Sõnaveeb - Õpime eesti keelt

Arvud

Põhiarvud

mitu? mitme? mitut?
0

null, nulli, nulli
1

üks, ühe, ühte/üht
2

kaks, kahe, kahte/kaht
3

kolm, kolme, kolme
4

neli, nelja, nelja
5

viis, viie, viit/viite
6

kuus, kuue, kuut/kuute
7

seitse, seitsme, seitset
8

kaheksa, kaheksa, kaheksat
9

üheksa, üheksa, üheksat
10

kümme, kümne, kümmet
11

üksteist, üheteistkümne, ühtteist/ühteteist
12

kaksteist, kaheteistkümne, kahtteist/kahteteist
13

kolmteist, kolmeteistkümne, kolmeteist
14

neliteist, neljateistkümne, neljateist
15

viisteist, viieteistkümne, viitteist/viiteteist
16

kuusteist, kuueteistkümne, kuutteist/kuuteteist
17

seitseteist, seitsmeteistkümne, seitsetteist
18

kaheksateist, kaheksateistkümne, kaheksatteist
19

üheksateist, üheksateistkümne, üheksatteist
20

kakskümmend, kahekümne, kaht(e)kümmet/kaht(e)kümmend
21

kakskümmend üks, kahekümne ühe, kahtekümmend ühte / kahtkümmend üht
22

kakskümmend kaks, kahekümne kahe, kahtekümmend kahte / kahtkümmend kaht
23

kakskümmend kolm, kahekümne kolme, kaht(e)kümmend kolme
24

kakskümmend neli, kahekümne nelja, kaht(e)kümmend nelja
25

kakskümmend viis, kahekümne viie, kaht(e)kümmend viit
26

kakskümmend kuus, kahekümne kuue, kaht(e)kümmend kuut
27

kakskümmend seitse, kahekümne seitsme, kaht(e)kümmend seitset
28

kakskümmend kaheksa, kahekümne kaheksa, kaht(e)kümmend kaheksat
29

kakskümmend üheksa, kahekümne üheksa, kaht(e)kümmend üheksat
30

kolmkümmend, kolmekümne, kolmekümmet/kolmekümmend
40

nelikümmend, neljakümne, neljakümmet/neljakümmend
50

viiskümmend, viiekümne, viit(e)kümmet/viit(e)kümmend
60

kuuskümmend, kuuekümne, kuut(e)kümmet/kuut(e)kümmend
70

seitsekümmend, seitsmekümne, seitsetkümmet/seitsetkümmend
80

kaheksakümmend, kaheksakümne, kaheksatkümmet/kaheksatkümmend
90

üheksakümmend, üheksakümne, üheksatkümmet/üheksatkümmend
100

sada, saja, sadat/sada
101

sada üks, saja ühe, sada üht(e)
102

sada kaks, saja kahe, sada kaht(e)
121

sada kakskümmend üks, saja kahekümne ühe, sada kaht(e)kümmend üht(e)
200

kakssada, kahesaja, kahtsadat/kahtsada
300

kolmsada, kolmesaja, kolmesadat/kolmesada
400

nelisada, neljasaja, neljasadat/neljasada
500

viissada, viiesaja, viit(e)sadat/viit(e)sada
600

kuussada, kuuesaja, kuut(e)sadat/kuut(e)sada
700

seitsesada, seitsmesaja, seitsetsadat/seitsetsada
800

kaheksasada, kaheksasaja, kaheksatsadat/kaheksatsada
900

üheksasada, üheksasaja, üheksatsadat/üheksatsada
1000

tuhat, tuhande, tuhandet
2000

kaks tuhat, kahe tuhande, kaht(e) tuhandet
2020

kaks tuhat kakskümmend, kahe tuhande kahekümne, kaht(e) tuhandet kaht(e)kümmend
2021

kaks tuhat kakskümmend üks, kahe tuhande kahekümne ühe, kaht(e) tuhandet kaht(e)kümmend üht(e)
10 000

kümme tuhat, kümne tuhande, kümmet tuhandet
30 000

kolmkümmend tuhat, kolmekümne tuhande, kolmekümmend tuhandet
100 000

sada tuhat, saja tuhande, sadat tuhandet
1 000 000

miljon, miljoni, miljonit
1 000 000 000

miljard, miljardi, miljardit

Järgarvud

mitmes? mitmenda? mitmendat?
1.

esimene, esimese, esimest
2.

teine, teise, teist
3.

kolmas, kolmanda, kolmandat
4.

neljas, neljanda, neljandat
5.

viies, viienda, viiendat
6.

kuues, kuuenda, kuuendat
7.

seitsmes, seitsmenda, seitsmendat
8.

kaheksas, kaheksanda, kaheksandat
9.

üheksas, üheksanda, üheksandat
10.

kümnes, kümnenda, kümnendat
11.

üheteistkümnes, üheteistkümnenda, üheteistkümnendat
12.

kaheteistkümnes, kaheteistkümnenda, kaheteistkümnendat
13.

kolmeteistkümnes, kolmeteistkümnenda, kolmeteistkümnendat
14.

neljateistkümnes, neljateistkümnenda, neljateistkümnendat
15.

viieteistkümnes, viieteistkümnenda, viieteistkümnendat
16.

kuueteistkümnes, kuueteistkümnenda, kuueteistkümnendat
17.

seitsmeteistkümnes, seitsmeteistkümnenda, seitsmeteistkümnendat
18.

kaheksateistkümnes, kaheksateistkümnenda, kaheksateistkümnendat
19.

üheksateistkümnes, üheksateistkümnenda, üheksateistkümnendat
20.

kahekümnes, kahekümnenda, kahekümnendat
21.

kahekümne esimene, kahekümne esimese, kahekümne esimest
22.

kahekümne teine, kahekümne teise, kahekümne teist
23.

kahekümne kolmas, kahekümne kolmanda, kahekümne kolmandat
24.

kahekümne neljas, kahekümne neljanda, kahekümne neljandat
25.

kahekümne viies, kahekümne viienda, kahekümne viiendat
26.

kahekümne kuues, kahekümne kuuenda, kahekümne kuuendat
27.

kahekümne seitsmes, kahekümne seitsmenda, kahekümne seitsmendat
28.

kahekümne kaheksas, kahekümne kaheksanda, kahekümne kaheksandat
29.

kahekümne üheksas, kahekümne üheksanda, kahekümne üheksandat
30.

kolmekümnes, kolmekümnenda, kolmekümnendat
40.

neljakümnes, neljakümnenda, neljakümnendat
50.

viiekümnes, viiekümnenda, viiekümnendat
60.

kuuekümnes, kuuekümnenda, kuuekümnendat
70.

seitsmekümnes, seitsmekümnenda, seitsmekümnendat
80.

kaheksakümnes, kaheksakümnenda, kaheksakümnendat
90.

üheksakümnes, üheksakümnenda, üheksakümnendat
100.

sajas, sajanda, sajandat
101.

saja esimene, saja esimese, saja esimest
102.

saja teine, saja teise, saja teist
121.

saja kahekümne esimene, saja kahekümne esimese, saja kahekümne esimest
200.

kahesajas, kahesajanda, kahesajandat
300.

kolmesajas, kolmesajanda, kolmesajandat
400.

neljasajas, neljasajanda, neljasajandat
500.

viiesajas, viiesajanda, viiesajandat
600.

kuuesajas, kuuesajanda, kuuesajandat
700.

seitsmesajas, seitsmesajanda, seitsmesajandat
800.

kaheksasajas, kaheksasajanda, kaheksasajandat
900.

üheksasajas, üheksasajanda, üheksasajandat
1000.

tuhandes, tuhandenda, tuhandendat
2000.

kahe tuhandes, kahe tuhandenda, kahe tuhandendat
2020.

kahe tuhande kahekümnes, kahe tuhande kahekümnenda, kahe tuhande kahekümnendat
2021.

kahe tuhande kahekümne esimene, kahe tuhande kahekümne esimese, kahe tuhande kahekümne esimest
10 000.

kümne tuhandes, kümne tuhandenda, kümne tuhandendat
30 000.

kolmekümne tuhandes, kolmekümne tuhandenda, kolmekümne tuhandendat
100 000.

saja tuhandes, saja tuhandenda, saja tuhandendat
1 000 000.

miljones, miljonenda, miljonendat
1 000 000 000.

miljardes, miljardenda, miljardendat

Murdarvud

1/2

pool, poole, poolt
1/3

(üks) kolmandik, (ühe) kolmandiku, (ühte/üht) kolmandikku
1/4

(üks) neljandik, (ühe) neljandiku, (ühte/üht) neljandikku = veerand, veerandi, veerandit
1/5

(üks) viiendik, (ühe) viiendiku, (ühte/üht) viiendikku
3/4

kolm neljandikku, kolme neljandiku, kolme neljandikku = kolmveerand, kolmveerandi, kolmveerandit
1 1/2

poolteist, pooleteise/poolteise, pooltteist

Põhiarvude kasutamine

Kui põhiarv on nimetavas käändes (üks, kaks, kolm), on nimisõna selle juures ainsuse osastavas (vastab küsimusele keda? mida?).
- kolm last / viisteist päeva / kakskümmend kaheksa lehekülge / sada tuhat inimest
Muudel juhtudel on põhiarv ja nimisõna samas käändes. Pane tähele, et nimisõna on alati ainsuses.
- viie raamatu (autor) / (oskan) kuut võõrkeelt / (helistasin) seitsmesse asutusse / (õpib) kolmes koolis / kümnest rahvusest (inimesed) / (kirjutasin) kaheteistkümnele sõbrale / (käisin) neljal näitusel / (küsisin) kahelt töötajalt / (jäin) neljaks päevaks
Kui põhiarv koosneb mitmest sõnast (kakskümmend üks, kakskümmend kaks, kakskümmend kolm ..), siis alates sisseütlevast käändest on käändelõpp ainult viimasel osal, aga esimesed osad on omastavas.
- kahekümne kolmel inimesel (= 23 inimesel) / saja kuuekümne viiest eurost (= 165 eurost) / kahe tuhande viiesajale sportlasele (= 2500 sportlasele)

Kui vana sa oled?

Ma olen kuusteist / kuusteist aastat vana / kuueteistaastane (= 16).
Ma olen kolmkümmend kuus / kolmkümmend kuus aastat vana / kolmekümne kuue aastane (= 36).
Laps on aastane/üheaastane (= 1).

Mis on su telefoninumber?

Minu telefoninumber on 5654 3210 (loe nii: viis-kuus viis-neli kolm-kaks üks-null).

Järgarvude kasutamine

Kui järgarv on koos nimisõnaga, on need samas käändes. Pane tähele, et rajavas (milleni? mis ajani?), olevas (millena?), ilmaütlevas (milleta?) ja kaasaütlevas (millega?) on käändelõpp ainult nimisõnal, aga arvsõna on omastavas.
- (õpin) kolmandat aastat / (lähen) viiendasse klassi / (elan) kaheteistkümnendal korrusel / (lõpetage töö) seitsmendaks jaanuariks / (puhkus kestab) kahekümne kaheksanda juulini
Kui kirjutame järgarvu araabia numbriga, on selle järel punkt.
- 25. septembril (= kahekümne viiendal septembril)
- 14. korrusele (= neljateistkümnendale korrusele)
- 10. reas (= kümnendas reas)

Millal sa oled sündinud?

Olen sündinud
- 23.04.1976 (loe nii: kahekümne kolmandal aprillil tuhat üheksasada seitsekümmend kuus);
- aastal 1987 (loe nii: aastal tuhat üheksasada kaheksakümmend seitse) / 1987. aastal (loe nii: tuhande üheksasaja kaheksakümne seitsmendal aastal);
- aastal 2000 (loe nii: aastal kaks tuhat) / 2000. aastal (loe nii: kahe tuhandendal aastal);
- aastal 2005 (loe nii: aastal kaks tuhat viis) / 2005. aastal (loe nii: kahe tuhande viiendal aastal).

Millal on sinu sünnipäev?

Minu sünnipäev on
- 5. jaanuaril (= viiendal jaanuaril);
- 10. mail (= kümnendal mail);
- 12. juulil (= kaheteistkümnendal juulil);
- 17. oktoobril (= seitsmeteistkümnendal oktoobril);
- 29. märtsil (= kahekümne üheksandal märtsil);
- 30. augustil (= kolmekümnendal augustil);
- 31. detsembril (= kolmekümne esimesel detsembril).

Mis ajast mis ajani

Olen puhkusel 12. juulist 30. augustini (loe nii: kaheteistkümnendast juulist kolmekümnenda augustini).
Laager toimub 9.–13. märtsini (loe nii: üheksandast kuni kolmeteistkümnenda märtsini).
Koolivaheaeg kestab 23.12–09.01 (loe nii: kahekümne kolmandast detsembrist kuni üheksanda jaanuarini).

Märgid

Sümbol

Nimetus

Näide

Lugemine
%

protsent

45%

nelikümmend viis protsenti
°

kraad

22°

kakskümmend kaks kraadi
+

pluss

6 + 2 = 8

kuus pluss kaks on kaheksa
-

miinus

6 - 2 = 4

kuus miinus kaks on neli
x

korda

6 x 3 = 18

kuus korda kolm on kaheksateist
·

korda

6 · 3 = 18

kuus korda kolm on kaheksateist
:

jagada

24 : 4 = 6

kakskümmend neli jagada neljaga on kuus
/

jagada

24 / 4 = 6

kakskümmend neli jagada neljaga on kuus

Aeg

Mis kell on? Kui palju kell on?

Eestis märgitakse aega kella järgi numbrite 0–24 abil. Kui on hommik, siis kirjutame nii: Kell on 7 (= seitse). Kui on õhtu, siis kirjutame nii: Kell on 19 (= seitse).

Kell on kümme

Kell on veerand üksteist

Kell on pool üksteist

Kell on kolmveerand üksteist

Kell on 10.05 Kell on viis minutit kümme läbi / kell on kümme ja viis minutit / kell on kümme null viis.
Kell on 10.20 Kell on kakskümmend minutit kümme läbi / kell on kümme ja kakskümmend minutit / kell on kümme kakskümmend.
Kell on 10.40 Kell on kahekümne minuti pärast üksteist / kell on kümme nelikümmend.

Mis kell? Mis ajal? Hommikul kell seitse. Öösel kell üks. Kella ühe paiku. Mis kellaks? Mis ajaks? Kella kümneks.
Mis kell? Mis kella ajal? Mis kell sa jõuad? – Kahe-kolme ajal.
Mis kellast mis kellani? Vastuvõtt on (kella) kaheksast kaheteistkümneni.

Aastaajad, kuud ja nädalapäevad

aastaajad
kevad suvi sügis talv

kuud
jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember

nädalapäevad
esmaspäev teisipäev kolmapäev neljapäev reede laupäev pühapäev

NB! Info esitamisel kasutatakse nädalapäeva asemel tihti lühendit (E – esmaspäev, T – teisipäev, K – kolmapäev, N – neljapäev, R – reede, L – laupäev, P – pühapäev)

Kuidas kirjutada kuupäevi

20.05.1995

02.08.2013

20. mai 1995

2. august 2013

20. mail 1995. a

2. augustil 2013. a

20. V 1995

2. VIII 2013

20.5.95

2.8.2013

12.5.–20.5.1995

21.05.–23.05.2013

Kuidas kirjutada ajavahemikke

Ajavahemike vahele kirjutame tavaliselt pika kriipsu –, mis asendab sõna kuni, näiteks:

konverents toimub 15.–19. oktoobril / 15.–19. oktoobrini / 15. oktoobrist (kuni) 19. oktoobrini
kontor on kinni 24.–27.12 ja 31.12–05.01
olen puhkusel 01.10.–14.10.2014
postkontor on lahti T–L 9.30–18.00, pood on lahti iga päev 9–23
uuring tehti 2010.–2013. aastal

Kui ajalised üksused on järjest, kirjutame arvude vahele lühikese kriipsu - või sõna ja, näiteks:

konverents toimub 18.-19. oktoobril / 18. ja 19. oktoobril
kontor on kinni 23.-24.02 / 23. ja 24.12
küsitlus tehti 2012.-2013. aastal / 2012. ja 2013. aastal

Mis aasta(te)l?

2014. aastal (loe: kahe tuhande neljateistkümnendal aastal)
2011. a (loe: kahe tuhande üheteistkümnendal aastal)
aastal 2013 (loe: aastal kaks tuhat kolmteist)
aastad 1908–1918, 1908–18 (loe: aastad tuhat üheksasada kaheksa kuni tuhat üheksasada kaheksateist)
aastail 1992–1999, 1992–99 (loe: aastail tuhat üheksasada üheksakümmend kaks kuni tuhat üheksasada üheksakümmend üheksa)
1940.–1970. aastad (loe: tuhande üheksasaja neljakümnendad kuni seitsmekümnendad aastad)
1960.–1980. aastatel (loe: tuhande üheksasaja kuuekümnendatel kuni kaheksakümnendatel aastatel)
1920ndail (loe: tuhande üheksasaja kahekümnendail)
1930. aastail (loe: tuhande üheksasaja kolmekümnendail aastail)

Mis kuupäev täna on? Mitmes täna on?

Täna on 02.01.2014 (loe: teine jaanuar kaks tuhat neliteist). Täna on 21.10 (loe: kahekümne esimene oktoober).

Millal?

Üleeile, eile, täna, homme, ülehomme.
Kaks nädalat tagasi, eelmisel nädalal, sel nädalal, järgmisel nädalal, tuleval nädalal, kahe nädala pärast.
Hommikul, päeval, õhtul, öösel. Hommikul vara, õhtul hilja.
Kohtume esmaspäeval, reedel, laupäeval.
Puhkan veebruaris, mais, augustis, novembris; kevadel, suvel, sügisel, talvel.

Mis ajaks?

Hommikuks, lõunaks, õhtuks.
Tänaseks, homseks, ülehomseks.
Juuniks, juuliks, augustiks.

Kui tihti? Kui sageli?

Kolm korda päevas.
Iga päev.

Kui kaua?

Terve päev / terve päeva.
Kogu päev / kogu päeva.
Mitu päeva.
Paar nädalat.
Mõni kuu / mõned kuud.

