märgitüüp tõlgendi suhtes, mille puhul esitis esitab tõlgendile teatud kvaliteediga objekti kui tegelikku

(vähim) märgi väljendusplaani allühik, element, mis moodustab teiste elementidega nt foneeme (sel juhul nimetatakse feeme keeleteaduses distinktiivtunnusteks)