leping, millega kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga
kirjalik kokkulepe, mille kohaselt laenuandja annab laenusaaja omandusse raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenusaaja aga kohustub laenuandjale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama lepingus ettenähtud tingimustel
Hea teada
Võlaõigusseaduse kohaselt on laenulepingu mõiste (VÕS § 396) veidi laiem kui krediidilepingu mõiste (VÕS § 401). Laenulepingu korral annab üks isik teise kasutusse kas raha või asendatava asja. Krediidilepingu esemeks saab olla ainult raha. Laenuleping võib, aga ei pea olema tasuline. Krediidilepingu olemuslikuks tunnuseks on, et krediidisaaja peab krediidi kasutamise eest maksma tasu. Aga samas on need mõisted ka suures osas kattuvad, sest laenuleping, mille esemeks on rahasumma ja mille eest tuleb maksta tasu, on ühtlasi krediidileping. [17.05.2016]