väga mürgine õlitaoline lõhnata ja värvuseta vedelik (tehniline ipriit on sinepi lõhnaga tumepruun vedelik), keemiline ründeaine
Hea teada
Ipriit (keemilise nimetusega bis(2-kloroetüül)sulfiid) kui sõjagaaside kuningas sünteesiti juba 1822. aastal. Tema ohtlikud omadused avastati aga alles 1860. Keemilise ründeainena kasutas ipriiti esmakordselt Saksamaa Inglise-Prantsuse vägede vastu 13. juulil 1917 Ypres'i linna lähedal. Sellest ka aine nimetus.
Ipriit kui õlitaoline vedelik tungib hõlpsasti läbi riiete, nahkjalanõude ja puidu ning on sööbiva ja lämmatava toimega. Mürgitus tekib hingamisteede või naha kaudu.