Lühendid

a

aasta
AS

aktsiaselts
aü

ametiühing
cm

sentimeeter
dr

doktor
g

gramm
ha

hektar
hr

härra
jne

ja nii edasi
jt

ja teised
k.a

kaasa arvatud
kg

kilogramm
km

kilomeeter
l

liiter
lk

lehekülg
lp

lugupeetud
m

meeter
m2

ruutmeeter
min

minut

mm

millimeeter
mnt

maantee
nr

number
nt

näiteks
OÜ

osaühing
pr

proua
prl

preili
prof

professor
pst

puiestee
ptk

peatükk
t

tonn; tund
tel

telefoni number
tn

tänav
SA

sihtasutus
saj

sajand
sh

sealhulgas
u

umbes
v.a

välja arvatud
vms

või muud sellist, või muu selline

Kirjavahemärgid

. (punkt)
- lause lõpus:
  
  Ma lähen jalutama.
- lühendite sees:
  
  v.a, k.a
- numbrite järel, kellaaja või kuupäeva sees:
  
  Täna on 24. oktoober.
  Kell on 21.43.
? (küsimärk)
- küsimuse lõpus:
  
  Mis su nimi on? Kus sa elad?
! (hüüumärk)
- sellise lause lõpus, mis väljendab käsku, keeldu, soovi või üllatust:
  
  Tule siia! Ära tee! Stopp! Oi, kui tore!
, (koma)
- loetelus:
  
  Ostsin poest leiba, saia, juustu ja piima.
- lause osade vahel, tavaliselt sidesõnade aga, et, kui, kuid, sest, siis ees:
  
  Kui Arno isaga kooli jõudis, olid tunnid juba alanud. Ma tean, et sa valetad. Poiss on väike, aga tubli. Hilinesin, sest magasin sisse.
: (koolon)
- kui järgneb loetelu või selgitus:
  
  Lõunasöök oli lihtne: kartulid kastmega.
- numbrite vahel:
  
  Eesti võitis 5 : 2.
- tekstis näitab, et järgnevad kellegi suuliselt öeldud sõnad:
  
  Laps ütles: „Ma tahan magada.“
; (semikoolon)
- kui järgnevad loetelu rühmad:
  
  Poest sai osta kõike: saia, leiba ja muid toiduaineid; pliiatseid, paberit ja muid kontoritarbeid; pluuse, pükse ja muid riideid
- lause osade vahel:
  
  Ilm oli külm, tuuline ja märg; kõik sportlased olid väsinud, janus.
– (sidekriips)
- ühendab sõnu:
  
  edasi-tagasi, enam-vähem, võib-olla; Tallinna-Tartu liin; inglise-eesti sõnaraamat
- liitsõnades, mille üks osa on näiteks täht või number:
  
  75-aastane, 20-kraadine; IT-osakond
- sõnades, kus muidu jääks kolm või neli ühesugust tähte kõrvuti:
  
  iga-aastane, maa-ala
- liitsõnades korduva osa asemel:
  
  puu- ja juurviljad, era- ja kortermajad
— (mõttekriips)
- loetelu järel:
  
  Rahulik, nõudlik ja vähese jutuga – selline peabki üks ülemus olema.
- numbrite vahel sõna kuni asemel:
  
  10–15 aastat, 9.00–17.30
- tekstis eristab kahe eri inimese öeldud lauseid:
  
  Mis su nimi on? – Minu nimi on Karl.
„ ” (jutumärgid)
- tekstis tähistavad kellegi suuliselt öeldud sõnu:
  
  „Ma olen väsinud,“ ütles Mari. Mari ütles: „Ma olen väsinud.“
- tekstis tähistavad teoste, dokumentide, sarjade, ürituste pealkirju:
  
  Oskar Lutsu kuulsaim romaan on „Kevade“.
’ (ülakoma)
- võõrkeelse nime käänamisel:
  
  Ta elab Seattle’is. Käisin suvel Versailles’ lossis.

Kirjutamine

Kiri sõbrale või kolleegile

Kiri sõbrale

Tere, Julia!

Palun vabandust, et su kirjale alles nüüd vastan, aga mul on olnud kiire.

Meie reis läks hästi. Prantsusmaal on kaunis loodus ja Pariis on väga ilus linn. Ilmaga vedas – kõikidel päevadel paistis päike ja oli soe. Käisime Eiffeli tornis, Louvre’i muuseumis, istusime kohvikutes ja nautisime Prantsuse kööki. Soovitan sinul ka kindlasti Pariisi minna, kui võimalus tekib.

Mis teil uudist? Kuidas suvi möödus? Kuidas su vanemad elavad? Jään su vastust ootama.

Tervitades

Egle

Kiri kolleegile

Kellele:
Koopia:

toomas@firma.ee, liina@firma.ee
juhiabi@firma.ee

Teema:

haigus

Head kolleegid!

Jäin haigeks ja täna tööle ei tule. Loodetavasti saan homseks terveks.

Tervitades
Peeter

Kuidas pöörduda

Tere/Tere!
Tere, Robert / Tere, Robert!
Tere kõigile!
Armas Mari / Armas Mari!
Hea Mari / Hea Mari!
Head kolleegid / Head kolleegid!

Kuidas kirja alustada

Aitäh kirja eest.
Kuidas sul läheb?
Loodan, et sul on kõik hästi.
Nii tore oli sinust kuulda.
Vabandust, et alles nüüd vastan.
Anna andeks, et ma alles nüüd vastan.

NB! Kirjas kirjutatakse Sina ja üht inimest tähistav Teie suure tähega. Kui kiri on mõeldud korraga mitmele inimesele, kirjutatakse teie väikese tähega.

Kuidas kirja lõpetada

Tervitades
Tervitustega
Parimate tervitustega
Parimate soovidega
Parimaga
Heade soovidega
Kõike head soovides
Ilusat/kena päeva soovides
Kõike head!
Näeme varsti!
Homseni!
Homme näeme!
Ilusat päeva!
Head nädalavahetust!
Kohtumiseni!
Loodetavasti varsti näeme!

NB! Kirja lõpetava väljendi järele koma ei panda. Kirjutaja nimi on uuel real.

Tervitades
Kristiina

Heade soovidega
Mart

Parimaga
Laura

Kõike head soovides
Hanna

Kui kirja lõpetab soovlause, on selle lõpus hüüumärk.

Kõike head!
Mari

Kohtumiseni!
Martin

Edu ja jõudu!
Robert

Ilusat jõuluaega!
Olga

Kuidas kirjutada ümbrikule aadressi

Lp Martin Must
Estonia pst 21–46
10141 Tallinn

Lp Karl Süda
Tamme tee 15
Aaviku küla
Rae vald
75305 Harjumaa

Peeter Põõsas
Sepa 58–6
EE-50113 Tartu
Eesti

NB! Kui kirjutad tekstis aadressi ühele reale, kasuta komasid, näiteks: Estonia pst 21–46, 10141 Tallinn.

Sõnum

Ametlik ja poolametlik kiri

Ametlik kiri

juhatuse esimees Meelis Oja
Eesti Kirjanduse Selts
Vanemuise 19
51014 Tartu

Meie 05.02.2021 nr 7-2/...

Austatud juhatuse esimees

Palume Teid osa võtma Tartu Ülikooli raamatukogu uue hoone avamisest 1. detsembril 2021. Sel puhul toimub raamatukogus pidulik vastuvõtt ja oleksime väga tänulikud, kui saaksite pidada lühikese kõne.

Saadame ürituse täpse kava siis, kui programm on lõplikult selge. Loodame, et saate meie peol osaleda.

Lugupidamisega

Martin Kuusk
raamatukogu juhataja

Tartu Ülikooli raamatukogu
W. Struve 1, 50091 Tartu
tel 737 5702, e-post raamatukogu@utlib.ee
koduleht www.utlib.ee

Ametlik e-kiri

Kellele:
Koopia:

info@pood.ee

Teema:

Samsungi mobiiltelefon

Tere!

Ma soovin osta Samsungi mobiiltelefoni uut mudelit. Nägin teie kodulehelt, et pakute neid soodsa hinnaga. Mind huvitab punase korpusega mudel. Kas teil on neid veel poes saada? Kui on, siis ma paneksin ühe telefoni kinni ja tuleksin sellele homme poodi järele.

Lugupidamisega
Kati Karu
tel 612 3456
e-post kati.karu@epost.ee

Kellele:
Koopia:

kati.karu@epost.ee

Teema:

RE: Samsungi mobiiltelefon

Lugupeetud Kati Karu

Täname Teid kirja eest! Samsungi punase korpusega mobiiltelefonid on praegu kahjuks laost otsas, saada on veel musta, valge ja sinise korpusega mudeleid. Tuleval nädalal teeme uue tellimuse, partii jõuab poodi järgmise kuu alguses. Kas paneme Teile ühe punase telefoni kinni või soovite osta teist värvi mudelit?

Vastust ootama jäädes
Liisi Pirn
kauplus Mööbel ja Tehnika
tel 665 4321
e-post info@pood.ee

Kuidas pöörduda

Tere/Tere!
Lugupeetud Jüri Kask

NB! Kirja sobib alustada kõige paremini sõnaga Tere. Selle järele ei ole vaja koma panna (soovi korral võib panna hüüumärgi).

Kuidas kirja alustada

Tänan [+ mille eest] kirja/vastuse/info eest!
Tänan kiire vastuse eest!
Sain Teie kirja kätte. Palun vabandust, et alles nüüd vastan.
Palun vabandust vastuse hilinemise/viibimise pärast.

NB! Kirjas kirjutatakse Teie ja üht inimest tähistav Sina suure tähega. Kui kiri on mõeldud korraga mitmele inimesele, kirjutatakse teie väikese tähega.

Kuidas kirja lõpetada

Lugupidamisega
Parimate soovidega
Heade soovidega
Kõike head soovides
Ette tänades
Vastust ootama jäädes
Meeldivale koostööle lootes / Meeldivale koostööle lootma jäädes
Teie abile lootes / Teie abile lootma jäädes

NB! Kirja lõpetava väljendi järele koma ei panda. Kirjutaja nimi on uuel real.

Lugupidamisega
Mari Mänd

Parimate soovidega
Martin Kask

Kõike head soovides
Robert Ratas

Kirjutamise põhjus

Kirjutan teile seoses [+ millega] kuulutusega / koolitusega / auto rentimisega / oma ettekande teemaga.
Kirjutan teile [+ mille asjus] koolituse/kursuse asjus.
Kirjutan teile [+ mille pärast] ettevalmistuskursuse / koduse ülesande pärast.
Kirjutan, et paluda koduse töö esitamiseks ajapikendust.
Kirjutan, et küsida infot [+ mille kohta] reisipakkumise/koolituse kohta.
Sooviksin natuke lisainfot [+ mille kohta] reisipakkumise/koolituse kohta.
Kirjutasite, et olete huvitatud [+ millest] meie pakkumisest.
Soovin registreeruda [+ kuhu] koolitusele/kursusele.
Soovin end koolitusele/kursusele registreerida / kirja panna.
Soovin broneerida / reserveerida [+ mille] laua kahele reedel, 4. juunil kell 18 / kahese toa ajavahemikuks 20.–24. juuni 2023.
Palun broneerida/reserveerida [+ mis] laud kahele inimesele reedel, 4. juunil kell 18 / kahene tuba ajavahemikuks 20.–24. juuni 2023.

Saatmisest teavitamine ja info edastamine

Saadame/saadan teile [+ mille] kutse/ajakava/lepingu/aruande/hinnapakkumise.
Saadan teile materjalid / andmed / juhised / ettekande slaidid.
Saadan oma koduse töö / referaadi mustandi.
Saadan lepingu allkirjastamiseks.
Saadan teile allkirjastamiseks töövõtulepingu.
Saadan teile tutvumiseks/infoks koosoleku protokolli.
Saadan digiallkirjastatud lepingu/volituse.
Teie palvel saadan aruande [+ mille kohta] projekti tulemuste kohta.
Meil on rõõm / hea meel teatada, et ..
Meil on rõõm / hea meel teada anda, et ..
Teatame teile uue kellaaja / konkursi võitjate nimed.
Teatame teile ajakava muudatusest / juhatuse otsusest

Palve midagi teatada või meiliga saata

Palume teatada [+ millest] oma osavõtust/osavõtusoovist.
Palume teatada, kui soovite lepingu tingimusi muuta.
Palun andke teada, kui tekstis oleks vaja midagi muuta.
Palun andke teada, kui Te ei saa tulla / kui pakutud kellaaeg ei sobi.
Palume saata [+ mis] küsimused / muudatusettepanekud / vajalikud andmed.
Palun saatke [+ mis] mulle oma küsimused/ettepanekud.
Palun saatke allkirjastatud leping mulle tagasi.
Palun saatke taotlus/elulookirjeldus/motivatsioonikiri aadressil ..
Palun saatke digiallkirjastatud leping/volitus aadressil ..
Kas saaksite saata mulle [+ mille] telefoninumbri/arve/hinnapakkumise?
Kas saaksite saata mulle oma kontaktandmed?
Ootan [+ mida] ettepanekuid/vastuseid/andmeid 10. juuniks.
Ootan teie ettepanekuid ajakava kohta.
Kui teil on ajakava kohta ettepanekuid, palun kirjutage.

Kuidas vastata, kui olete info kätte saanud

Aitäh, sain info kätte.
Aitäh, sain info kätte, arvestan sellega.
Tänan teid info eest. / Tänan info eest. / Aitäh info eest.
Aitäh, et teatasite.
Aitäh teatamast.

Meeldetuletuse saatmine

Saadan meeldetuletuse, et seminar/koolitus/nõupidamine toimub juba homme. Lähem info allolevas kirjas.
Tuletan meelde, et koolitusele/kursusele registreerumine kestab 30. septembrini.
Tuletan meelde, et tagasiside andmise viimane päev on homme, 16. novembril.
Tuletan veel kord meelde, et töörühma kohtumine on juba täna kell 16.00.
Väike meeldetuletus: dokumentide esitamise tähtaeg on 28. juunil.

Meilide edasisaatmine

Saadan edasi / edastan [+ mille] teate.
Edastan linnavalitsuse teate.
Edastan homse veebiseminari info.
Edastan kutse konverentsile/seminarile.
Edastan kutse osaleda uuringus, täpsem info allpool.
Edastan infot [+ mille kohta] selle aasta koolituste kohta.
Jagan infot [+ mille kohta] ürituse/koolituse kohta.

Info faili lisamise kohta

Seminari kava on manuses.
Kirjale on lisatud kolm faili.
Koosoleku protokolli leiate manusest.
Manuses on seminari slaidid.

Kirja lõpuosa

Olen tänulik, kui leiate aega vastata.
Jään teie tagasisidet ootama.
Vastan meeleldi täiendavatele küsimustele.
Kui teil on küsimusi, vastan meeleldi.
Küsimuste korral võtke kindlasti ühendust.
Lisainfo saamiseks palun kirjutage aadressil mari.rebane@asutus.ee.
Lisainfo saamiseks helistage numbril +372 5211 2345.

Automaatvastused

Tänan kirja eest. Olen puhkusel kuni 20.08 / 20. augustini. Kiirete küsimuste korral võib mulle helistada (tel 5211 2345).
Olen puhkusel 18. novembrist 24. novembrini. Vastan kirjadele viivitusega.
Olen puhkusel 26.06–31.07. Mind asendab sel ajal Mari Rebane (mari.rebane@asutus.ee).
Olen 25. novembrini kontorist väljas / kontorist eemal / koolitusel / välislähetuses. Kiiretes küsimustes palun pöörduda Mari Rebase poole (mari.rebane@asutus.ee).
Aitäh kirja eest. Olen haigestumise tõttu töölt eemal. Vastan Teie kirjale esimesel võimalusel.

Õnnitlemine

Kallis ema!
Palju õnne 55. sünnipäeva puhul! Jõudu, jaksu ja tervist!

Soovib Kadri perega

2. veebruaril 2021

Väljendeid

Õnne!
Palju õnne!
Palju õnne / südamlikud õnnesoovid sünnipäevaks!
Palju õnne / õnnitlen / õnnitleme sünnipäeva puhul!
Soovin õnne / soovime õnne kooli lõpetamise puhul!
Ilusat sünnipäeva!
Häid/rõõmsaid pühi!
Häid jõule!
Head/õnnelikku/rõõmurohket uut aastat!
Head/toredat/vahvat vana aasta lõppu!
Rõõmsat aastavahetust!
Suur tänu ilusate soovide eest.
Tänan heade soovide / soojade sõnade eest.

Kutse

Armas Maarja!

Palun tule minu sünnipäevale neljapäeval, 26. oktoobril kell 19 restorani Must Lammas.

Tervitades
Laura

Kallid Mari ja Marko!

Olete oodatud tähistama minu 60. sünnipäeva 20. oktoobril algusega kell 18 restoranis Valge Jänes.

Kristel

Palun teatage oma tulekust 14. oktoobriks.

Head õpetajad

Ootame teid Eesti Keele Instituudi veebiseminarile „Mis on uut Sõnaveebis“. Seminar toimub 14. novembril 2022 kell 15–17 Zoomis. Seminaril tutvustame uuemaid Sõnaveebi materjale, mis on mõeldud eesti keele kui teise keele õppijatele ja õpetajatele, teeme praktilisi harjutusi ja vastame osalejate küsimustele.

Palun registreeruge hiljemalt 10. novembriks SIIN. Zoomi link saadetakse registreerunutele 13. novembril.

Kui teil on küsimusi või soovite midagi täpsustada, võtke kindlasti ühendust.

Heade soovidega

Eesti Keele Instituut

Kuidas kedagi kuhugi kutsuda

Oled/olete oodatud [+ kuhu] peole/koosviibimisele/vastuvõtule [+ millal] 16. detsembril 2022.
Ootame teid [+ kuhu] seminarile/konverentsile/koolitusele/spordilaagrisse.
Kutsume teid [+ kuhu] piknikule/tänuüritusele/filmiõhtule.
Meil on hea meel kutsuda teid [+ kuhu] tänuüritusele/ pidulikule vastuvõtule.
Ootame teid osalema [+ kus] veebiseminaril/ pidulikul aktusel, mis toimub [+ millal] 16. detsembril 2022.
Palun teid osalema [+ kus] vestlusringis/koosolekul.
Olete oodatud osalema ja kaasa mõtlema.

