Arvud

Põhiarvud
 
mitu? mitme? mitut?
0
null, nulli, nulli
1
üks, ühe, ühte/üht
2
kaks, kahe, kahte/kaht
3
kolm, kolme, kolme
4
neli, nelja, nelja
5
viis, viie, viit
6
kuus, kuue, kuut
7
seitse, seitsme, seitset
8
kaheksa, kaheksa, kaheksat
9
üheksa, üheksa, üheksat
10
kümme, kümne, kümmet
11
üksteist, üheteistkümne, ühtteist/ühteteist
12
kaksteist, kaheteistkümne, kahtteist/kahteteist
13
kolmteist, kolmeteistkümne, kolmeteist
14
neliteist, neljateistkümne, neljateist
15
viisteist, viieteistkümne, viitteist
16
kuusteist, kuueteistkümne, kuutteist
17
seitseteist, seitsmeteistkümne, seitsetteist
18
kaheksateist, kaheksateistkümne, kaheksatteist
19
üheksateist, üheksateistkümne, üheksatteist
20
kakskümmend, kahekümne, kaht(e)kümmet/kaht(e)kümmend
21
kakskümmend üks, kahekümne ühe, kahtekümmend ühte / kahtkümmend üht
22
kakskümmend kaks, kahekümne kahe, kahtekümmend kahte / kahtkümmend kaht
23
kakskümmend kolm, kahekümne kolme, kaht(e)kümmend kolme
24
kakskümmend neli, kahekümne nelja, kaht(e)kümmend nelja
25
kakskümmend viis, kahekümne viie, kaht(e)kümmend viit
26
kakskümmend kuus, kahekümne kuue, kaht(e)kümmend kuut
27
kakskümmend seitse, kahekümne seitsme, kaht(e)kümmend seitset
28
kakskümmend kaheksa, kahekümne kaheksa, kaht(e)kümmend kaheksat
29
kakskümmend üheksa, kahekümne üheksa, kaht(e)kümmend üheksat
30
kolmkümmend, kolmekümne, kolmekümmet/kolmekümmend
40
nelikümmend, neljakümne, neljakümmet/neljakümmend
50
viiskümmend, viiekümne, viitkümmet/viitkümmend
60
kuuskümmend, kuuekümne, kuutkümmet/kuutkümmend
70
seitsekümmend, seitsmekümne, seitsetkümmet/seitsetkümmend
80
kaheksakümmend, kaheksakümne, kaheksatkümmet/kaheksatkümmend
90
üheksakümmend, üheksakümne, üheksatkümmet/üheksatkümmend
100
sada, saja, sadat/sada
101
sada üks, saja ühe, sada üht(e)
102
sada kaks, saja kahe, sada kaht(e)
121
sada kakskümmend üks, saja kahekümne ühe, sada kaht(e)kümmend üht(e)
200
kakssada, kahesaja, kahtsadat/kahtsada
300
kolmsada, kolmesaja, kolmesadat/kolmesada
400
nelisada, neljasaja, neljasadat/neljasada
500
viissada, viiesaja, viitsadat/viitsada
600
kuussada, kuuesaja, kuutsadat/kuutsada
700
seitsesada, seitsmesaja, seitsetsadat/seitsetsada
800
kaheksasada, kaheksasaja, kaheksatsadat/kaheksatsada
900
üheksasada, üheksasaja, üheksatsadat/üheksatsada
1000
tuhat, tuhande, tuhandet
2000
kaks tuhat, kahe tuhande, kaht(e) tuhandet
2020
kaks tuhat kakskümmend, kahe tuhande kahekümne, kaht(e) tuhandet kaht(e)kümmend
2021
kaks tuhat kakskümmend üks, kahe tuhande kahekümne ühe, kaht(e) tuhandet kaht(e)kümmend üht(e)
10 000
kümme tuhat, kümne tuhande, kümmet tuhandet
50 000
viiskümmend tuhat, viiekümne tuhande, viitkümmend tuhandet
100 000
sada tuhat, saja tuhande, sadat tuhandet
1 000 000
miljon, miljoni, miljonit
1 000 000 000
miljard, miljardi, miljardit
Järgarvud
 
mitmes? mitmenda? mitmendat?
 
