus linn. Ilmaga vedas – kõikidel päevadel paistis päike ja oli soe. Käisime Eiffeli tornis, Louvre’i muuseumis, istusime kohvikutes ja nautisime Prantsuse kööki. Soovitan sinul ka kindlasti Pariisi minna, kui võimalus tekib.

Mis teil uudist? Kuidas suvi möödus? Kuidas su vanemad elavad? Jään su vastust ootama.

Tervitades

Egle

• Kuidas kirja alustada
→ Aitäh kirja eest!
→ Kuidas sul läheb?
→ Kuidas elad?
→ Loodan, et sul läheb hästi.
→ Nii tore oli sinust kuulda.
→ Palun vabandust / anna andeks, et alles nüüd vastan.
• Kuidas kirja lõpetada
→ Jään su kirja/vastust ootama.
→ Loodetavasti varsti näeme!
→ Tervitades
→ Parimaga
• Väga lähedasele sõbrale
→ Kallistan
→ Armastusega

E-kiri

Ametlik e-kiri
Kellele
Koopia
info@pood.ee
Teema
Samsungi mobiiltelefon

Tere!

Ma soovin osta Samsungi mobiiltelefoni uut mudelit. Nägin teie kodulehelt, et pakute neid soodsa hinnaga. Mind huvitab punase korpusega mudel. Kas teil on neid veel poes saada? Kui on, siis ma paneksin ühe telefoni kinni ja tuleksin sellele homme poodi järele.

Lugupidamisega
Kati Karu
tel 612 3456
e-post kati.karu@epost.ee

Kellele
Koopia
kati.karu@epost.ee
Teema
RE: Samsungi mobiiltelefon

Lugupeetud Kati Karu

Täname Teid kirja eest! Samsungi punase korpusega mobiiltelefonid on praegu kahjuks laost otsas, saada on veel musta, valge ja sinise korpusega mudeleid. Järgmisel nädalal teeme uue tellimuse, partii jõuab poodi järgmise kuu alguses. Kas paneme Teile ühe punase telefoni kinni või soovite osta teist värvi mudelit?

Vastust ootama jäädes
Liisi Pirn
kauplus Mööbel ja Tehnika
tel 665 4321
e-post info@pood.ee

Kolleegile
Kellele
Koopia
toomas@firma.ee, liina@firma.ee
juhiabi@firma.ee
Teema
haigus

Head kolleegid!

Jäin haigeks ja täna tööle ei tule. Loodetavasti saan homseks terveks.

Tervitades
Peeter

Sõbrale
Kellele
Koopia
ave@epost.ee
Teema
kindad

Tere, Ave!

Nii tore oli üle pika aja kokku saada.
Ma vist unustasin eile midagi sinu juurde – kui sa leiad ühed sinised kindad, siis need on minu omad.
Loodetavasti näeme varsti jälle!
Tervita Toomast!

Kallistades
Kerli

Postkaart

Kallis ema!
Palju õnne 55. sünnipäeva puhul! Jõudu, jaksu ja tervist!
Soovib Kadri perega
2. veebruaril 2014

Kutse

Kallid Mari ja Marko!

Meil on rõõm paluda teid meie laulatusele 1. juulil 2014 kell 16 Tallinna Kaarli kirikus.

Kristel ja Karmo

Palun teatage oma tulekust hiljemalt 10. juuniks 2014 telefonil 612 3456.

Armas Maarja!

Palun tule minu sünnipäevale neljapäeval, 26. oktoobril kell 19 restorani Must Lammas.

Tervitades
Laura

• Kuidas kutsele vastata
→ Täname sind/teid kutse eest ja teatame oma osavõtust.
→ Tänan kutsumast, tulen hea meelega.
→ Tänan kutsumast, aga ma olen sel ajal kahjuks kinni/tööl/reisil.
→ Aitäh, aga ma ei saa kahjuks tulla/osaleda.

Kaastunde avaldamine

Armas Henri!

Tunneme Sulle kaasa isa surma puhul.

Oleme mõtetes Sinuga.