Palve teatada oma tulekust

Palun kirjutage, kas saate tulla.
Palun andke teada, kui Te ei saa tulla.
Palun anna oma tulekust/osalemisest teada hiljemalt 30.05.
Osavõtust palume teatada telefonil 5211 2345 või kirjutada mari.rebane@asutus.ee.
Eelregistreerimine palun teha hiljemalt 5. maiks juuresoleval lingil.
Palun registreeru seminarile hiljemalt 10. mail.

Kuidas kutsele vastata

Tänan kutse eest. Osalen hea meelega / meelsasti.
Tänan kutsumast, tulen kindlasti / hea meelega.
Tänan kutsumast, aga ma olen sel ajal kahjuks kinni / tööl / reisil / Eestist ära.
Aitäh, aga ma ei saa kahjuks tulla/osaleda.

Avaldus

Asutuse sees

Tartu Kesklinna Gümnaasiumi direktorile

Jaan Tamm
kehalise kasvatuse õpetaja

Avaldus

Palun võimaldada mulle palgata puhkust 3.–9. novembril 2021 / 3.–9. novembrini 2021.

20.10.2021

J. Tamm
(allkiri)

Asutusest välja

Tallinna 21. Kooli direktorile

Katri Kask
isikukood 49727071236
Kuuse 3–27, 12345 Tallinn
katri.kask@epost.ee
5654 3210

Avaldus

Palun mind vastu võtta Tallinna 21. Kooli 10. klassi.

Tallinnas 1. juulil 2021 / Tallinn, 1. juuli 2021

K. Kask
(allkiri)

Kasulikke väljendeid

Palun lubada mind puhkusele/koolitusele 20.–27. juunil 2023.
Soovin kandideerida müügijuhi kohale / stipendiumile / vabale õppekohale.
Palun mind tööle võtta sekretäri ametikohale alates 1. detsembrist 2023. a.
Palun vabastada mind töölt omal soovil alates 1. detsembrist 2022. a. / Palun lõpetada minuga sõlmitud tööleping omal soovil.
Palun katkestada [+ mis] minu leping/puhkus alates 1. detsembrist 2023.
Soovin katkestada [+ mille] oma lepingu/puhkuse alates 1. detsembrist 2023.
Palun tühistada [+ mis] minu tellimus/broneering/registreering.
Soovin tühistada [+ mille] oma tellimuse/broneeringu/registreeringu.
Palun pikendada [+ mida] minu lepingut/tähtaega 1. detsembrini 2023.
Palun lõpetada [+ mis] minu kliendileping/tööleping alates 1. detsembrist 2023.
Soovin lõpetada [+ mille] oma kliendilepingu/töölepingu alates 1. detsembrist 2023.
Palun võtta mind Tartu Giidide Ühingu liikmeks.
Soovin astuda Tartu Giidide Ühingusse.
Palun registreerida minu laps Mari Tamm inglise keele kursusele.
Palun võtta minu laps Mari Tamm vastu Võru Spordikooli.
Palun minu laps Mari Tamm Võru Spordikooli nimekirjast välja arvata.

Volitus

Mari Maasikas
isikukood 45802277771
Raua 7–12

Karl Õunapuu (isikukood 34303194321) on volitatud esindama mind korteriühistu Raua 7 koosolekul 26.05.2021.

Tallinnas 22.05.2021 / Tallinn, 22.05.2021

M. Maasikas
(allkiri)

Volitust võib sõnastada ka nii:

Volitan Karl Õunapuud (isikukood 34303194321) esindama mind korteriühistu Raua 7 koosolekul 26.05.2021.
Karl Õunapuul (isikukood 34303194321) on volitus esindada mind korteriühistu Raua 7 koosolekul 26.05.2021.

Järelepärimine

Tere!

Tunnen huvi inglise keele B2-taseme kursuse vastu. Sooviksin teada, kas jaanuaris 2023 algavale kursusele on veel vabu kohti, kas osaleda saab ka veebi teel ning kas õppetasu peab maksma korraga või saab maksta mitmes osas.

Lugupidamisega

Mart Mägi

13. detsember 2022

Lugupeetud Mart Mägi

Vastuseks Teie 13. detsembri kirjale teatame, et 12. jaanuaril 2023 algavale inglise keele B2-taseme kursusele on veel mõned vabad kohad ja registreerimine on avatud. Kursus toimub meie keeltekooli õppeklassis, veebi teel osalemine ei ole kahjuks võimalik. Kursuse õppetasu saab maksta kahes osas, registreerunutele saadetakse selle kohta täpsem info.
Veebikursus algab 1. veebruaril, ka sinna saab juba registreeruda. Alati on võimalik võtta ka individuaaltunde.

Vastan meeleldi täiendavatele küsimustele.

Lugupidamisega

Anu Kass
koolitusjuht

Keeltekool Optimist

Info küsimine

Kirjutan, et küsida infot [+ mille kohta] reisipakkumise / kursuse hinna / püsikliendi soodustuste kohta.
Sooviksin/tahaksin saada infot reisipaketi hinna kohta.
Kirjutan teile [+ mille asjus] kuulutuse/koolituse/keelekursuse asjus.
Sooviksin täpsustada [+ mida] teenuse hinda / reisi kuupäevi / kursuse toimumise aega ja kohta.
Sooviksin teada, kas kursusele on veel vabu kohti.
Sooviksin teada, millal kursus algab ja kui palju osalemine maksab.
Kas võiksite saata mulle [+ mille] hinnapakkumise?
Oleksin tänulik, kui saaksite mulle saata [+ mille] hinnapakkumise.
Palun saatke/saata [+ mis] hinnapakkumine.
Palume [+ mida] hinnapakkumist.

Vastus järelepärimisele

Täname Teid kirja/pöördumise eest.
Aitäh, et tunnete huvi meie teenuste vastu.
Vastuseks Teie 5. jaanuari järelepärimisele teatame, et ..
Vastuseks Teie 16. septembril saadetud kirjale teatame, et ..
Vastuseks Teie küsimusele teatame, et ..
Meie telefonikõne kinnituseks teatame, et ..
Vastuseks Teie 16. oktoobri järelepärimisele saadame küsitud andmed / toodete hinnainfo / hinnapakkumise.
Meil on hea meel teatada, et ..
Kahjuks oleme sunnitud teatama, et ..
Loodan, et selline lahendus sobib Teile.
Vastan meeleldi täiendavatele küsimustele.
Lisainfo saamiseks palun helistage numbril +372 5211 2345.
Lisainfo telefonil +372 5211 2345.

Kaebus

Väljendeid

Kirjutan teile seoses sellega, et ..
Pöördun teie poole teenuse/toote kvaliteedi asjus/küsimuses.
Kirjutan teile / pöördun teie poole seoses teie kauplusest ostetud tootega.
Soovin esitada kaebuse toote/teenuse kvaliteedi kohta.
Teenuse kvaliteet ei olnud selline, nagu pakkumises lubati.
Ma ei ole rahul teenuse kvaliteediga.
Ostetud tootel ilmnesid järgmised puudused: ..
Sooviksin ostetud toote välja vahetada / tagastada.
Sooviksin ostetud toote eest raha tagasi saada.
Soovin saada teie firmalt 200 eurot kompensatsiooni.
Seoses kõigi nimetatud puudustega/probleemidega soovin saada teie firmalt/ettevõttelt kompensatsiooni 200 eurot.
Lisan kirjale ostudokumendi koopia / ostutšeki.
Kirjale on lisatud ostudokumendi koopia.

Arvamuse väljendamine

Ma arvan, et ..

Minu arvates .. Minu arvates on sul õigus. Selline lahendus sobib minu arvates väga hästi.
Minu arust .. Minu arust on siin kõik korras. Etendus oli minu arust päris huvitav.
Minu meelest .. Minu meelest võiks asja veel veidi arutada. Seda küsimust võiks minu meelest veel arutada.
Mulle tundub, et .. Mulle tundub, et sul on õigus.

Ma olen nõus.

Ma olen sinuga / artikli autoriga nõus, et ..
Sul / artikli autoril on selles mõttes õigus, et ..
Ma olen sinuga / artikli autoriga samal arvamusel.
Ma mõtlen samamoodi.
Ma jagan / ei jaga seda arvamust.
Ma olen / ei ole selle väitega nõus.
Ma olen selle väitega nõus vaid osaliselt.

Ma olen kindel, et ..

Ma olen selles kindel.
Kas sa oled selles täiesti kindel?
Ma olen selles täiesti veendunud.
Olen veendunud/kindel, et ..
Kas sa oled selles täiesti kindel?

Ma kahtlen selles.

Ma kahtlen, kas see on võimalik.
Ma kahtlen sellise lahenduse võimalikkuses.
Ma tahaksin sulle vastu vaielda.
Ma ei ole selles täiesti/päris kindel.
Ma ei ole kindel, kas ..
Ma olen selle poolt/vastu.
Ma ei ole selle poolt/vastu.
Ma olen pigem poolt kui vastu.

Ma arvan teisiti.

Mul on selles küsimuses teistsugune seisukoht.
Mul ei ole kindlat seisukohta. / Mul puudub kindel seisukoht.
Ma ei ole oma arvamust veel välja kujundanud.
See sõltub/oleneb [+ millest] .. Lahendus sõltub paljudest asjaoludest.

Kasulikke väljendeid

Igal juhul võib öelda, et ..
Kindlasti on erinevaid arvamusi, kuid ..
Muidugi on igaühel selle kohta oma arvamus.
Ühest küljest .., teisest küljest ..
Ühelt poolt .., teiselt poolt ..
Raske öelda, kas ..
Tegelikult on asi hoopis selles, et .. / Asi on tegelikult hoopis selles, et ..
Tõepoolest, probleem on olemas. / Probleem on tõepoolest olemas.
Loomulikult on inimeste arvamused erinevad. / Loomulikult on erinevaid arvamusi. / Inimestel on loomulikult palju erinevaid arvamusi.
Arvatavasti leitakse sellele probleemile varsti lahendus. / Sellele probleemile leitakse arvatavasti varsti lahendus.
Kahjuks ei ole mul sellele küsimusele head vastust. / Mul ei ole kahjuks sellele küsimusele head vastust.
Kahtlemata tuleks sellest rohkem rääkida. / Nendest asjadest tuleks kahtlemata rohkem rääkida.
Esiteks on probleem selles, et ..
Teiseks võib välja tuua niisuguse probleemi nagu ..
Kolmandaks tahaksin rõhutada, et ..
Lõpetuseks võib öelda, et ..
Kokkuvõtteks võib öelda, et …

Piltide kirjeldamine

Väljendeid

Pildil on [+ kes/mis] ..
Pildi esiplaanil on ..
Pildi tagaplaanil on ..
Pildi ülemises osas / allosas on ..
Pildi keskel võib näha [+ keda/mida] ..
Üleval paremal / üleval paremas nurgas on/paistab [+ kes/mis] ..
All paremal / all paremas nurgas on/paistab [+ kes/mis] ..
Üleval vasakul / üleval vasakus nurgas on/paistab [+ kes/mis] ..
All vasakul / all vasakus nurgas on/paistab [+ kes/mis] ..
[Kelle/mille] ees/taga/kõrval/vastas on/istub/seisab [+ kes/mis] .
Arvatavasti on see pilt tehtud [+ kus] kooli lõpupeol / ülikooli auditooriumis.

Jooniste ja graafikute kirjeldamine

Väljendeid

Joonise/diagrammi andmetest paistab/ilmneb, et ..
Joonise/graafiku/diagrammi andmed näitavad, et ..
Graafiku andmete põhjal võib öelda, et ..
Graafik näitab tõusvat/langevat trendi.
Nagu jooniselt näha, ..
Jooniselt 3 paistab, et ..
Joonisel 3 on esitatud andmed [+ mille kohta] riigitöötajate palga kohta.
Joonis 3 illustreerib [+ mida] keskmise palga kasvu / küsitluse tulemusi.
Joonis 3 näitab, et alates 2014. aastast on keskmine palk pidevalt tõusnud.
Joonis 3 näitab, et võrreldes 2014. aastaga on olukord paranenud.
2010. ja 2020. aasta andmeid võrreldes võib välja tuua, et ..
Tartu ja Tallinna elanike eelistusi võrreldes võib öelda, et ..

Küsitluse andmete kirjeldamine

Väljendeid

Joonis/graafik/diagramm annab ülevaate [+ millest] küsitluse tulemustest.
Küsitlusele vastanute arvates on ..
10% küsitletutest vastas, et ..
10% küsitlusele vastanutest arvas, et ..
10% küsitletud inimestest arvab, et ..
10% küsitlusele vastanutest on seisukohal, et ..
10% küsitletutest ei osanud küsimusele vastata.
10% küsitletutest jättis küsimusele vastamata.
10%-l (kümnel protsendil) küsitletutest ei ole selles küsimuses oma seisukohta.
Üle poole / suurem osa / enamik vastanutest eelistab/soovib/plaanib/kavatseb [+ mida teha].

Kaastunde avaldamine

Armas Henri!

Tunneme Sulle kaasa isa surma puhul.

Oleme mõtetes Sinuga.

Kaur ja Liina

Väljendeid

Minu siiras kaastunne.
Avaldan kaastunnet. / Avaldan sügavat kaastunnet.
Tunnen kaasa vanaema lahkumise puhul.
Südamlik kaastunne armsa vanaema kaotuse puhul.
Tunneme Sulle südamest kaasa kalli ema surma puhul.
Avaldame südamlikku kaastunnet kalli isa lahkumise puhul.

CV

CV ehk curriculum vitae on inimese elulugu kirjeldav dokument.

Curriculum vitae

Nimi

Robert Rohi

Sünniaeg ja -koht

27. juuli 1980, Tartu

Aadress

Pikk 9–46, Tartu

Telefon

5654 3210

E-post

robert.rohi@epost.ee

Kodakondsus

Eesti

Perekonnaseis

abielus, kaks last

Haridus

1999–2003

Tartu Ülikool, eesti keele ja kirjanduse eriala

1987–1999

Miina Härma Gümnaasium

Töökoht ja amet

2010-

Tartu Kesklinna Kool, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

2003–2010

Võru Kesklinna Gümnaasium, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Keeled

inglise keel

vene keel

soome keel

Arvutioskus

MS Excel, MS PowerPoint, MS Word, MS Outlook

Juhiluba

B-kategooria

Hobid

ujumine, tennis, reisimine, lugemine, teater

Kaaskiri

Robert Rohi
Kure tee 3–57, 10996 Tallinn
tel 5987 6543

Marko Mänd
peatoimetaja
ajakiri Looming
Harju 1, 10500 Tallinn

15. veebruar 2023

Kaaskiri
Austatud Marko Mänd

Lugesin 10. jaanuari Postimehest Teie asutuse kuulutust, kus Te otsite toimetajat. Olen hariduselt eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning olen töötanud gümnaasiumis, lisaks olen andnud eesti keele tunde ka täiskasvanutele. Ülikoolis õppides töötasin kaks aastat ülikooli ajalehes peatoimetajana. Mulle meeldib väga lugeda ja kontsertidel käia. Samuti olen kursis enamiku uute etenduste, näituste ja filmidega, eriti olen huvitatud kodumaisest kunstist ja kultuurist.

Usun, et ajakiri Looming annaks mulle võimaluse arendada ennast valdkonnas, mis pakub mulle huvi, ning minu kogemustest ja oskustest oleks Teile kasu. Olen valmis vastama Teie küsimustele Teile sobival ajal.

Lugupidamisega

Robert Rohi
Allkiri

Lisa: CV

Materjali on kokku pannud Raili Pool, Kristina Koppel ja Jelena Kallas, toimetanud Mai Tiits ja Maire Raadik.

Kasulikke väljendeid A1-tasemel eesti keele õppijale

“Kasulikke väljendeid A1-tasemel eesti keele õppijale” on täiskasvanud õppijatele mõeldud fraasikogu, mille eesmärgiks on toetada õppijaid reaalsetes eestikeelsetes suhtlussituatsioonides osalemisel. Fraasid ja lühidialoogid on seotud suhtlusolukordadega, millega A1-tasemel eesti keele õppijad igapäevaelus kokku puutuvad. Sihtgrupina on lisaks õppijatele silmas peetud ka õpetajaid, kes sooviksid leida lisamaterjale eluliste suhtlussituatsioonide harjutamiseks keeletunnis. Teemade valikul on arvestatud järgmisi alusdokumente: „Suhtluslävi. Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine“ (2007) ja „Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine. Sõsarväljaanne“ (2023).

Fraase ja dialooge saab õpetaja kasutada näiteks rollimängude ettevalmistamiseks, keeleõppija saab tasemekohased loendid fraasidest, mida kasutada igapäevastes suhtlussituatsioonides.

Fraasikogu on valminud ESF-i programmi “Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine“ ehk Keelesamm raames alamtegevusena “Sõnaveebi portaalis olevate keeleõpetaja tööks vajalike moodulite, tööriistade, juhendmaterjalide, harjutusvara ja iseseisva keeleõppija keeleoskuse arengut toetavate materjalide analüüs, arendustegevuste kavandamine ning õppematerjalide täiendamiseks vajalike tegevuste piloteerimine”. Programmi kaasrahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning Euroopa Liit.

Materjali on kokku pannud Elle Sõrmus, Raili Pool, Jelena Kallas ja Olga Kiisla. Projektijuht Svetlana Tsarjova.

Kuidas viidata: Sõrmus, E., Pool, R., Kallas, J., Kiisla, O. (2025) Kasulikke väljendeid A1-tasemel eesti keele õppijale. Eesti Keele Instituut. Internetis aadressil https://sonaveeb.ee/learn#v-pills-kasulikke-valjendeid-a1

Viimati uuendatud 20.12.2025.

1. VÄLJENDID

1.1. Tervitused

Tere!
Tervist!
Tere hommikust!
Tere päevast!
Tere õhtust!
Kuidas läheb? – Hästi! Aga sul?
Kuidas läheb? – Hästi. / Väga hästi. / Normaalselt. / Pole viga. / Halvasti. / Nii ja naa.