1.
esimene, esimese, esimest
2.
teine, teise, teist
3.
kolmas, kolmanda, kolmandat
4.
neljas, neljanda, neljandat
5.
viies, viienda, viiendat
6.
kuues, kuuenda, kuuendat
7.
seitsmes, seitsmenda, seitsmendat
8.
kaheksas, kaheksanda, kaheksandat
9.
üheksas, üheksanda, üheksandat
10.
kümnes, kümnenda, kümnendat
11.
üheteistkümnes, üheteistkümnenda, üheteistkümnendat
12.
kaheteistkümnes, kaheteistkümnenda, kaheteistkümnendat
13.
kolmeteistkümnes, kolmeteistkümnenda, kolmeteistkümnendat
14.
neljateistkümnes, neljateistkümnenda, neljateistkümnendat
15.
viieteistkümnes, viieteistkümnenda, viieteistkümnendat
16.
kuueteistkümnes, kuueteistkümnenda, kuueteistkümnendat
17.
seitsmeteistkümnes, seitsmeteistkümnenda, seitsmeteistkümnendat
18.
kaheksateistkümnes, kaheksateistkümnenda, kaheksateistkümnendat
19.
üheksateistkümnes, üheksateistkümnenda, üheksateistkümnendat
20.
kahekümnes, kahekümnenda, kahekümnendat
21.
kahekümne esimene, kahekümne esimese, kahekümne esimest
22.
kahekümne teine, kahekümne teise, kahekümne teist
23.
kahekümne kolmas, kahekümne kolmanda, kahekümne kolmandat
24.
kahekümne neljas, kahekümne neljanda, kahekümne neljandat
25.
kahekümne viies, kahekümne viienda, kahekümne viiendat
26.
kahekümne kuues, kahekümne kuuenda, kahekümne kuuendat
27.
kahekümne seitsmes, kahekümne seitsmenda, kahekümne seitsmendat
28.
kahekümne kaheksas, kahekümne kaheksanda, kahekümne kaheksandat
29.
kahekümne üheksas, kahekümne üheksanda, kahekümne üheksandat
30.
kolmekümnes, kolmekümnenda, kolmekümnendat
40.
neljakümnes, neljakümnenda, neljakümnendat
50.
viiekümnes, viiekümnenda, viiekümnendat
60.
kuuekümnes, kuuekümnenda, kuuekümnendat
70.
seitsmekümnes, seitsmekümnenda, seitsmekümnendat
80.
kaheksakümnes, kaheksakümnenda, kaheksakümnendat
90.
üheksakümnes, üheksakümnenda, üheksakümnendat
100.
sajas, sajanda, sajandat
101.
saja esimene, saja esimese, saja esimest
102.
saja teine, saja teise, saja teist
121.
saja kahekümne esimene, saja kahekümne esimese, saja kahekümne esimest
200.
kahesajas, kahesajanda, kahesajandat
300.
kolmesajas, kolmesajanda, kolmesajandat
400.
neljasajas, neljasajanda, neljasajandat
500.
viiesajas, viiesajanda, viiesajandat
600.
kuuesajas, kuuesajanda, kuuesajandat
700.
seitsmesajas, seitsmesajanda, seitsmesajandat
800.
kaheksasajas, kaheksasajanda, kaheksasajandat
900.
üheksasajas, üheksasajanda, üheksasajandat
1000.
tuhandes, tuhandenda, tuhandendat
2000.
kahe tuhandes, kahe tuhandenda, kahe tuhandendat
2020.
kahe tuhande kahekümnes, kahe tuhande kahekümnenda, kahe tuhande kahekümnendat
2021.
kahe tuhande kahekümne esimene, kahe tuhande kahekümne esimese, kahe tuhande kahekümne esimest
10 000.
kümne tuhandes, kümne tuhandenda, kümne tuhandendat
50 000.
viiekümne tuhandes, viiekümne tuhandenda, viiekümne tuhandendat
100 000.
saja tuhandes, saja tuhandenda, saja tuhandendat
1 000 000.
miljones, miljonenda, miljonendat
1 000 000 000.
miljardes, miljardenda, miljardendat
Murdarvud
1/2
pool, poole, poolt
1/3
(üks) kolmandik, (ühe) kolmandiku, (ühte/üht) kolmandikku
1/4
(üks) neljandik, (ühe) neljandiku, (ühte/üht) neljandikku = veerand, veerandi, veerandit
1/5
(üks) viiendik, (ühe) viiendiku, (ühte/üht) viiendikku
3/4
kolm neljandikku, kolme neljandiku, kolme neljandikku = kolmveerand, kolmveerandi, kolmveerandit
1 1/2
poolteist, pooleteise/poolteise, pooltteist
Põhiarvude kasutamine
  • Kui põhiarv on nimetavas käändes (üks, kaks, kolm), on nimisõna selle juures ainsuse osastavas (vastab küsimusele keda? mida?).
    • kolm last / viisteist päeva / kakskümmend kaheksa lehekülge / sada tuhat inimest
  • Muudel juhtudel on põhiarv ja nimisõna samas käändes. Pane tähele, et nimisõna on alati ainsuses.
    • viie raamatu (autor) / (oskan) kuut võõrkeelt / (helistasin) seitsmesse asutusse / (õpib) kolmes koolis / kümnest rahvusest (inimesed) / (kirjutasin) kaheteistkümnele sõbrale / (käisin) neljal näitusel / (küsisin) kahelt töötajalt / (jäin) neljaks päevaks
  • Kui põhiarv koosneb mitmest sõnast (kakskümmend üks, kakskümmend kaks, kakskümmend kolm ..), siis alates sisseütlevast käändest on käändelõpp ainult viimasel osal, aga esimesed osad on omastavas.
    • kahekümne kolmel inimesel (= 23 inimesel) / saja kuuekümne viiest eurost (= 165 eurost) / kahe tuhande viiesajale sportlasele (= 2500 sportlasele)
Kui vana sa oled?

