Kuigi eestikeelses Piiblis sõna „aioon” ei kasutata, nimetatakse teoloogilises kirjanduses vahel aioonideks teineteisest selgelt eristuvaid pikki ajastuid või arengujärke inimkonna kui Jumala loodu ajaloos. Uues Testamendis joonistub selgelt välja kahe vastandliku ajastu ehk aiooni eristamine – praegune, rikutud ajastu ja oodatav, tulevane täiuse ajastu, millest inimkond on saanud eelaimduse Jeesuse Kristuse kaudu. Õpetust vastandlikest ajastutest nimetatakse teoloogias aioonideõpetuseks. Aiooni mõiste ja aioonideõpetus on kasutusel ka dispensatsionalistlikus piiblitõlgenduses, kus eristatakse vähemalt nelja aiooni (endine ehk veeuputuse-eelne maailm, praegune maailm, tulevane maailm, uus taevas ja uus maa), mis jagunevad omakorda dispensatsioonideks.