1.2. Tutvumine

Mina olen Maria/Martin.
Olen Maria/Martin.
Mis su nimi on? – Maria/Martin.
Kas teie olete Maria/Martin?

1.3. Äraminek

Head aega!
Nägemist!
Tšau!
Kõike head!

1.4. Vabandused

Vabandust! – Ei ole midagi.

1.5. Tänamine

Aitäh! – Palun!
Suur aitäh!

1.6. Õnnitlused

Palju õnne!

1.7. Soovid

Häid pühi!
Häid jõule!
Head uut aastat!
Head vana aasta lõppu!
Head reisi!
Head isu!
Head ööd!

1.8. Selgituse palumine

Kuidas, palun?
Mida?
Palun ütle uuesti.

2. SITUATSIOONID

2.1. Arsti juures

Mul on palavik/köha/nohu.
Mul valutab pea/kurk/kõrv/kõht/selg/hammas.

2.2. Bussis

Kas see koht on vaba? – Jaa, palun.
Kas see koht on vaba? – Kahjuks kinni.

2.3. Kohvikus või restoranis

Palun mulle [+ mis] supp/praad/kook.
Üks kohv palun. – Kas must või piimaga? – Piimaga.
Must kohv / piimaga kohv palun! – Kas siin või kaasa? – Siin. / Kaasa.
Palun menüüd.
Palun arvet.
Kas maksate kaardiga või sularahas/sulas? – Maksan kaardiga.

2.4. Riidepoes

Kas ma saan aidata? – Ma soovin osta [+ mida] pluusi/mütsi/jopet.
Mis number see pluus on? – Number nelikümmend.
Kui palju see müts maksab? – Viisteist eurot.

2.5. Toidupoes

Palun see tort / viis lihapirukat.
Palun pool kilo [+ mida] juustu/vorsti.
Mis see maksab? Mis need maksavad?
Palju see maksab? Palju need maksavad?
Vabandage, kus teil ketšup on? – Ma näitan teile.
Vabandage, kus teil küpsised on? – Näete, seal.
Kas teil on kliendikaart?
Kas maksate kaardiga või sularahas/sulas? – Maksan kaardiga.

2.6. Turul

Mis on kilohind?
Kui palju see juust maksab?
Mis see kala maksab? / Mis selle kala hind on?
Kui palju maasikad maksavad?
Palun pool kilo / kolmsada grammi [+ mida] vorsti/juustu.
Kas veel midagi? – Ei, see on kõik.
Kas kotti on vaja? – Ei, aitäh.

Kasulikke väljendeid A2-tasemel eesti keele õppijale

“Kasulikke väljendeid A2-tasemel eesti keele õppijale” on täiskasvanud õppijatele mõeldud fraasikogu, mille eesmärgiks on toetada õppijaid reaalsetes eestikeelsetes suhtlussituatsioonides osalemisel. Fraasid ja lühidialoogid on seotud suhtlusolukordadega, millega A2-tasemel eesti keele õppijad igapäevaelus kokku puutuvad. Sihtgrupina on lisaks õppijatele silmas peetud ka õpetajaid, kes sooviksid leida lisamaterjale eluliste suhtlussituatsioonide harjutamiseks keeletunnis. Teemade valikul on arvestatud järgmisi alusdokumente: „Suhtluslävi. Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine“ (2007) ja „Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine. Sõsarväljaanne“ (2023).

Fraasikogu aluseks on Sõnaveebi alamlehe “Õpime eesti keelt" algtasemel õppijale mõeldud kasulike väljendite valik, mida on täiendatud. Inspiratsiooni on saadud paljudest täiskasvanud õppijatele mõeldud õppematerjalidest, sh vestmikest. Fraasikogu koostamisel on konsulteeritud ka täiskasvanud õppijatega, kes õpivad eesti keele B1-taseme kursustel.

Fraase ja dialooge saab õpetaja kasutada näiteks rollimängude ettevalmistamiseks, keeleõppija saab tasemekohased loendid fraasidest, mida kasutada igapäevastes suhtlussituatsioonides.

Materjali on kokku pannud Elle Sõrmus, Raili Pool, Jelena Kallas ja Olga Kiisla. Projektijuht Svetlana Tsarjova.

Kuidas viidata: Sõrmus, E., Pool, R., Kallas, J., Kiisla, O. (2025) Kasulikke väljendeid A2-tasemel eesti keele õppijale. Eesti Keele Instituut. Internetis aadressil https://sonaveeb.ee/learn#v-pills-kasulikke-valjendeid-a2

Viimati uuendatud 20.12.2025.

1. VÄLJENDID

1.1. Tervitused

Tere!
Tervist!
Tere hommikust!
Tere päevast!
Tere õhtust!
Kuidas läheb? – Hästi! Aga sul?
Kuidas läheb? – Hästi. / Väga hästi. / Normaalselt. / Pole viga. / Halvasti. / Nii ja naa.

1.2. Tutvumine

Mina olen Maria/Martin.
Olen Maria/Martin.
Mis su nimi on? – Maria/Martin.
Kas teie olete Maria/Martin?

1.3. Äraminek

Head aega!
Nägemist!
Tšau!
Kõike head!
Kohtumiseni!
Nägemiseni!
Homseni!
Head päeva!
Kena päeva!
Head õhtut!
Ilusat õhtut!

1.4. Vabandused

Vabandust! – Ei ole midagi.
Vabandust! – Pole midagi. Kõik on hästi.
Palun vabandust! Palun vabandage!
Vabanda! Vabandage!

1.5. Tänamine

Aitäh! – Palun!
Suur aitäh!
Tänan!
Suur tänu!
Tänan väga.
Tänan sind väga.

1.6. Õnnitlused

Palju õnne!
Palju õnne sünnipäevaks!

1.7. Soovid

Häid pühi!
Häid jõule!
Head uut aastat!
Head vana aasta lõppu!
Head reisi!
Head isu!
Head ööd!

1.8. Abi palumine ja pakkumine

Palun aita mind! Palun aidake mind!
Kas sa saad / te saate mind aidata?
Kas sa saaksid / te saaksite mind aidata?
Mul oleks natuke abi vaja.
Kas ma saan aidata?
Palun kutsuge [+ kes/mis] arst/kiirabi/politsei!

1.9. Selgituse palumine

Kuidas, palun?
Mida?
Palun ütle uuesti.
Vabandust, ma ei saanud aru. Palun ütle/öelge veel kord.
Vabandust, ma ei saanud aru. Palun ütle/öelge uuesti.
Vabandust, ma ei saanud aru. Palun korda/korrake.
Mida see sõna tähendab?
Kuidas seda eesti keeles öelda?
Kuidas on eesti keeles ...?
Ma ei tea, kuidas seda öelda.
Ma ei oska seda eesti keeles öelda.

1.10. Tee küsimine

Vabandust, kus on siin apteek/tualett?
Vabandust, kas siin lähedal on apteek? – Kahjuks ma ei tea.
Vabandust, kus on lähim apteek? – Kohe üle tee.
Vabandust, kus siin tualett on? – See on esimesel korrusel, sõitke liftiga alla.
Kas see buss läheb bussijaama? – Kahjuks ma ei oska teid aidata, ma ei ela ise siin.
Kas bussijaam on siit kaugel? – Peate sõitma trammiga.
Mis buss läheb bussijaama? – Number kolm.
Minge siit otse edasi 500 meetrit.
Pöörake paremale/vasakule.

1.11. Kahetsus

Mul on kahju!
Oi, kui kahju!

1.12. Kaastunde avaldamine

Tunnen kaasa.
Minu (sügav) kaastunne.
Mul on väga kahju!

2. SITUATSIOONID

2.1. Apteegis

Kus teil vitamiinid on? – Need on siin riiulis.
Mul on vaja [+ mida] plaastrit/valuvaigistit/kraadiklaasi/D-vitamiini.
Mis teil on [+ mille vastu] peavalu vastu / palaviku vastu / köha vastu?
Mul on retsept. – ID-kaart, palun.

2.2. Arsti juures

Ma ei tunne ennast hästi. / Ma tunnen ennast halvasti.
Mul on paha/halb olla.
Mul on palavik/köha/nohu.
Mul valutab pea/kurk/kõrv/kõht/selg/hammas.
Ma olen väga väsinud.
Mul ei ole isu.
Mul on kõht lahti. / Mul on kõht kinni.
Mul jookseb ninast verd.
Kuidas te ennast tunnete? – Mul on suur peavalu.
Mis kaebused teil on? / Mille üle te kaebate? – Mul selg valutab.
Mis teil viga on? – Mul käib pea ringi.
Mis juhtus? – Ma kukkusin.
Mis teil valutab? – Kurk. Pea valutab ka natuke.
Millal te haigeks jäite? – Eile.

2.3. Bussis

Kas see koht on vaba? – Jaa, palun.
Kas see koht on vaba? – Kahjuks kinni.
Vabandage, kas te väljute?
Vabandage, millal tuleb Pärna peatus? – See ongi järgmine. / Veel kolm peatust.

2.4. Dokumentide taotlemine

Ma soovin uut ID-kaarti / uut passi.
Ma kaotasin oma ID-kaardi.
Kas te tahate kiirpassi või tavalist? – Tavalist.
Tehke uus pilt.
Kui kiiresti passi kätte saab? – Umbes kolme nädala pärast.
Kas teil on vana pass kaasas? – Siin see on.
Kust te soovite ID-kaarti kätte saada? – Selveri infoletist.

2.5. Hotellis

Mul on tuba kaheks ööks.
Palun dokumenti. Palun pange siia oma allkiri.
Teie tuba on 205, see on teisel korrusel.
Hommikusöök on hinna sees.
Mis kell on hommikusöök? – Kella seitsmest kümneni.
Kas teil saun ka on? – Jaa, saun on esimesel korrusel. See on lahti õhtul kella kuuest üheksani.
Restoran on esimesel korrusel.
Vastuvõtt töötab ööpäev läbi.

2.6. Kohvikus või restoranis

Palun mulle [+ mis] supp/praad/kook.
Üks kohv palun. – Kas must või piimaga? – Piimaga.
Must kohv / piimaga kohv palun! – Kas siin või kaasa? – Siin. / Kaasa.
Palun menüüd.
Kas olete valmis tellima? – Me mõtleme veel natuke.
Mis päevapraad teil täna on?
Kas [+ mida] päevapraadi/päevasuppi veel saab? – Supp on kahjuks otsas, aga päevapraadi veel on.
Päevapraad/päevasupp palun! – Midagi juua? – Ma võtan vett.
Ma võtaks leiba ka. – Leib ja vesi on seal, võite ise võtta.
Palun arvet.
Kas maksate kaardiga või sularahas/sulas? – Maksan kaardiga.

2.7. Lillepoes

Palun üks pikk punane roos.
Palun kuus punast roosi.

2.8. Riidepoes

Kas ma saan aidata? – Ma soovin osta [+ mida] pluusi/mütsi/jopet.
Kas ma saan teid aidata? – Aitäh, ma lihtsalt vaatan.
Kus teil spordiriided/talvejoped on?
Mis number see pluus on? – Number nelikümmend.
Kas soovite proovida?
Kus on proovikabiin? – See on seal tagapool.
See on liiga suur/väike/lai/kitsas. Palun tooge mulle suurem/väiksem number. – Meil ei ole [+ mida] suuremat/väiksemat.
Need saapad on mulle väiksed. Kas [+ mida] suuremat numbrit on? – Kõik suurused on väljas.
Kahjuks teist suurust ei ole, see on viimane.
Kui palju see müts maksab? – Viisteist eurot. – Ma võtan selle.
Kas kilekotti on vaja? Suur kilekott on 50 senti. Väike kott on tasuta. – Aitäh, kotti pole vaja.
Kas soovite kilekotti või paberkotti? – Paberkotti.

2.9. Toidu tellimine

Olen teie Wolti kuller, olen ukse/värava taga. – Kohe teen lahti.
Mis korrus teil on? – Kolmas korrus.

2.10. Toidupoes

Palun see tort / viis lihapirukat.
Mis see maksab? Mis need maksavad?
Palju see maksab? Palju need maksavad?
Mis hinnaga see kleit / need saapad on?
Vabandage, kus teil ketšup on? – Ma näitan teile.
Vabandage, kus teil munad/maitseained/küpsised on? – Näete, seal.
Vabandage, ma ei leia [+ mida] soola/tatart/kakaod. – See on seal, minge natuke edasi, siis näete.
Palun pool kilo [+ mida] kartulisalatit/juustu/pasteeti.
Ma võtan [+ mida] rosoljet, palun pange karpi number kaks.
Kas teil on kliendikaart?
Kas maksate kaardiga või sularahas/sulas? – Maksan kaardiga.
Kaart ei läinud läbi, proovige uuesti.
Iseteeninduskassa on vaba, saate sinna maksta.

2.11. Turul

Mis on kilohind?
Kui palju see juust maksab?
Kui palju maksab kilo [+ mida] maasikaid?
Mis see kala maksab? / Mis selle kala hind on?
Kui palju maasikad maksavad? / Mis need maasikad maksavad? / Mis nende maasikate hind on?
Palun pool kilo / kolmsada grammi [+ mida] vorsti/juustu.
Palun kaks kilo [+ mida] maasikaid/kurke/tomateid.
Ma võtan [+ mille] ühe kapsa.
Kas need on Eesti tomatid/maasikad?
Kas tahate maitsta?
Kas veel midagi? – Ei, see on kõik.
Kas kotti on vaja? – Ei, aitäh.
Kas kaardiga saab maksta? – Kahjuks mitte. Ainult sularahas.

Kasulikke väljendeid B1-tasemel eesti keele õppijale

“Kasulikke väljendeid B1-tasemel eesti keele õppijale” on täiskasvanud õppijatele mõeldud fraasikogu, mille eesmärgiks on toetada õppijaid reaalsetes eestikeelsetes suhtlussituatsioonides osalemisel. Fraasid ja lühidialoogid on seotud suhtlusolukordadega, millega B1-tasemel eesti keele õppijad igapäevaelus kokku puutuvad. Sihtgrupina on lisaks õppijatele silmas peetud ka õpetajaid, kes sooviksid leida lisamaterjale eluliste suhtlussituatsioonide harjutamiseks keeletunnis. Teemade valikul on arvestatud järgmisi alusdokumente: „Suhtluslävi. Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine“ (2007) ja „Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine. Sõsarväljaanne“ (2023).

Fraase ja dialooge saab õpetaja kasutada näiteks rollimängude ettevalmistamiseks, keeleõppija saab tasemekohased loendid fraasidest, mida kasutada igapäevastes suhtlussituatsioonides.

Materjali on kokku pannud Elle Sõrmus, Raili Pool, Jelena Kallas ja Olga Kiisla. Projektijuht Svetlana Tsarjova.

Kuidas viidata: Sõrmus, E., Pool, R., Kallas, J., Kiisla, O. (2025) Kasulikke väljendeid B1-tasemel eesti keele õppijale. Eesti Keele Instituut. Internetis aadressil https://sonaveeb.ee/learn#v-pills-kasulikke-valjendeid-b1

Viimati uuendatud 20.12.2025.

1. VÄLJENDID

1.1. Tervitused

Tere!
Tervist!
Tere hommikust!
Tere päevast!
Tere õhtust!
Kuidas läheb? – Hästi! Aga sul?
Kuidas läheb? – Tänan küsimast, hästi.
Kuidas läheb? – Hästi. / Väga hästi. / Normaalselt. / Pole viga. / Halvasti. / Nii ja naa. / Tasapisi.
Tere, rõõm näha!
Kui tore, et kohtusime.
Kuidas elad?
Mis uudist?
Pole sind ammu näinud.

1.2. Tutvumine

Mina olen Maria/Martin.
Olen Maria/Martin.
Mis su nimi on? – Maria/Martin.
Kas teie olete Maria/Martin?
Palun saage tuttavaks – minu kolleeg Martin.
Ma teen teid tuttavaks.
Meeldiv tutvuda!
Olen teist palju kuulnud.
Oli meeldiv tuttavaks saada!
Kas me oleme varem kohtunud? – Jaa, mina olen Maria.
Kas te olete varem kohtunud? Siin on meie uus kolleeg Maria.
Palun tutvusta mind Mariale.

1.3. Äraminek

Head aega!
Nägemist!
Tšau!
Kõike head!
Kohtumiseni!
Nägemiseni!
Homseni!
Head päeva!
Kena päeva!
Head õhtut!
Ilusat õhtut!
Kohtume jälle!
Homme näeme!
Näeme jälle!
Head nädalavahetust!
Ilusat nädalavahetust!
Head nädalalõppu!
Ole tubli!

1.4. Vabandused

Vabandust! – Ei ole midagi.
Vabandust! – Pole midagi. Kõik on hästi.
Palun vabandust! Palun vabandage!
Vabanda! Vabandage!
Vabandage, et tülitan.
Palun vabandust, et hilinesin. – Pole hullu!
Anna andeks! Andke andeks!
Pean sult vabandust paluma.
Palun ära ole pahane.
Ma ei tahtnud sind solvata.

1.5. Tänamine

Aitäh! – Palun!
Suur aitäh!
Tänan!
Suur tänu!
Tänan väga.
Tänan sind/teid väga.
Suur tänu! – Võta heaks!
Suur tänu! – Pole tänu väärt.
Tänan [+ mille eest] info/abi eest!
Aitäh/tänan, et aega leidsite.
Olen sulle/teile väga tänulik.

1.6. Õnnitlused

Palju õnne!
Palju õnne sünnipäevaks!
Palju õnne [+ mille puhul] sünnipäeva/juubeli puhul!
Õnnitlen [+ mille puhul] sünnipäeva/juubeli puhul!

1.7. Soovid

Häid pühi!
Häid jõule!
Head uut aastat!
Head vana aasta lõppu!
Head õppeaasta algust!
Head vabariigi aastapäeva!
Toredat puhkust!
Head reisi!
Saa ruttu terveks!
Kiiret paranemist!
Head isu!
Edu sulle!
Jõudu! – Tarvis! / Jõudu tarvis!
Head ööd!