Kaur ja Liina

Sõnum

Avaldus

Asutuse sees
Tartu Kesklinna Gümnaasiumi direktorile
Jaan Tamm
kehalise kasvatuse õpetaja
Avaldus
Palun võimaldada mulle palgata puhkust 3.–9. novembril 2014.
20.10.2014
J. Tamm
(allkiri)
→ Palun lubada mind ..
→ Palun mind üle viia ..
→ Palun mind registreerida ..
→ Soovin kandideerida ..
Asutusest välja
Tallinna 21. Kooli direktorile
Katri Kask
isikukood 49727071236
Kuuse 3–27, 12345 Tallinn
katri.kask@epost.ee
5654 3210
Avaldus
Palun mind vastu võtta Tallinna 21. Kooli 10. klassi.
Tallinnas 1. juulil 2014
K. Kask
(allkiri)

Volitus

Volitus
Mari Maasikas
isikukood 45802277771
Raua 7–12
Karl Õunapuul (isikukood 34303194321) on volitus esindada mind ühistu Raua 7 koosolekul, 26.05.2014.
Tallinnas 22.05.2012
M. Maasikas
(allkiri)

CV

CV ehk curriculum vitae on inimese elulugu kirjeldav dokument.
Curriculum vitae
Nimi
Sünniaeg ja -koht
Aadress
Telefon
E-post
Kodakondsus
Perekonnaseis
Robert Rohi
27. juuli 1980, Tartu
Pikk 9–46, Tartu
5654 3210
robert.rohi@epost.ee
Eesti
abielus, kaks last
Haridus
1999–2003
1987–1999

Tartu Ülikool, eesti keele ja kirjanduse eriala
Miina Härma Gümnaasium
Töökoht ja amet
2010–
2003–2010

Tartu Kesklinna Kool, eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Võru Kesklinna Gümnaasium, eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Keeled
inglise keel
vene keel
soome keel
C1
B2
B1
Arvutioskus
MS Excel, MS PowerPoint, MS Word, MS Outlook
Juhiluba
B-kategooria
Hobid
ujumine, tennis, reisimine, lugemine, teater
NB! CV tuleb sageli esitada koos kaaskirjaga (lühike tekst, mis tutvustab CV saatnud inimest).

Kaaskiri

Tarmo Mets
Kure tee 3–57, 10996 Tallinn
tel 5987 6543
Marko Mänd
peatoimetaja
ajakiri Looming
Harju 1, 10500 Tallinn



15. veebruar 2014
Kaaskiri
Austatud Marko Mänd

Lugesin 10. jaanuari Postimehest Teie asutuse kuulutust, kus Te otsite toimetajat. Olen hariduselt eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning olen töötanud gümnaasiumis, lisaks olen andnud eesti keele tunde ka täiskasvanutele. Ülikoolis õppides töötasin kaks aastat ülikooli ajalehes peatoimetajana. Mulle meeldib väga lugeda ja kontsertidel käia. Samuti olen kursis enamiku uute etenduste, näituste ja filmidega, eriti olen huvitatud kodumaisest kunstist ja kultuurist.

Usun, et ajakiri Looming annaks mulle võimaluse arendada ennast valdkonnas, mis pakub mulle huvi, ning minu kogemustest ja oskustest oleks Teile kasu. Olen valmis vastama Teie küsimustele Teile sobival ajal.

