Vt ka kirjeid "viigipuu - fig (Ficus L.)" ja "harilik viigipuu - common fig (Ficus carica L.)". [6.02.2019]
The fig is commonly called a fruit. Botanically, it is not a fruit, but is a syconium, definied as a form of inflorescence in which the flowers are borne on the inside wall of a hollow peduncle, rather than on the surface of the stalk. A syconium has an opening at its apex, called an ostiolum.
Botaanilises mõttes kujutab puult korjatav vili tegelikult lihakat pirnja kujuga liitvilikonda (kõnekeeles viigimarja), mille koor võib olla väga mitmetes toonides, sõltuvalt viigipuu sortidest. Nii võivad värsked viigid olla kas lillakad, mustjad, punakad, rohekad, pruunikad, purpursed, sinakad, valkjad jne. Värske viljaliha ise on tavaliselt punakas, harva kollane või valkjas ning sisaldab ohtralt, mõningatel juhtudel isegi üle tuhande tillukese keraja seemnise.
Viigipuudel on omapärane kotjas õisik (õied paiknevad õõnes), millest areneb lihakas, mitmel liigil söödav liitvilikond – viigimari ehk viik.
Värske viigimari on 3–10 cm pikkune ja enamasti ümmargune, aga võib olla ka vurri- või pirnikujuline. Viljaümbris võib olla valkjasroheline, vasevärvi, punane või isegi sinakaslilla. Mahlane magushapu sisu on tavaliselt punakat värvi, kuigi on ka valge ja kollase viljalihaga sorte. Kõikide sortide ühistunnuseks on arvukad söödavad seemned, õigemini seemnised – botaaniliselt on need viljastatud emasõitest arenenud üheseemnelised pisiviljad.
Viik, see omapärane kotti peidetud vilikond, sisaldab suurel arvul pisikesi pähklikesi. Viik on maitsev ja toitev, sisaldab 9-24% suhkruid, 0,9-1,9% valku, 0,2-0,7% happeid.