1.8. Abi palumine ja pakkumine

Palun aita mind! Palun aidake mind!
Kas sa saad / te saate mind aidata?
Kas sa saaksid / te saaksite mind aidata?
Mul oleks natuke abi vaja.
Ole hea, aita mind natuke.
Kas ma saan aidata?
Kas ma saan sind/teid aidata?
Kas ma saan kuidagi aidata?
Kas vajate/vajad abi?
Tohib, ma aitan?
Lubage ma aitan!
Palun kutsuge [+ kes/mis] arst/kiirabi/politsei!

1.9. Selgituse palumine

Kuidas, palun?
Mida?
Palun ütle uuesti.
Vabandust, ma ei saanud aru. Palun ütle/öelge veel kord.
Vabandust, ma ei saanud aru. Palun ütle/öelge uuesti.
Vabandust, ma ei saanud aru. Palun korda/korrake.
Vabandust, ma ei saanud hästi aru. Palun räägi/rääkige natuke aeglasemalt!
Kas võiksite natuke aeglasemalt rääkida?
Mida see sõna tähendab?
Kuidas seda eesti keeles öelda?
Kuidas on eesti keeles ...?
Ma ei tea, kuidas seda öelda.
Ma ei oska seda eesti keeles öelda.
Kas võiksid/võiksite uuesti öelda?
Palun täpsusta/täpsustage.

1.10. Tee küsimine

Vabandust, kus on siin apteek/tualett?
Vabandust, kus on lähim apteek? – Kahjuks ma ei tea.
Vabandust, kus on lähim apteek? – Kohe üle tee. / Teisel pool teed. / Siit umbes 300 meetrit.
Vabandust, kas siin lähedal on apteek? – Jah, minge üle tee ja siis paremale umbes 500 meetrit.
Vabandust, kas te oskate öelda, kus on lähim apteek? – See on siit natuke edasi.
Vabandust, kus siin tualett on? – See on esimesel korrusel, sõitke liftiga alla.
Kas oskate öelda, kuidas ma saan bussijaama? – Kõige lihtsam on minna trammiga number neli.
Kas see buss läheb bussijaama? – Kahjuks ma ei oska teid aidata, ma ei ela ise siin.
Kas bussijaam on siit kaugel? – Jalgsi umbes kakskümmend minutit minna.
Kas bussijaam on siit kaugel? – Ei, see on ligidal, see on siit ümber nurga.
Mis buss läheb bussijaama? – Number kolm.
Kas selle bussiga saab bussijaama? – Saab küll.
Kas number kolmega saab bussijaama? – Jaa.
Minge siit otse edasi 500 meetrit.
Pöörake paremale/vasakule.

1.11. Telefonikõne

Hallo! – Kas ma räägin [+ kellega] Mariaga? – Jaa. / Ei, teil on vale number.
Hallo! – Kas Maria kuuleb? – Jaa. / Ei, teil on vale number.
Jaa, Maria kuuleb! – Tere, Maria!
Ma ei kuule sind, helista mulle uuesti.
Ma ei saa praegu rääkida, ma helistan tagasi.

1.12. Suhtlus veebis

Kas mind on kuulda? – On kül.
Ma jagan nüüd ekraani. Kas on näha?
Ma alustan nüüd ekraani jagamist. Kas on näha?
Internet on halb. Ma lülitan kaamera välja.
Ma ei kuule sind. Kas su mikrofon on sees? Palun lülita/pane (mikrofon) sisse.
Palun pange mikrofonid kinni.
Ma ei näe sind. Su kaamera ei ole sees. / Sul on kaamera väljas. Palun lülita/pane (kaamera) sisse.
Ma ei näe teid. Teil on kaamera väljas. Palun, lülitage/pange (kaamera) sisse. – Panin sisse. Kas nüüd on näha?
Palun jaga/jagage oma ekraani. – Mul ei õnnestu praegu.
Ma lõpetan ekraani jagamise.
Ma lähen korraks välja ja siis liitun uuesti.
Ma panen lingi tšätti.

1.13. Kahetsus

Mul on kahju!
Oi, kui kahju!
Kahju, et ma ei saanud tulla.
Mul on väga kahju, et nii läks.

1.14. Kaastunde avaldamine

Tunnen kaasa.
Minu (sügav) kaastunne.
Mul on väga kahju!
Avaldan kaastunnet.

2. SITUATSIOONID

2.1. Apteegis

Kus teil vitamiinid on? – Need on siin riiulis.
Mul on vaja [+ mida] plaastrit/valuvaigistit/kraadiklaasi/D-vitamiini.
Mis teil on [+ mille vastu] peavalu vastu / palaviku vastu / köha vastu?
Mida te [+ mille vastu] palaviku vastu / külmetuse vastu / kurguvalu vastu soovitaksite? – Kas lapsele või täiskasvanule? – Täiskasvanule.
Ma ei leia [+ mida] plaastreid/vitamiine/köharohtu. Kas saate aidata?
Kuidas seda rohtu tuleb võtta? – Kolm korda päevas pärast sööki. Võtke üks tablett / kaks tabletti korraga.
Kuidas seda rohtu kasutada? – Ma kirjutan teile karbi peale ka.
Kas seda võib võtta koos [+ millega] antibiootikumiga?
Mul on retsept. – ID-kaart, palun.

2.2. Arsti juures

Ma ei tunne ennast hästi. / Ma tunnen ennast halvasti.
Mul on paha/halb olla.
Mul on palavik/köha/nohu.
Mul valutab pea/kurk/kõrv/kõht/selg/hammas.
Ma olen väga väsinud.
Mul ei ole isu.
Mul on kõht lahti. / Mul on kõht kinni.
Mul jookseb ninast verd.
Mul on süda paha. Ma oksendan.
Mul on raske hingata.
Mul on käeluu katki.
Mul on valus neelata.
Kuidas te ennast tunnete? – Mul on suur peavalu.
Mis kaebused teil on? / Mille üle te kaebate? – Mul selg valutab.
Mis teil viga on? – Mul käib pea ringi.
Mis juhtus? – Ma kukkusin.
Mis teil valutab? – Kurk. Pea valutab ka natuke.
Millal te haigeks jäite? – Eile. / Kolm päeva tagasi.
Mis teil mureks on? / Mis teile muret teeb? – Ma tunnen ennast viimasel ajal halvasti.
Mõõdan teil vererõhku. – Vererõhk on kõrge/madal/normaalne/korras.
Peate vereproovi andma / röntgenipildi tegema. Kirjutan teile saatekirja.
Teil on gripp/angiin/kopsupõletik.
Kirjutan teile retsepti välja.

2.3. Bussis

Kas see koht on vaba? – Jaa, palun.
Kas see koht on vaba? – Kahjuks kinni.
Vabandage, kas te väljute?
Vabandage, millal tuleb Pärna peatus? – See ongi järgmine. / Veel kolm peatust.
Vabanduge, kas see buss läheb lennujaama? – Jah. / Ei, te peate järgmises peatuses number kolmele ümber istuma.
Kas sul on kaart valideeritud? – Veel mitte. Ma kohe valideerin.
Palun lubage mööda. See on minu peatus.
Järgmine peatus on meie oma. Lähme nüüd maha.
Järgmine on meie peatus. Vajuta stoppnuppu.

2.4. Dokumentide taotlemine

Ma soovin uut ID-kaarti / uut passi.
Ma kaotasin oma ID-kaardi.
Kas te tahate kiirpassi või tavalist? – Tavalist.
Kas teil on foto tehtud?
Tehke uus pilt. / Minge tehke kabiinis uus foto. Seal saate anda ka sõrmejäljed.
Kui kiiresti passi kätte saab? – Umbes kolme nädala pärast.
Kas teil on vana pass kaasas? – Siin see on.
Kust te soovite ID-kaarti kätte saada? – Selveri infoletist.
Mul lõpeb varsti elamisluba.
Ma soovin elamisluba pikendada.
Mul on vaja dokumente vahetada.
Mis põhjusel soovite dokumente vahetada? – Ma abiellusin ja muutsin perekonnanime.
Kas te tegite avalduse internetis? – Ei ole veel teinud.
Kas teil on riigilõiv makstud? – Kus ma saan seda maksta?
Mul on pass/ID-kaart kätte saada.

2.5. Fotograafi juures

Ma tahan teha passipilti/pilti viisa jaoks.
Me soovime teha perefotot.
Palun istuge siia ja vaadake otse kaamerasse.
Liigutage pead natuke paremale/vasakule.
Ma tahan pilte printida. – Mis suuruses/formaadis? – Kümme korda viisteist sentimeetrit (10 x 15 cm).
Ma soovin mustvalgeid fotosid.
Millal fotod valmis on? – Tunni aja pärast. / Kolme tunni pärast võite järele tulla.
Fotod on valmis kahe päeva jooksul ja ma saadan teile e-kirjaga lingi.

2.6. Hambaarsti juures

Ma tulin kontrolli. / Mul hammas valutab.
Tehke suu lahti. / Avage suu!
Milline hammas teil valutab? – Siin, vasakul/paremal pool.
Kui kaua see juba valutab? – Umbes kolm päeva.
Ma teen röntgenipildi ja siis vaatame edasi.
Siin on üks väike auk. Ma panen siia uue täidise.
Kas teeme süsti ka? – Ma arvan, et pole vaja.
Ma tulin hambaid valgendama / hambakivi eemaldama.
Kui kaua see protseduur kestab? – Umbes pool tundi. / Umbes tund aega.
Nüüd tund aega ärge sööge.

2.7. Hotellis

Mul on tuba kaheks ööks.
Mul on broneering kaheks ööks.
Palun dokumenti. Palun pange siia oma allkiri.
Teie tuba on 205, see on teisel korrusel. Võite minna trepist või sõita liftiga.
Hommikusöök on hinna sees.
Mis kell on hommikusöök? – Kella seitsmest kümneni.
Kas teil saun ka on? – Jaa, saun on esimesel korrusel. See on lahti õhtul kella kuuest üheksani.
Restoran on esimesel korrusel.
Kas [+ mida] jalgrattaid/käimiskeppe saab laenutada? – Jah, ratta rent on kümme eurot.
Mul on väike probleem toaga. – Mis juhtus? – Mul uksekaart ei tööta.
Toas ei tööta konditsioneer ja on väga palav. – Vabandust! Me saadame tehniku kontrollima.
Välja registreerida saab kuni kella kaheteistkümneni.
Vastuvõtt töötab ööpäev läbi.
Kas ma saan oma kohvri õhtuni siia jätta? – Jaa, pagasi hoiuruum on seal paremat kätt.
Kas arvet on vaja? – Palun saatke arve mulle meilile.

2.8. Juuksuri juures

Ma sooviksin juukseid lõigata.
Kas pesta on ka vaja? / Kas peseme ka? – Jah, võiks pesta küll. / Ei ole vaja, aitäh.
Kui palju ma lühemaks võtan? – Võiks võtta umbes kaks-kolm sentimeetrit. Ma väga lühikeseks ei taha.
Ma tahaksin ainult otsi lõigata.
Ma tahaksin tukka natuke lühemaks lõigata.
Kas nii sobib? – Palun võtke tukka veel natuke lühemaks.
Ma sooviksin juukseid värvida. – Kas terve pea või ainult juured?
Ma tahaksin lasta triibud teha. – Mis värvi? – Punased.
Kõigepealt värvime ja siis lõikame.
Ma sooviksin pidulikku soengut.
Kas te soovite uut lõikust või värvi? – Mõlemat. Ma mõtlesin teha lühikese soengu ja heledama tooni.

2.9. Kohvikus või restoranis

Palun mulle [+ mis] supp/praad/kook/klaas vett/tass kohvi.
Ma võtan [+ mille] supi/prae/koogi/klaasi vett/tassi kohvi.
Must kohv / piimaga kohv palun! – Kas siin või kaasa? – Siin. / Kaasa.
Üks kohv palun. – Kas must või piimaga? – Piimaga.
Palun menüüd.
Kas olete valmis tellima? – Me mõtleme veel natuke.
Mis päevapraad teil täna on?
Kas [+ mida] päevapraadi/päevasuppi veel saab? – Supp on kahjuks otsas, aga päevapraadi veel on.
Päevapraad/päevasupp palun! – Midagi juua? – Ma võtan vett.
Ma võtaks leiba ka. – Leib ja vesi on seal, võite ise võtta.
Kas teil vabu kohti on? – Jaa, astuge edasi . / Kahjuks praegu on kõik kinni.
Kuhu me võime istuda? – Võite istuda sinna / igale poole.
Sooviksin istuda akna all.
Ma sooviksin lauda broneerida. – Mis ajaks? – Tahaks lauda laupäeval kell 18 või 19.
Broneerige palun laud viiele inimesele. – Kelle nimele? – Maria nimele.
Kuhu riided saab panna? – Garderoob on seal.
Palun arvet. / Ma paluksin arvet. / Ma võtaksin nüüd arve. / Vabandust, see ei ole minu arve.
Kas maksate kaardiga või sularahas/sulas? – Maksan kaardiga.
Maksate kaardiga? / Kas kaardimakse? – Ei, sulas.
Kas maksate koos või eraldi? – Koos. / Eraldi.
Teeme arve pooleks? – Jah, nõus.
Vabandust, tehing ei läinud läbi. Proovige uuesti.

2.10. Keemiline puhastus

Ma soovin [+ mida] talvejopet/mantlit/peokleiti puhastada.
Kas seda mantlit saab puhastada?
Kas te puhastate ka [+ mida] tekke/patju/vaipu?
Mis materjalist see on? – See on villasest riidest.
Millal kätte saab? – Kahe/kolme/nelja päeva pärast.
Hinnakiri on siin.

2.11. Kellasepa juures

Mu kell ei tööta. Kas võite vaadata, mis tal viga on.
Kas seda kella saab veel parandada?
Tahaksin patareid vahetada.
Mu kella rihm on katki. Mul oleks uut kellarihma vaja.

2.12. Kingsepa juures

Mu king/saabas on katki / läks katki.
Kas seda saab veel parandada? – Saab ikka.
Kas saate panna nendele saabastele uued kontsaplekid?
Kas te parandate ka kotte?
Kotilukk ei tööta, kas saab lukku vahetada?
Millal valmis on? – Homme kell viis võite järele tulla.

2.13. Kinos

Palun kaks piletit.
Palun kaks piletit viiendasse ritta.
Kuhu ritta te soovite? – Seitsmendasse ritta.
Mis ritta te soovite? – Kuuendasse ritta ja keskele. / Kuhugi tahapoole.
Mis keeles see film on? – Inglise keeles. Subtiitrid on eesti ja vene keeles.
Kas sellel filmil on subtiitrid? – Jaa, ingliskeelsed subtiitrid.
Kui pikk see film on? – See kestab kaks tundi.
Vabandust, mulle tundub, et need on meie kohad. Mis kohad teil on?

2.14. Korteri üürimine

Helistan kuulutuse peale. Kas teil on korter välja üürida / üürile anda?
Kas ma võin vaatama tulla? Millal teile sobib?
Kui suur on üür?
Kas parkimiskoht on? – Parkimiskoht on maja ees / maja taga.
Millised naabrid siin on?
Kui suured on kommunaalkulud?
Kas peab maksma tagatisraha?
Kas lemmikloom on lubatud?
Millal saate vaatama tulla? – Ma saan tulla homme hommikul / õhtul pärast tööd.
Korter on heas/halvas seisukorras.
Korteris oli hiljuti remont. Aknad on vahetatud.

2.15. Laenutus

Sooviksin rentida [+ mida] autot/akutrelli/elektrigeneraatorit/helitehnikat.
Sooviksin laenutada [+ mida] uiske/suuski/jalgratast/lumelauda.
Kui palju uiskude laenutamine maksab? – Tunnihind on neli eurot.
Kas soovite transporti? – Ei, tulen ise järele.

2.16. Lillepoes

Palun üks pikk punane roos.
Palun kuus punast roosi.
Ma sooviksin kimpu, kus on punased ja valged roosid.
Mis värvi paela ma panen? – Pange roheline.
Ma võtaksin kimbu [+ mida] kollaseid tulpe.
Pange midagi rohelist juurde.
Ärge pange midagi juurde.

2.17. Pangas

Ma sooviksin pangakonto avada.
Ma soovin sularaha välja võtta.
Mu pangakaart on kadunud. Ma tahaksin uue kaardi tellida.
Ma unustasin oma kaardi PIN-koodi.
Ma tahaksin oma konto sulgeda.
Ma tahaksin kodulaenu konsultatsiooni.
Tahaksin osta [+ mida] Ameerika dollareid / Norra kroone / Suurbritannia naelu.
Tahaksin [+ mis] Ameerika dollarid / Norra kroonid / Suurbritannia naelad [+ milleks] eurodeks vahetada.

2.18. Prillipoes

Mul oleks vaja uusi prille. Ma tahaksin osta päikeseprille.
Ma tahaksin nägemist kontrollida. – Paneme teile aja optometristi juurde.
Kas need on lugemisprillid?
Kas te parandate prille?
Kas te müüte kontaktläätsi?
Kas te soovite metall- või plastikraame? – Metallraame.
Valime teile sobivad prilliraamid. Proovige neid.
Pange need ette. Vaadake ennast peeglist.
Kas need raamid/prillid sobivad mulle? – Minu arvates küll.
Missuguse kujuga raamid teile meeldivad? – Ümmargused või ovaalsed, aga mitte kandilised.
Ma sooviksin ilma raamita / tagasihoidlikke prille.
Mul oleks vaja uut prillitoosi/prillilappi.
Millal ma uued prillid kätte saan? – Umbes üks nädal läheb aega. Teile tuleb sõnum, kui prillid on valmis.

