Mesilaste tigedus võib olla pärilik või tingitud. Pärilikult on üldreeglina tigedamad põhjapoolse päritoluga mesilasrassid, aga ka mõned lõunapoolsed Aafrika meemesilase rassid, nagu näiteks A.m. scutella, kelle looduslik levila paikneb Egiptuse lõunaosas. Põhjapoolsete mesilasrasside pärilikku tigedust põhjendatakse ebasoodsates ilmastikutingimustes kogutud saagi kaitsmise vajadusega, Aafrika meemesilase puhul, aga vaenlaste suure arvukusega. Mitme miljoni aasta vältel ongi välja kujunenud kaitserefleks, mis on aidanud mesilastel ellu jääda. Päriliku tigeduse leevendamiseks tuleb teha pidevat valikut ja valida paljundamiseks vähem tigedad liinid. Mesilastel on pärilikkuse kandjad põhiliselt isamesilased, mistõttu tuleb eriti hoolikalt valida tõuparanduse eesmärkidel isaperesid.