Lugupidamisega

Tarmo Mets
allkiri

Lisa: CV

Kasulikke väljendeid

• Tervitused
→ Tere!
→ Tervist!
→ Tere tulemast!
→ Tere hommikust!
→ Tere päevast!
→ Tere õhtust!
• Tervitusele järgnevad väljendid
→ Rõõm sind näha.
→ Kui tore, et kohtusime.
→ Kuidas elad?
→ Kuidas läheb?
→ Kuidas käsi käib? → Mis uudist?
• Kellestki lahkumine
→ Nägemist!
→ Nägemiseni!
→ Head aega!
→ Kohtumiseni!
→ Hüvasti!
→ Homseni!
→ Homme näeme!
• Vabandused
→ Vabandust!
→ Vabandage, palun!
→ Vabanda, et ma tülitan.
→ Palun vabandust!
→ Palun andeks!
→ Anna (mulle) andeks.
→ Pean sult vabandust paluma.
→ Palun ära ole pahane.
→ Ma ei tahtnud sind solvata.
• Tänu avaldamine
→ Aitäh!
→ Suur tänu!
→ Tänan väga.
→ Olen sulle väga tänulik.
→ Tänan info/abi eest!
• Vastus tänu avaldamisele
→ Palun!
→ Võta heaks!
→ Pole tänu väärt.
→ Aitasin sind hea meelega.
• Kohvikus või restoranis
→ Sooviksin reserveerida laua neljale.
→ Kas see laud on vaba?
→ See laud on kahjuks reserveeritud.
→ Sooviksin istuda akna all.
→ Palun tooge mulle menüü.
→ Palun mulle supp ja praad.
→ Kas siin tohib suitsetada?
→ Palun tooge mulle arve.
→ Ma sooviksin arvet.
→ Ma sooviksin maksta kaardiga.
• Telefonikõne
→ Halloo!
→ Jaa, Tarmo kuuleb.
→ Tere, kas Jüri Tamm kuuleb?
→ Ei, te helistasite Marko Trummile.
→ Vabandust, vale number.
• Arsti juures
→ Ma ei tunne ennast hästi.
→ Mul on palavik/köha/nohu.
→ Hingata on valus/raske.
→ Mul pea/kurk/kõrv/hammas valutab.
→ Ma olen väga väsinud.
→ Mul käib pea ringi.
→ Mul on paha/halb olla.
→ Mul ei ole isu.
• Kuidas juhatada teed
→ Pöörake paremale/vasakule.
→ Kõndige otse (edasi).
→ Bussijaam asub vasakut/paremat kätt.
→ Apteek on teisel pool teed.
• Õnnitlused, soovid, palved
→ Palju õnne sünnipäevaks!
→ Õnnitlen/õnnitleme sünnipäeva puhul!
→ (Palju) õnne!
→ Südamlik õnnesoov millekski / millegi puhul.
→ Häid pühi!
→ Häid jõule!
→ Head/õnnelikku uut aastat!
→ Head vana aasta lõppu!
→ Rõõmsat aastavahetust!
→ Head päeva!
→ Toredat/ilusat/head õhtut!
→ Head ööd!
→ Head und!
→ Ilusaid unenägusid!
→ Head reisi!
→ Toredat puhkust!
→ Head nädalalõppu!
→ Kõike head!
→ Kõike paremat!
→ Saa ruttu terveks!
→ Head isu!
→ Ole tubli!
• Hoiatused
→ Seis!
→ Oota/oodake!
→ Ettevaatust!
→ Tähelepanu!
→ Tasa!
→ Aeglasemalt!
→ Kiiremini!
→ Tulekahju!
• Kaastunde avaldamine
→ Minu (sügav) kaastunne.
→ Tunnen (sulle) kaasa!
→ Avaldan kaastunnet.
• Tutvus ja tutvustamine
→ Mina olen ..
→ Minu nimi on ..
→ Kas teie olete / teie nimi on .. ?
→ Vabandust, kuidas on teie nimi?
→ Palun saage tuttavaks ..
→ Ma teen teid tuttavaks.
→ Meeldiv tutvuda!
→ Me oleme vist juba kohtunud.
→ Olen teist palju kuulnud.
• Bussis, rongis, lennukis
→ Kuhu see buss/rong sõidab?
→ Mis kell buss/rong/lennuk väljub?
→ Kas see buss/rong sõidab otse või pean vahepeal ümber istuma?
→ Soovin sõita esimeses/teises klassis.
→ Kas see buss peatub lennujaama juures?
→ Mitu peatust sinna on?
→ Mis peatuses ma pean maha minema?
→ Kui palju pilet maksab? → Kust ma saan pileti osta?
• Hotellis
→ Kas teil on vabu tube?
→ Soovin tuba broneerida.
→ Soovin tuba kahele inimesele kolmeks ööks.
→ Kas toas on külmkapp?
→ Kas teil wifi on?
→ Mis kell on hommikusöök?
→ Palun äratage mind enne hommikusööki.
• Poes
→ Kas te saate mind aidata?
→ Kas ma saan teile abiks olla?
→ See number ei sobi.
→ See on natuke kitsas/lai.
→ Palun suuremat/väiksemat numbrit.
→ See on paras.
→ See sobib väga hästi.