2.19. Raamatukogus

Vabandage, kus teil on eesti keele õpikud?
Vabandage, kust ma selle raamatu võiksin leida? – Ma tulen näitan.
Kas teil on [+ mida] kokaraamatuid / inglise keele õpikuid?
Kus on ingliskeelsed/saksakeelsed raamatud?
Mul oleks vaja midagi Eesti ajaloo kohta.
Ma võtan selle raamatu. Kui pikk on tähtaeg? – Kolm nädalat.
Ma soovin tähtaega pikendada. – Uus tähtaeg on 15. juuli.
Sellele raamatule on järjekord, seda kahjuks pikendada ei saa.
Ma annan selle raamatu tagasi ja selle ma võtan. – Tähtaeg on 14. detsember.
Ma annan need raamatud tagasi ja need ma võtan. – Tähtaeg on 14. detsember.
Kas seda saab pikendada? – Jah, uus tähtaeg on 25. jaanuar. / Ei, kahjuks mitte, sellele on järjekord.
Teil jääb üks raamat veel kätte. Kas ma pikendan selle tähtaega? – Jah, palun. / Aitäh, pole vaja pikendada, ma toon selle homme ära.
Vabandust, kas siin on hoiukapid? – Jah, kohe lifti kõrval.
Teil on tekkinud viivis. / Teil on viivis 2 eurot ja 50 senti. Kas maksate kohe ära? – Jah. – Kas soovite kviitungit? – Ei, aitäh, pole vaja.

2.20. Riidepoes

Kas ma saan aidata? – Ma soovin osta [+ mida] pluusi/mütsi/jopet.
Kas ma saan teid aidata? – Aitäh, ma lihtsalt vaatan.
Kus teil spordiriided/talvejoped on?
Ma otsin [+ mida] talvesaapaid / pidulikke kingi.
Mis number see pluus on? – Number nelikümmend.
Kas soovite proovida?
Kus on proovikabiin? – See on seal tagapool.
See on liiga suur/väike/lai/kitsas. Palun tooge mulle suurem/väiksem number. – Meil ei ole [+ mida] suuremat/väiksemat.
Need saapad on mulle väiksed. Kas [+ mida] suuremat numbrit on? – Kõik suurused on väljas.
Kas neid saapaid suuremat numbrit on? – Ma kohe vaatan.
Kahjuks teist suurust ei ole, see on viimane.
Ma tahaksin neid saapaid jalga proovida, palun tooge teine saabas ka.
Kui palju see müts maksab? – Viisteist eurot. – Ma võtan selle.
Kas need kingad on ka soodushinnaga? – Ei, see on uus mudel, need on täishinnaga.
Kas teie teistes poodides on seda mudelit ja suurust?
Kas neid pluuse teist värvi ka on? – Meil on ainult sinised ja mustad.
Kas kilekotti on vaja? Suur kilekott on 50 senti. Väike kott on tasuta. – Aitäh, kotti pole vaja.
Kas soovite kilekotti või paberkotti? – Paberkotti.

2.21. Riiete parandus

Need püksid on liiga pikad, ma tahan teha lühemaks.
Kui palju lühemaks te soovite? – Umbes viis sentimeetrit.
Ma soovin teha seelikut kitsamaks ja veidi lühemaks.
Palun pange selga/jalga, ma mõõdan.
Kas pikkus sobib? – Võiks olla veel veidi lühem.
Kleidil/seelikul oleks vaja lukku vahetada.
Jopelukk ei tööta. Kas saab lukku vahetada?
Kui kaua sellega läheb? – See võtab umbes kolm päeva. Ma saadan teile sõnumi / helistan teile, kui on valmis.
Millal valmis saab? – Kolme päeva pärast.

2.22. Spaas

Kas teil on mingi ajapiirang? – Ei ole. / Pilet kehtib kolm tundi.
Kas ma saan rätikut/hommikumantlit laenutada?
Ma soovin plätusid osta.
Ma kaotasin oma kapivõtme.
Kust ma saan vaadata oma kapinumbrit?
Mu kapi uks ei tule lahti / ei lähe kinni/lukku.

2.23. Taksos

Tere! Palun [+ kuhu] lennujaama / sadama A-terminali.
Pöörake siit paremale/vasakule.
Palun peatuge siin / selle poe ees.
Kas ma saan kaardiga maksta?
Mul oleks tšekki ka vaja.

2.24. Teenindusletis

Ma soovin teha kliendikaarti.
Mu kliendikaart aegub, mul on vaja uut.
Kas ma saan saapad ümber vahetada, mul on tšekk alles.
Kas ma saan siia anda vanad patareid?

2.25. Toidu tellimine

Olen teie Wolti kuller, olen ukse/värava taga. – Kohe teen lahti.
Mis korrus teil on? – Kolmas korrus.
Ma ei leia teie maja, palun öelge oma aadress uuesti.
Olen maja ees, kuidas ma sisse saan? – Ma tulen kohe vastu/välja.

2.26. Toidupoes

Palun see tort / viis lihapirukat.
Mis see maksab? Mis need maksavad?
Palju see maksab? Palju need maksavad?
Mis hinnaga see kleit / need saapad on?
Vabandage, kus teil ketšup/toiduõli on? – Ma näitan teile. / Kolmandas vahes, näete, seal.
Vabandage, kus teil munad/maitseained/küpsised on? – Näete, seal.
Vabandage, ma ei leia [+ mida] soola/tatart/kakaod. – See on seal, minge natuke edasi, siis näete.
Vabandage, ma ei leia [+ mida] makarone. – Need on seal, kus jahud on.
Kas [+ mida] lõhefileed enam ei ole? – Täna on otsas, homme tuleb.
Palun pool kilo [+ mida] kartulisalatit/juustu/pasteeti.
Ma võtan [+ mida] rosoljet, palun pange karpi number kaks.
Kas see on soodushind? – See on kliendikaardi pakkumine.
Kas teil on kliendikaart? – Jah, ikka. / Kahjuks ei ole kaasas.
Kas võtan boonuspunktid maha? – Jah, palun võtke.
Kas maksate kaardiga või sularahas/sulas? – Maksan kaardiga.
Kaart ei läinud läbi, proovige uuesti.
Iseteeninduskassa on vaba, saate sinna maksta.

2.27. Turul

Mis on kilohind?
Kui palju see juust maksab?
Kui palju maksab kilo [+ mida] maasikaid?
Mis see kala maksab? / Mis selle kala hind on?
Kui palju maasikad maksavad? / Mis need maasikad maksavad? / Mis nende maasikate hind on?
Palun pool kilo / kolmsada grammi [+ mida] vorsti/juustu.
Palun kaks kilo [+ mida] maasikaid/kurke/tomateid.
Palun andke mulle seda vorsti umbes nelisada grammi. – Siin on rohkem, kas võtan vähemaks? – Las jääb.
Palun andke mulle seda vorsti umbes nelisada grammi. – Siin on vähem, kas panen juurde? – Jah, pange natuke veel.
Ma võtan [+ mille] ühe kapsa.
Kas need on Eesti tomatid/maasikad?
Kust need maasikad pärit on? – Need on Eesti omad.
Kas tahate maitsta?
Kas ma tohin maitsta? / Kas tohib maitsta? – Palun proovige.
Kas veel midagi? – Ei, see on kõik.
Kas kotti on vaja? – Ei, aitäh.
Kas kaardiga saab maksta? – Kahjuks mitte. Ainult sularahas. / Jaa, saab ikka.

2.28. Võtmete valmistamine

Ma tahaksin sellest võtmest koopia teha.
Mul oleks vaja sellest võtmest / fonoluku võtmest koopiat.
Mitu võtit te soovite? – Üks, palun.
Sellega läheb natuke aega. – Aitäh, ma ootan.
Kas ootate siin või tulete hiljem tagasi? – Ma ootan siin.

Grammatikatabelid Laadi alla PDF-ina

Maad ja rahvad Laadi alla PDF-ina

EKI teamik Ava link uues aknas

Õppetöö korraldamise fraasikogu

Õppetöö korraldamise fraasikogu on mõeldud abimaterjaliks põhikooli aineõpetajatele, kes õpetavad oma õppeainet eesti keeles, kuid kelle enda esimene keel ei ole eesti keel. Materjali koostamisel on eeskätt silmas peetud esimese kooliastme õpetajate vajadusi, kuid kindlasti leidub siin kasulikku ka teise ja kolmanda kooliastme õpetajatele.

Fraasikogu sisaldab aineüleselt kasutatavaid fraase, mille abil õpetaja annab tunnis käsklusi, jagab juhtnööre, juhib õpilaste käitumist, alustab ja lõpetab tegevusi, korraldab vastamist jne. Fraasid on lihtsad ja lühikesed, et õpilased suudaksid neid meelde jätta. Materjal on liigitatud ainetundides ette tulevate tüüpolukordade järgi.

Fraasikogu koostamisel on aluseks olnud Kärt Hoffmanni magistritöö. Vaata lähemalt: Hoffmann, Kärt 2022. Õppetöö korraldamise keel LAK-õppe ja teise keele klassiruumis esimese kooliastme keelekümblusklasside näitel. Magistritöö. Tallinna Ülikool.

Materjali on kokku pannud Raili Pool ja Jelena Kallas, toimetanud Mai Tiits.

Kuidas viidata: Pool, R., Kallas. J., Tiits. M (2022) Õppetöö korradamise fraasikogu. Eesti Keele Instituut. Internetis aadressil https://sonaveeb.ee/learn#v-pills-oppetoo

Viimati uuendatud 10.01.2025.

1. TUNNI ALUSTAMINE

1.1. Alustame tunniga

Alustame tunniga. Alustame tundi.
Esimene/teine kell helises.
Tund algas. Tund algab.
Paneme asjad lauale.
Tõuseme püsti. Tõuske palun püsti. Palun tõuse püsti.
Seisame ilusti.
Oleme tunniks valmis.
Kas olete valmis? Kas kõik on valmis alustama? Kas alustame?
Kõik ei ole veel valmis.
Istuge palun. Võite istuda. Istu palun. Palun istu.
Palun istu oma kohale.
Tule sisse ja pane uks kinni.
Mine ruttu oma kohale.

1.2. Puudumine ja hilinemine

Kes meil täna puudub?

Nikita puudub.
Täna puuduvad Nikita ja Julia.
Kas keegi teab, kus Nikita on?
Täna on kõik koolis. Kõik on kohal.
Keda ei olnud eelmisel korral? Kes eelmine kord puudus?
Täna on Maria arvutis.
Viktor on haige.

Sa jäid natuke hiljaks.

Kas sul juhtus midagi?
Miks sa hilinesid?
Kas sa magasid sisse?
Kas sa jäid bussist maha?
Palun tule edasi.
Mine oma kohale. Mine palun oma kohale. Mine ruttu oma kohale.
Me oleme juba alustanud.
Me alustasime juba kümme minutit tagasi.
Ära jää hiljaks, see segab. Ära rohkem hiline.
Täna oled õigel ajal kohal.

1.3. Hakkame õppima

Lähme edasi eesti keele / matemaatika / loodusõpetuse juurde. Asume nüüd eesti keele / matemaatika / loodusõpetuse juurde.
Millest me eilses tunnis rääkisime?
Vaatame, mis me täna tunnis teeme.
Täna on meil uus teema. Tänane teema on .. Täna on teemaks ..
Mida sa sellest teemast tead?
Täna lähme sama teemaga edasi.
Täna me kordame.
Me alustame tundi rühmatööga. Täna alustame tundi rühmatööga.

2. TUNNI LÕPETAMINE

2.1. Tunni lõpuni jäänud aeg

Meil on veel paar minutit aega.
Tunni lõpuni on kümme minutit.
Vahetunnini on kaks minutit.
Ei ole veel vahetund. Vahetund pole veel alanud.
Tund lõppeb kahe minuti pärast – kui sul on valmis, siis võid puhata.
Meil saab tund kohe läbi. Tund saab kohe läbi.
Me peame nüüd lõpetama.
Ongi tänaseks kõik.
Kell kohe heliseb.
Kell helises, peame lõpetama.

2.2. Koduse töö andmine

Kuula, mis on homseks kodune töö.
Homseks on väga põnev kodune töö.
Kodune töö on tahvlil.
Kodus jääb töövihikust lõpetada.
See harjutus jääb kodus lõpetada.
Loe/lugege see tekst kodus lõpuni.
Õpi jutustama.
Teil on nädal aega seda teha. Teil on selle tegemiseks aega üks nädal.
Kodutööd ei ole. Kodust tööd ei ole. Homseks ei ole kodust ülesannet.
Kes sai tunnis valmis, sellel kodust tööd ei ole.
See ülesanne on esmaspäevaks / järgmiseks nädalaks.
Järgmiseks korraks jääb teha töövihikust harjutus viiskümmend kuus.
Hakka valmistuma kontrolltööks. Hakake valmistuma kontrolltööks.
Võta päevik.
Palun kirjuta päevikusse kodune ülesanne.
Kirjutasin e-kooli ka. Panin koduse töö e-kooli.

2.3. Tunni kokkuvõte

Kuidas sul tänane tund läks?
Mida me tegime tänases tunnis?
Mida me täna õppisime?
Mida sa teada said?
Näita mulle pöidlaga, kuidas sa tänase tunni teemast aru said.
Kas teile meeldis see teema?
Tõstke käsi, kellele meeldis.

2.4. Vahetundi minek

Kui on valmis, võid vahetundi minna. Kui on valmis, siis too töö ära ja võid välja vahetundi minna.
Üks hetk, palun! Üks asi veel, enne kui te lähete.
Kell helises.
Tund sai läbi. Tund on lõppenud.
Võid / võite minna vahetundi.
Nüüd on vahetund kümme minutit.
Nüüd on söögivahetund.
Teeme pausi.
Järgmine tund on matemaatika.
Näeme jälle kolmapäeval.

3. TUNNI LÄBIVIIMINE

3.1. Tegevuste alustamine ja lõpetamine

Asume tööle. Hakkame tööle.
Kuula, mida sa pead tegema.
Võid alustada. Võite alustada.
Lähme edasi.
Stopp!
Oota korraks. Oota natukene.
Tee edasi.
Teeme uuesti / veel kord / lõpuni.
Kes oskab, võib teha.
Ootame natuke veel.
Ootame teisi järele.
Hakkame lõpetama.
Ülesanne jääb pooleli.
Lõpetame homme / järgmises tunnis / järgmisel korral.
Me lõpetame selle ülesande pikapäevarühmas.
See ülesanne jääb kodus lõpetada.

3.2. Ajalised raamid

Annan teile viis minutit aega.
Kaks minutit on aega.
Proovi rääkida üks minut.
Ma panen stopperi tööle.
Ma ütlen, kui aeg saab läbi/täis.
Aeg läks!
Üks minut veel.
Meil on veel aega.
Kui üks minut saab täis, siis rohkem ei arvuta.
Viis minutit on täis saanud.
Aeg sai täis.
Ootame ühe minuti veel.
Kas sul jäi aega puudu?
Kellel jäi aega väheks?
Hoiame tempot.

3.3. Proovime rääkida eesti keeles

Proovime eesti keeles rääkida.
Me räägime tunnis eesti keeles.
Kuidas seda eesti keeles öelda? Kuidas see on eesti keeles? Kuidas me seda eesti keeles ütleme?
Kas sa kordaksid sama asja eesti keeles? Korda palun sama asja eesti keeles.
Ma ei tea, kuidas see vene keeles on.
Mis see vene keeles on?
Kuidas on vene keeles „julge“?

3.4. Arusaamise ja meelespidamise kontroll

Kas sa said aru? Kas kõik said aru?
Kas on arusaadav?
Kas sa tead, mida see tähendab?
Kas te saate aru, mis ma räägin?
Kes sai aru, mida peab tegema?
Kuidas sa sellest sõnast aru saad?
Kas keegi on kuulnud sellist sõna?
Mäletate, me oleme sellest rääkinud.
Mis oli reegel?
Kas sul on meeles?
Kas tuli meelde?
Kas läks meelest ära?

3.5. Õpetaja aitab

Kas on vaja aidata? Kas on vaja abi?
Kui on küsimusi, siis palun küsige. Kui on mingi mure, siis küsime.
Kas on küsimusi?
Aga miks sa ei küsi?
Kas on vaja korrata?
Kes ütles „õpetaja”?
Ma kohe tulen.
Ma kohe vaatan.
Ma tulen vaatan, kuidas sul läheb.
Ma kohe ütlen sulle.

3.6. Tehniliste vahendite kasutamine

Kes tahab telefonis teha, võib telefonis teha.
Kliki siia/siin.
Kirjuta kasutajatunnus ja parool.
Ma ei mäleta sinu parooli. Ma ei tea sinu parooli.
Kes sai sisse?
Kes pole veel sisse saanud?
Kui sa oled lõpetanud, võid välja logida.
Logi välja. Ärge unustage välja logida.

3.7. Kodused ülesanded ja teadmiste kontroll

Mida te tänaseks õppisite?
Tänaseks oli õppida ..
Kontrollime üle koduse töö.
Tee palun lahti oma kodune töö. Tee lahti kodune ülesanne. Avage kodune ülesanne.
See oli kodune ülesanne.
Miks on kodune töö tegemata?
Ma kirjutasin koduse ülesande e-kooli.
Nikita tuleb mulle vastama kodust tööd.
Kas sa tahaksid korrata?
Tunni lõpus teeme väikese tunnikontrolli.
Meil tuleb kontrolltöö.
Nüüd tuleb väike test.
Hindeid näed sa e-koolis.
Täna on viimane päev vastamiseks.
Kas keegi tahab täna vastata?
Pärast tundi jääte klassi ja vastate.

4. AKTIIVNE OSALEMINE

4.1. Kas kõik kuulevad ja näevad?

Kas sa näed sealt tagant?
Kas te näete hästi?
Kas sa näed nüüd paremini?
Kas sa näed, mis tahvli peal on?
Pane tuli põlema, siis sa näed paremini kirjutada.
Kustuta tuli ära.
Palun tõmba kardin alla.
Paneme rulood ette. Tõmbame rulood alla.
Kas kõik kuulsid?
Tõsta käsi, kui sa mind kuulsid.
Kas sa ei kuulnud küsimust?
Pool klassi kuulis mind.
Loe nii, et teised kuulevad.
Palun loe natuke kõvemini.
Palun ütle uuesti, ma ei kuulnud.
Te ei kuule, mida teie klassikaaslased vastavad.

4.2. Käe tõstmine

Kes teab, tõstab käe.
Kes tahab rääkida, tõstab käe.
Käsi püsti!
Kellel on valmis, käsi püsti!
Me räägime ükshaaval. Räägime palun ükshaaval.
Jevgeni tõstis käe.
Nastjal oli käsi püsti.
Anna käega märku, kes teeb veel harjutust. Andke käega märku, kes teeb veel harjutust.
Tõsta palun pliiats, kui sul on valmis.
Käed alla.

