Kloostrid jagunevad meeskloostriteks ja naiskloostriteks. Mingi kindla eeskirja järgi elavad kloostrid kuuluvad kindlasse ordusse. Kloostriaskees tekkis brahmanismis ning on eriti levinud kristluses (roomakatoliku ja kreekakatoliku konfessioonides) ja budismis. Esimesed kristlikud kloostrid rajas 4. saj Egiptuses askeet Pahhomios. Lääne-Euroopa esimese kloostri asutas Monte Cassinosse 541. a Benedictus Nursiast. Kloostrid olid keskajal tähtsad kultuurikeskused. I at pKr toimisid mahajaana-budistlikud kloostrid Indias kõrgeimate õppeasutustena, tähtsaim neist oli Nālanda klooster, mille moslemid hävitasid. Kloostriaskees on olnud tuntud ka mõnedes teistes religioonides (nt „päikeseneitsid“ muistes Peruus).