4.3. Muud kehaga seotud fraasid

Kõik panevad silmad kinni. Pange silmad kinni.
Sa ei või piiluda.
Tee silmad lahti ja vaata enda ümber.
Joonista käega õhku null.
Pane käed laua peale.
Puhkame kätt.
Raputa käsi.
Seisa sirge seljaga.
Kas sul on raske istuda?
Kas tahate natuke liigutada?
Teeme liikumispausi.

4.4. Kas kõik asjad on kaasas?

Kus vihik on?
Sa unustasid vihiku koju.
Sinu vihik on minu käes.
Kas kõigil on õpikud kaasas?
Kellel ei ole õpikut?
Kas sa leidsid töövihiku?
Kas sa leidsid, kuhu kirjutada?
Kas kõik leidsid paberi?
Ma annan sulle lehe/paberi.
Kellel ei ole lehte/paberit, võtab sealt.
Äkki sõber/pinginaaber saab laenata sulle.

4.5. Iseseisvalt või koos

Tee ise edasi.
Proovi palun ise teha.
Teeme üksi. Teeme iseseisvalt. Igaüks teeb ise.
Järgmise ülesande teed vaikselt.
Tee vaikselt. Tee tasakesi.
Mõtled ise välja.
Omavahel vaikselt võite rääkida, aga teisi segada ei tohi.
Omavahel võite arutada.
Ära ilma minuta edasi mine.
Teeme koos. Ütleme kõik koos. Loeme kõik koos.

4.6. Paaristöö

Me töötame täna paarides. Täna te saate paaris töötada ja üksteist aidata.
Te töötate kahekesi.
Loeme ennast paaridesse. Loeme ennast kaheks.
Otsi endale paariline. Leia endale paariline.
Nüüd hakka paarilist otsima.
Võtame paaridesse. Võtke paaridesse. Teeme paarid. Moodustame paarid.
Anna käega märku, kes on leidnud paarilise. Andke käega märku, kui olete leidnud paarilise.
Võta paarilisel käest kinni.
Kus on sinu paariline?
Istuge paari kaupa.
Istuge kokku.
Võta oma asjad ja mine Polina juurde.
Istu Polina kõrvale.
Kuidas teil läheb paaristöö?
Te teete koos.
Tehke koostööd.
Aruta oma paarilisega.
Küsi oma paariliselt/pinginaabrilt.
Aita oma paarilist.

4.7. Rühmatöö

Me teeme grupitööd/rühmatööd.
Moodustame kaks võistkonda.
Te olete ühes rühmas.
Te olete kolmekesi/neljakesi.
Teeme suuremad/väiksemad rühmad.
Mis rühmas sa olid/oled?
Kes oli/on sinu rühmas?
Kas sa olid/oled esimeses või teises rühmas?
Te võite lauad kokku lükata.
Mine oma grupi/rühma juurde.
Arutage grupis/rühmas.
Arutage omavahel.

4.8. Kuidas teil läheb? Kas saite valmis?

Kas on valmis?
Kas olete jõudnud?
Kas kõik jõudsid?
Kas on tehtud?
Kellel ei ole tehtud?
Teistel saab varsti valmis.
Kuidas tundub? Kas tuleb välja?
Kas saime selgeks?
Kas on küsimusi või kõik on selge? Kas kõik on selge?
Kas on raske?
Kas oli kerge ülesanne?
Osadel oli natuke raske.
See polegi nii lihtne.

4.9. Tagasiside: hästi tehtud

Õige vastus.
Täiesti õige.
Just!
Sa ütlesid õigesti.
Väga hästi loetud.
Väga hea! Väga hästi! Väga tubli!
Väga hästi läheb.
Suurepärane. Väga ilus.
Tuleb välja küll! Oskad küll!
Väga hästi tuli välja.
Nikita saab ka kohe hakkama.
Sa said väga hästi hakkama.
Aitäh, et oskasid jälgida.

4.10. Tagasiside: proovi veel

Ei ole õige.
Oled kindel, et on õige?
Mida teised ütlevad?
Kas on teisi arvamusi?
Vaadake üle.
Vaata uuesti.
Mõtle veel.
Tegid midagi valesti. Siin on midagi valesti.
Midagi on puudu. Siin on midagi puudu.
Siin/seal on viga.
Sa pead veel natuke harjutama.
Sul on vaja korrata.
Natuke tuleb korralikumalt teha.
Tuleb uuesti teha.
Järgmine kord läheb paremini.
Ma ei kuulnud hästi, palun ütle uuesti.
Palun korda.

5. ÕPPEVAHENDITE KASUTAMINE

5.1. Töölehtede jaotamine

Täna teeme töölehte.
Mul on teile üks tööleht.
Ma annan sulle lehe.
Võta üks ja saada edasi.
Kas kõik said? Kas kõigil on nüüd tööleht?
Ole hea ja võta siit endale.
Pane nimi kirja. Nimi peale. Kirjuta lehele oma nimi.
Pane tööleht töövihiku vahele.

5.2. Materjalide avamine ja sulgemine

Võta õpik. Võtke õpikud.
Kas kõigil on õpik?
Ava õpik leheküljelt kolmkümmend.
Vaata joonist/pilti/tabelit leheküljel kakskümmend seitse.
Pööra lehte. Võta järgmine lehekülg.
See on järgmisel leheküljel.
Tee lahti töövihik. Tehke lahti töövihikud.
Harjutus on leheküljel viiskümmend kuus.
Võta lahti vihik. Võtke lahti vihikud.
Teeme päevikud lahti.
Võta õpik kõrvale.
Võta paber ja hakka kirjutama.
Õpik lahti, töövihik kinni.
Raamatut sul enam vaja ei ole.
Paneme õpikud kinni.
Pange töövihikud ära. Pane need lehed ära.

5.3. Õige koha leidmine

Keera lehekülge/lehte.
Järgmine lehekülg, palun.
Lähme edasi siia/järgmisele leheküljele. Lähme edasi leheküljele viiskümmend.
Võtke palun lehekülg viiskümmend kuus, harjutus number kaks.
Sul ei ole õige lehekülg.
Ütle mulle leheküljenumber, palun.
Kas keegi veel ei tea, mis ülesanne?
Kes teab, kust me hakkame lugema?
Miks sa ei jälgi?
Jälgi teksti!
Lähme siit edasi.
Võta järgmine lause.
See lause oli juba, võta järgmine.
Näita Nastjale, kus me oleme.
Näita Ivanile, kust peab lugema.
Vaata, me loeme siit.
See on kohe lehekülje alguses.
See on lehekülje keskel.
See on esimese lõigu lõpus.
Alt/ülevalt kolmas rida.
Kas kõik leidsid? Kas kõik leidsid õige koha?
Kõik on leidnud.

5.4. Töövahendid

Otsi välja harilik pliiats.
Võta värviline pliiats.
Terita pliiats ära.
Küsi sõbra/pinginaabri käest pliiatsit.
Pane pliiatsid pinalisse.
Pliiats on katki.
Sina oled ka ilma pastakata.
Kas su marker ei kirjuta?
Võta joonlaud.
Võta teritaja.
Sul on vaja kääre ja liimi.
Võta paber ja hakka kirjutama.
Võta kiiresti tööleht.
Sa ei pea paberit mapist välja võtma.
Teeme päevikud lahti.
Õpikut võib alati kasutada.
Töövihikut ei ole vaja.
Sinu vihik on minu käes.
Otsi sõnastikust.
Sõnastik on õpikus.

6. KIRJALIKUD JA SUULISED ÜLESANDED

6.1. Teksti lugemine

Hakka lugema. Hakkame lugema.
Pane näpp peale.
Jälgi teksti.
Loeme kõik koos.
Loeme valjusti.
Loe vaikselt tekst läbi.
Loe korralikult/tähelepanelikult.
Igor, alustame sinust.
Loe, mis seal kirjas on.
Loeme lausete kaupa.
Loe esimene/järgmine/viimane lause.
Loe palun edasi.
Järgmine lause, palun.
Melissa loeb edasi.
Julia, mine sealt edasi.
Kelle kord nüüd on?
Nüüd on Nikita kord.
Lähme edasi.
Loe uuesti. Loe üks kord veel. Loe see lause uuesti, palun.
Aitäh, aitab küll.
Stopp!
Sa loed kaks korda.
Loe mitu korda.
Kõik loevad kaks lauset.
Igaüks loeb ühe lause.
Loe lause algusest lause lõpuni.
Loeme lõikude kaupa.
Loe esimene lõik.
Võta järgmine lõik.
Loe lõpuni.
Loe see peatükk lõpuni.
Lugesid läbi?

6.2. Teksti analüüsimine

Mis on selle teksti pealkiri?
Mis te tekstist välja lugesite?
Millest sa aru said?
Kuidas oli tekstis?
Vaatame selle osa tekstist koos üle.
Millised sõnad on väga tähtsad?
Mida see sõna tähendab?
Kas teised sõnad on selged?
Kas kõik on selge?
Leia tekstist kõik kohanimed.
Kas teil on küsimusi teksti kohta?

6.3. Hakkame tegema harjutust

Hakka tegema esimest harjutust.
Me teeme ülesande number kaks.
Hakkame tegema järgmist harjutust.
Proovi järgmist harjutust ka teha.
Vaata järgmist ülesannet.
Loeme tööjuhendit. Loeme uuesti tööjuhendit.
Loe, mida me peame tegema selles ülesandes.
Kes sai aru, mida peab tegema?
Vaata, kas sa oskad seda ülesannet ise teha.
Ütle, mida me siia kirjutame.
Vaatame selle koos üle.

6.4. Tööjuhised

Loe esimene küsimus.

Loe palun tööülesannet/töökäsku uuesti.
Loe tähelepanelikult.
Vaata esimest küsimust.
Loe ette kuuenda harjutuse tekst.
Loe tekst ise vaikselt läbi.
Loeme nüüd valjusti. Nikita alustab.
Julia, loe sina järgmine lause.

Kirjuta vastus.

Kirjuta õige lõpp / õige täht / õige sõna.
Kirjuta lausele õige lõpp.
Kirjuta lünka õige sõna.
Kirjuta tähed/numbrid juurde.
Kaks varianti võib olla.
Tee ring ümber. Tee õigele vastusele ring ümber.
Tee värviliseks. Tee õige vastus värviliseks.
Värvi ära õige vastus.
Iga sõnaga teed ühe lause. Tee iga sõnaga üks lause.
Sa pead kasutama neid sõnu, mis on selles ülesandes.
Kasuta kõiki neid sõnu.
Igaüks mõtleb ise oma laused.
Kirjuta näidise järgi.
Koosta nimekiri.
Pane kirja kõik koduloomad, keda sa tead.

Kas see on õige või vale?

Mis nendest lausetest on õige ja mis on vale?
Kumb on õige? Kumb vastus on õige?
Tõmba vale sõna / vale lause maha.
Tõmba maha sõna/arv, mis ei sobi ritta.
Seda me ei tõmba maha.
Tõmba joon alla. Tõmba vastusele joon alla.
Märgi ära õige vastus.
Vali õige vastus.

Nüüd vaatame tabelit.

Igas tulbas on neli sõna.
Jaga sõnad kolme tulpa.
Loe sõnad, mis on vasakul/paremal pool tulbas.
Tabel peab olema täidetud.

Hakkame meisterdama.

Võta värvipliiatsid/liim/käärid. Kasuta värvipliiatseid/liimi/kääre.
Lõika ruut/lill/õun paberist välja.
Kleebi tükid kokku.
Kleebi taustale puud/pilved.
Kortsuta värviline paber ära.
Rebi paberist ribad.
Voldi paber pooleks.
Vooli loomale pea/saba/käpad.
Vajuta natuke tugevamini.
Joonista ring/ruut/puu. Joonista pilt.
Joonista šablooni järgi.
Kaunista oma pilt ära.

6.5. Kontrollime vastuseid

Kas sul on valmis? Kas sul on tehtud?
Kellel on valmis? Kellel ei ole veel valmis?
Hakkame vaatama. Hakkame kontrollima.
Kontrollime ära harjutuse number kolm.
Loe meile oma vastus ette.
Kontrolli oma vastust.
Mis vastus on?
Mis on esimese/teise/kolmanda küsimuse vastus?
Lähme järgmise küsimuse juurde.
Kas sa tahad, et ma kirjutan selle tahvlile?
Vaata tahvli peale!
Ütle oma näide.
Ütle täislause.
See lause oli õige.
Õige vastus.
Pane pluss.
Ei tulnud õiget vastust.
Paranda ära ja jäta meelde.
Kas sa tegid õigesti?
Kellel oli kõik õige?

6.6. Kirjuta vihikusse

Teeme vihikusse mõned ülesanded.
Paneme paar asja vihikusse kirja.
Pane pealkirjaks „Reegel”.
Kas pealkiri on olemas?
Tõmba pealkirjale joon alla.
Kirjuta vihikusse tunni teema.
Ära unusta kirjutada kuupäeva. Kirjuta tänane kuupäev.
Kirjuta kuupäev lehekülje servale.
Kohe kirjutame näited.
Kirjuta see sõna trükitähtedega.
Ma kordan, et te jõuaksite kirjutada.
Kleebi paber vihikusse.
Kirjuta tahvlilt maha.
Siia ei mahu, võta uus lehekülg.
Jälgi käekirja!
Kirjuta see puhtalt ümber.

6.7. Kuulamine

Kuula korraks.
Kuula nüüd.
Kuula üks kord veel.
Kuula hoolega/tähelepanelikult.
Kuula lõpuni.
Kuula ja korda.
Kuula, mis on järgmine ülesanne.
Kas sa ei kuulnud küsimust?

6.8. Rääkimine

Ütleme kõik koos.
Kuula ja korda.
Vaata minu suud.
Vaata siia ja ütle.
Räägi, mida sa sellest teemast tead.
Räägi, mida te peate tegema.
Millest sa aru said?
Kuidas te sellest aru saate?
Kõik mõtlevad, aga küsin üht õpilast korraga.
Tuleta meelde, millest me rääkisime.
Nimeta mulle viis märksõna.
Mis on pildil?
Kes on pildi peal?
Mida sa näed?
Kes tahab täna jutustada?
Proovi rääkida üks minut.
Kes ei ole saanud rääkida?
Kõik on saanud rääkida.
Vabandust, ma ei kuulnud, mida sa ütlesid.

6.9. Küsimine

Ma küsin sinu käest. Ma küsin teie käest.
Nüüd ma küsin sinult.
Küsin nimepidi.
Järgmine küsimus tuleb Igorile.
Harjutame küsimuste esitamist.
Mina alustan ja see, kes vastab, küsib järgmise küsimuse.
Sina küsid uue küsimuse. Küsi sina nüüd kedagi teist.
Nüüd on Igori kord küsida.
Sinu küsimus. Mis küsimus sul on?
Kellelt sa küsid?
Küsi minult. Küsi oma naabrilt.
Kas kõik on saanud vastata?

7. FÜÜSILINE TÖÖKESKKOND

7.1. Koht klassis

Mine tagasi oma kohale. Istu palun oma kohale. Istume tagasi oma kohtadele.
See koht ei sobi sulle.
Mine istu sinna taha lauda.
Istu esimesse/viimasesse pinki.
Istu uksepoolsesse/aknapoolsesse ritta.
Tule istu Maksimi kõrvale.
Võta asjad ja istu siia.
Teie ärge veel istuge.
Istuge kokku.
Liigume tagasi/paremale/keskele.
Esimene/teine/kolmas rida, istuge!
Keskmine rida ei ole valmis.
Aknapoolne/uksepoolne rida on valmis.

7.2. Füüsiline heaolu

Kas sul on külm?
Ega teil külm ei ole?
Mul on ka natuke külm.
Ütle mulle, kui sul hakkab külm.
Ma panen akna kinni.
Kas hakkas natuke soojem?
Klassis on soe.
Võtke kampsunid seljast ära.
Ma teen akna lahti.
Tuulutame klassi.

7.3. Laud ja klass korda

Peame klassi korda tegema.
Korja palun prügi üles.
Viska see prügikasti.
Tule võta kühvel ja hari.
Kas asjad on laua peal korras? Kas laud on korras?
Kõik asjad on laua nurgal.
Asjad on laua peal korralikult.
Pavel koristab laua ära.
Tehke laud korda, muidu on paha töötada.
Teil on laud asju täis.
Pane asjad eest ära.
Lükka oma tool laua alla.
Ma teen tahvli puhtaks.

8. KÄITUMISE JUHTIMINE

8.1. Müratase

Tasa-tasa. Vaikust, palun!
Ma ootan vaikust.
Klassis on vaikus.
Istume tasakesi.
Praegu ei räägi. Me ei jutusta.
Paneme suu kinni.
Palun ära räägi minuga koos.
Mul on väga raske teist üle rääkida.
Lepime kokku, et üks inimene räägib korraga.
Räägime ükshaaval.
Mina kuulen sinu häält.
Ära karju palun. Ära kisa.
Kas saab vaiksemalt? Palun natuke vaiksemalt.
Kes oskab tasakesi tööd teha?
Proovime nii, et sa kuulad teisi ka. Kuula teisi ka.
Te ei kuule, mida teie klassikaaslased vastavad.
Ma ei kuule, mida Igor loeb.
Teised ei ütle mitte midagi.
Sa segad vahele.
Palun ära sega.
Nikita, sa segad.
Nikita, aitab!
Laseme teistel rahulikult lõpetada.

8.2. Tähelepanu saamine

Palun vaadake kõik mind.
Teised kuulavad ja vaatavad ka.
Vaata siia.
Ma palun korraks teie tähelepanu.
Kas me saame alustada?
Kas te kuulsite, mis ma ütlesin?
Kuula palun.
Kolmas kord ütlen.
Meil on tund praegu.
Kas ma võin rääkida?
Mina räägin praegu.
See ei ole praegu tähtis.
Vahetunnis räägime sellest.

8.3. Õppimisele keskendumine

Ei istu niisama.
Teeme tööd.
Nikita töötab.
Me ei maga.
Mõelge kaasa.
Jälgi teksti.
Kui sa ei jälgi, siis sa ei saagi aru.
Kas teie ka meiega kaasa teete?
Äkki sa hakkad tööle?
Vaata oma tööd.
Vaata oma raamatusse.
Mida sa otsid?

8.4. Mida ei tohi teha

Ära sodi õpikut.
Viska näts prügikasti.
Võta kapuuts peast ära.
Me ei söö tunni ajal. Sööme vahetunnis. Söö vahetunnis edasi.
Söö vahetunnis edasi.
Ära nihele, istu korralikult. Palun ära kõõlu tooliga.
Tualetis käime vahetunni ajal.
Palun pane see ära. Pane see ära või too minu kätte. Ma võtan selle enda kätte.
Pane telefon kotti. Too telefon minu lauale.
Tunni ajal on telefon hääletu. Pane telefonil hääl maha. Pane telefon hääletu peale.
Teiste asju ei tohi võtta luba küsimata.
Me ei naera teiste üle.
See ei ole naljakas. Kui kellelgi läheb halvasti, siis me ei naera, vaid aitame.

Akadeemilise keelekasutuse fraasikogu

Fraasikogu on mõeldud abimaterjaliks kõigile, kes peavad ettekandeid ning kirjutavad kokkuvõtteid, referaate ja uurimistöid. Fraasikogu kasutajana on silmas peetud eelkõige neid, kelle jaoks eesti keel ei ole esimene keel. Esitatakse üldised näitelaused, mida saab ise täiendada.

Fraasikogu on kokku pannud Raili Pool ja Jelena Kallas. On kasutatud materjali Akadeemiliste väljendite varamu. Koostanud Anni Jürine .

Kuidas viidata: Pool, R., Kallas, J. (2024) Akadeemilise keelekasutuse fraasikogu. Eesti Keele Instituut. Internetis aadressil https://sonaveeb.ee/learn#v-pills-keelekasutus

Viimati uuendatud 10.01.2025.

1. Ettekanne

1.1. Kuidas alustada

Head kuulajad!
Lugupeetud kuulajad/kohalviibijad!
Oma ettekandes tutvustan [+ mida] / räägin [+ millest].

1.2. Kuidas lõpetada

Kokkuvõtteks/kokkuvõtlikult/lõpetuseks võib öelda, et ..
Sellega ma lõpetan.
Tänan/aitäh!
Tänan/aitäh kuulamast!
Tänan/aitäh tähelepanu eest!

1.3. Küsimused ja kommentaarid

Aitäh huvitava ettekande eest.
Nüüd on aeg küsimusteks ja kommentaarideks.
Kas ettekande kohta on küsimusi või kommentaare?
Mul on üks küsimus.
Minu küsimus puudutab [+ mida].
Nagu ma kuulsin, ..
Kui ma õigesti aru sain, ..
Kas ma sain õigesti aru, et ..
Palun parandage mind, kui ma eksin.

2. Arvamuste ja mõtete vahendamine

Artikli autor ütles/rääkis, et .. / Artikli autori sõnul on ..
Teadlane väidab/väitis, et .. / Teadlase väitel on ..
Eksperdid arvavad/arvasid, et .. / Ekspertide arvates on ..
Spetsialistid kinnitavad/kinnitasid, et .. / Spetsialistide kinnitusel on ..
Ajakirjanik teatab/teatas, et .. / Ajakirjaniku teatel on ..
Autor/oponent/ekspert/teadlane
- märgib/märkis, et ..
- nendib/nentis, et ..
- leiab/leidis, et ..
- tõdeb/tõdes, et ..
- konstateerib/konstateeris, et ..
- lisab/lisas, et ..
- jõuab järeldusele/jõudis järeldusele, et ..
- meenutab/meenutas, et ..
- meenutab/meenutas [+ mida] olukorda/juhtumit/sündmust
- kinnnitab/kinnitas, et ..
- kinnnitab/kinnitas [+ mida] fakti/väidet/oletust
- kahetseb/kahetses, et ..
- kahetseb/kahetses [+ mida] otsust/valikut
- tunnistab/tunnistas, et ..
- tunnistab/tunnistas [+ mida] tõsiasja/vajadust/probleemi
- soovitab/soovitas [+ mida] meetodit/lahendust/raamatut
- soovitab/soovitas [+ (kellel) mida teha] (inimestel/neil) lugeda/kontrollida/konsulteerida
- põhjendab/põhjendas [+ mida (millega)] otsust/seisukohta/valikut (asjaoluga/väitega/tõsiasjaga)
Retsensendi hinnangul on ..

3. Akadeemilise teksti kirjutamine

3.1. Sissejuhatus

Töö teema

Siinse töö teema/teemaks on [+ mis].
Siinses/käesolevas töös on vaatluse all / tähelepanu all [+ mis].
Siinses töös uuritakse/vaadeldakse/käsitletakse/analüüsitake [+ mida].
Siinses töös uurin/käsitlen/analüüsin [+ mida].
Siinne töö/uurimistöö keskendub [+ millele].

Teema aktuaalsus

Viimastel aastatel on hakatud üha rohkem tähelepanu pöörama [+ millele].
Viimastel aastatel on huvi [+ mille vastu] taas kasvanud.
Seetõttu on oluline uurida [+ mida].
Seetõttu on oluline uurida [mille] mõju [+ millele].
Seetõttu on ka siinse töö uurimisobjektiks valitud [+ mis].
Uuring on vajalik, et välja selgitada [+ mis] / tuvastada [+ mis/mida].

Teema senine uuritus

Käesoleva töö autorile teadaolevalt ei ole Eestis seni avaldatud uurimusi [+ mille kohta].
Siinse töö autorile teadaolevalt ei ole [+ mida] seni veel lähemalt uuritud.
[Mida] on seni väga vähe uuritud.
Varem on küll läbi viidud uuringuid [+ mille kohta], kuid otseselt [+ mida] ei ole seni uuritud.
Siinse töö autori arvates on [mis nähtus] seni vähe käsitlemist leidnud.

Töö eesmärk

Töö/uurimistöö/uurimuse eesmärk/eesmärgiks on
- .. välja selgitada [+ mis] / [mille] mõju [+ millele]
- .. anda ülevaade [+ millest]
- .. analüüsida [+ mida]
- .. anda hinnang [+ millele]
- .. kirjeldada [+ mida]
- .. koguda andmeid [+ mille kohta]
- .. saada uusi teadmisi [+ mille kohta]
- .. koostada [+ mis]
- .. hinnata [+ mida]
- .. välja töötada [+ mis]
- .. võrrelda [+ mida millega].

Uurimisküsimuste sõnastamine

Siinse/käesoleva töö uurimisobjekt on ..
Uurimuse eesmärgist lähtuvalt on siinses töös sõnastatud järgmised uurimisküsimused: ..
Uurimuse eesmärgist lähtudes formuleeriti kaks uurimisküsimust: ..
Siinses töös otsitakse vastust järgmistele küsimustele: ..
Töös on püstitatud kaks täpsemat uurimisküsimust: ..
Oma töös otsin vastust neljale uurimisküsimusele: ..

Hüpoteeside püstitamine

Siinses töös on püstitatud kaks hüpoteesi: ..
Võttes aluseks eelnevalt avaldatud uuringud, püstitan/püstitatakse kolm hüpoteesi.
Sellest lähtuvalt on püstitatud hüpotees, et ..
Eelnevast lähtudes püstitasin hüpoteesi, et ..

Töö ülesehituse tutvustamine

Siinne uurimistöö koosneb kahest/kolmest osast.
Töö esimeses osas tutvustatakse/tutvustan [+ mida].
Esimeses osas tuleb juttu [+ millest].
Esimeses peatükis arutletakse [+ mille üle].
Töö teises osas antakse ülevaade [+ millest].
Kolmandas peatükis analüüsitakse põhjalikumalt [+ mida].
Viimases peatükis tuuakse välja [+ mis].
Kokkuvõte töö tulemustest tehakse peatükis X.

3.2. Sisuosa

Varasemate uurimistööde refereerimine

Üks olulisemaid selleteemalisi uurimusi on [+ mis].
[Kes] viisid läbi uuringu [kelle] seas.
Varem on uuritud ka [+ mida].
Samasugust metoodikat kasutati ka [kelle] uuringus, mis keskendus [+ millele].
[Kelle] uuringu eesmärk oli [+ mida teha].
Varasemad/erinevad uuringud on näidanud, et ..
[Kelle] uuringus toodi enim välja [+ mida].
[Kelle] uuringus leiti, et ..
Nimetatud uurimuses jõuti järeldusele, et ..
Vastavalt [kelle] läbi viidud uuringule on ..
Nende uurimuste põhjal võib järeldada, et ..
Seega saab nende uurimuste tulemuste põhjal väita, et ..
[Kelle] uurimistöö tulemused viitavad [+ millele].

Meetod ja andmed

Töös kasutati [millist] meetodit.
Siinses töös on [mida] analüüsitud [millise meetodi] abil.
Siinse töö eesmärkide saavutamiseks on sobivaim just [milline] meetod.
Allikatena kasutatakse [mille] raames kogutud materjale.
Töö empiirilises analüüsis on kasutatud [kelle hulgas] läbi viidud küsitluse tulemusi.
Töö on koostatud [milliste] andmete põhjal.
Töös kasutatud andmed pärinevad [+ kust].
Töös kasutati poolstruktureeritud intervjuudega kogutud andmeid.
Intervjuud viidi läbi [+ kellega].
Intervjuud salvestati diktofoniga ning viidi pärast kirjalikku vormi.
Kogutud andmed võimaldavad teha järeldusi [+ mille kohta].
Valimi suurus oli ..
Valimi moodustasid [+ kes].
Valim koosnes [+ kellest].
Andmete kogumiseks kasutati [kelle] välja töötatud küsimustikku.
Küsimustiku töötas välja siinse töö autor.
Küsimustiku/ankeedi kohandas ja tõlkis eesti keelde töö autor.
Uuring viidi läbi kahest osast koosneva ankeetküsitlusena.
Esimeses osas esitati küsimusi [+ mille kohta], teise osa küsimused puudutasid [+ mida].
Kasutati nii suletud, avatud kui ka valikvastustega küsimusi.

Joonised, tabelid, diagrammid, lisad, näited

Joonisel on esitatud [+ mis] küsitluse tulemused [+ mille lõikes/mille kohta].
Joonisel N on kujutatud [+ mis/mida] näide/näidet [+ millest/mille kohta].
Joonisel N on kujutatud [+ mis/mida] seosed/seoseid [+ mille vahel].
Joonisel N näeme [+ mida] võrdlevaid andmeid [+ mille kohta].
Joonisel N on välja toodud [+ mis] A ja B omavaheline seos.
Jooniselt/graafikult/diagrammilt on näha, et ..
Nagu allolevalt jooniselt näha/paistab, on ..
Joonisel N toodud kuvatõmmisel on näha [+ mis/mida].
Jooniselt N on näha [+ mis] erisused [+ mille vahel].
[Mis] Seos/seosed on näha joonisel N.
[Mis] Seos/seosed on välja toodud joonisel N.
Tulemused esitatakse tabelina/tabelitena.
Tabeli N põhjal võib järeldada, et ..
Tabelite N ja N põhjal võib öelda, et ..
Nagu selgub tabelist N, on ..
Intervjuu küsimuste kava / küsitluse ankeet on esitatud töö lisas.
Vastajate andmed on toodud lisas N.
Näide N illustreerib [+ mida].
Näites N on tegemist [+ millega].
Näidetest A ja B on näha, et ..

Tulemuste esitamine

Andmete/intervjuude/vastuste analüüs näitas, et ..
[Mille] Andmete/vastuste analüüsist selgus, et ..
Uuringu tulemused näitasid, et ..
Katsete käigus selgus, et ..

Hüpoteeside kinnitamine/ümberlükkamine

Töös leidis kinnitust hüpotees, et ..
Seega leidis kinnitust ka hüpotees, et ..
Osaliselt leidis kinnitust ka uurimistöö teine/kolmas hüpotees, mille järgi ..
Töö toetab hüpoteesi, et ..
Töö kolmas hüpotees, mille kohaselt .. , leidis samuti kinnitust.
Seega ei leidnud kinnitust vaid esimene hüpotees, mis puudutas [+ mida].
Töös ei leidnud kinnitust hüpotees [+ mille kohta].
Esialgselt püstitatud hüpotees, et .. , ei leidnud kinnitust.
Eelnevale tuginedes peab tõdema, et esimene hüpotees ei leidnud kinnitust.
Siinses uurimuses ei leidnud kinnitust hüpotees, et ..

Järeldamine

Andmete põhjal saab väita, et ..
Tulemustest järeldub, et ..
Tulemuste/intervjuude/dokumentide põhjal võib järeldada, et ..
Seega võib öelda, et ..
Seega ei saa väita, et ..
Uurimuse tulemuste põhjal ei saa kindlalt väita, et ..

3.3. Kokkuvõte

Teema nimetamine

Selles töös uuriti/vaadeldi/käsitleti [+ mida].
Selles töös uurisin/vaatlesin/käsitlesin [+ mida].
Siinses töös oli vaatluse all [+ mis].

Eesmärgi esitamine

Töö põhieesmärk oli välja selgitada, kas ..
Siinse töö eesmärk oli anda ülevaade [+ millest].
Uurimuse eesmärk oli välja selgitada [+ mis].
Töös püüti välja selgitada, kas ..

Põhitulemuste ja -järelduste esitamine

Kokkuvõtvalt/kokkuvõtteks võib öelda, et ..
Siinse töö kõige olulisemateks tulemusteks on ..
Uurimuse käigus selgus, et ..
Uurimuse tulemuste põhjal võib järeldada, et ..
Seega võib järeldada, et ..

Töö väärtuse väljendamine

Siinse töö tulemusi saab edaspidi rakendada [+ milleks].
Töö tulemused võimaldavad edaspidi [+ mida teha].
Siinse uuringu tulemuste põhjal saab edaspidi parandada [+ mida].
Siinse töö tulemused on edaspidise teadustöö seisukohalt olulised, kuna ..
Edaspidistes samateemalistes uuringutes saab kasutada siinse töö jaoks välja töötatud [+ mida] metoodikat/küsitlust.

Töö piirangud

Siinkohal on oluline esile tuua ka uurimistöö piirangud.
Töö üheks piiranguks on asjaolu, et ..
Siinse uurimuse piiranguks võib pidada [+ mida] väikest valimit, andmete kogumise viisi.
Töö piirangutena võib välja tuua järgmised asjaolud: ..

Edasiste uurimissuundade väljatoomine

Siinse uuringu jätkuna võiks tulevikus uurida ka [+ mida].
Edaspidistes uuringutes oleks otstarbekas keskenduda [+ millele].
Seega vajaks teema ka edaspidist uurimist.
Sellest lähtuvalt tuleks põhjalikumalt uurida [+ mida].
On ka küsimusi, mis siinse töö raames vastust ei saanud ja vajaksid edasist uurimist.
Töö edasiarendusena oleks võimalik läbi viia samalaadne uuring suurema valimiga.
Siinse uurimuse teemat oleks võimalik edaspidi laiendada, võttes vaatluse alla ka [+ mille].

4. Artikli refereerimine

Artikli eesmärk/eesmärgiks on [+ mis] / [+ mida teha].
Artikkel käsitleb [+ mida].
Artiklis käsitletava uurimuse eesmärgiks on [+ mida teha].
Analüüsitavaks uurimismaterjaliks on [+ mis].
Artiklis analüüsitakse [+ mida].
Artiklis/joonisel/tabelis tuuakse välja andmed [+ mille kohta].
Tabelist paistab, et ..
Analüüsitud materjalist ilmneb, et ..
Analüüsitud materjali põhjal võib väita, et ..
Artikli autor on seisukohal, et ..
Seejärel tahab autor näidata/tõestada [+ mida].
Esiteks/teiseks/kolmandaks on artiklis esile toodud hüpotees, et ..
Artikli autor jõuab järeldusele, et ..
Artiklis jõutakse järeldusele, et ..
Uurimuse tulemused on järgmised: ..
Kokkuvõttes tõdeb autor, et ..

Arvud

Põhiarvud

Järgarvud

Murdarvud

Põhiarvude kasutamine

Kui vana sa oled?

Mis on su telefoninumber?

Järgarvude kasutamine

Millal sa oled sündinud?

Millal on sinu sünnipäev?

Mis ajast mis ajani

Märgid

Aeg

Mis kell on? Kui palju kell on?

Aastaajad, kuud ja nädalapäevad

Kuidas kirjutada kuupäevi

Kuidas kirjutada ajavahemikke

Mis aasta(te)l?

Mis kuupäev täna on? Mitmes täna on?

Millal?

Mis ajaks?

Kui tihti? Kui sageli?

Kui kaua?

Lühendid

Kirjavahemärgid

. (punkt)

? (küsimärk)

! (hüüumärk)

, (koma)

: (koolon)

; (semikoolon)

– (sidekriips)

— (mõttekriips)

„ ” (jutumärgid)

’ (ülakoma)

Kirjutamine

Kiri sõbrale või kolleegile

Kiri sõbrale

Kiri kolleegile

Kuidas pöörduda

Kuidas kirja alustada

Kuidas kirja lõpetada

Kuidas kirjutada ümbrikule aadressi

Sõnum

Ametlik ja poolametlik kiri

Ametlik kiri

Ametlik e-kiri

Kuidas pöörduda

Kuidas kirja alustada

Kuidas kirja lõpetada

Kirjutamise põhjus

Saatmisest teavitamine ja info edastamine

Palve midagi teatada või meiliga saata

Kuidas vastata, kui olete info kätte saanud

Meeldetuletuse saatmine

Meilide edasisaatmine

Info faili lisamise kohta

Kirja lõpuosa

Automaatvastused

Õnnitlemine

Väljendeid

Kutse

Kuidas kedagi kuhugi kutsuda

Palve teatada oma tulekust

Kuidas kutsele vastata

Avaldus

Asutuse sees

Asutusest välja

Kasulikke väljendeid

Volitus

Järelepärimine

Info küsimine

Vastus järelepärimisele

Kaebus

Väljendeid

Arvamuse väljendamine

Ma arvan, et ..

Ma olen nõus.

Ma olen kindel, et ..

Ma kahtlen selles.