Ma olen kuusteist / kuusteist aastat vana / kuueteistaastane (= 16).
Ma olen kolmkümmend kuus / kolmkümmend kuus aastat vana / kolmekümne kuue aastane (= 36).
Laps on aastane/üheaastane (= 1).

Mis on su telefoninumber?

Minu telefoninumber on 5654 3210 (loe nii: viis-kuus viis-neli kolm-kaks üks-null).

Järgarvude kasutamine
  • Kui järgarv on koos nimisõnaga, on need samas käändes. Pane tähele, et rajavas (milleni? mis ajani?), olevas (millena?), ilmaütlevas (milleta?) ja kaasaütlevas (millega?) on käändelõpp ainult nimisõnal, aga arvsõna on omastavas.
    • (õpin) kolmandat aastat / (lähen) viiendasse klassi / (elan) kaheteistkümnendal korrusel / (lõpetage töö) seitsmendaks jaanuariks / (puhkus kestab) kahekümne kaheksanda juulini
  • Kui kirjutame järgarvu araabia numbriga, on selle järel punkt.
    • 25. septembril (= kahekümne viiendal septembril)
    • 14. korrusele (= neljateistkümnendale korrusele)
    • 10. reas (= kümnendas reas)
Millal sa oled sündinud?
  • Olen sündinud
    • 23.04.1976 (loe nii: kahekümne kolmandal aprillil tuhat üheksasada seitsekümmend kuus);
    • aastal 1987 (loe nii: aastal tuhat üheksasada kaheksakümmend seitse) / 1987. aastal (loe nii: tuhande üheksasaja kaheksakümne seitsmendal aastal);
    • aastal 2000 (loe nii: aastal kaks tuhat) / 2000. aastal (loe nii: kahe tuhandendal aastal);
    • aastal 2005 (loe nii: aastal kaks tuhat viis) / 2005. aastal (loe nii: kahe tuhande viiendal aastal).
Millal on sinu sünnipäev?
  • Minu sünnipäev on
    • 5. jaanuaril (= viiendal jaanuaril);
    • 10. mail (= kümnendal mail);
    • 12. juulil (= kaheteistkümnendal juulil);
    • 17. oktoobril (= seitsmeteistkümnendal oktoobril);
    • 29. märtsil (= kahekümne üheksandal märtsil);
    • 30. augustil (= kolmekümnendal augustil);
    • 31. detsembril (= kolmekümne esimesel detsembril).
Mis ajast mis ajani

Olen puhkusel 12. juulist 30. augustini (loe nii: kaheteistkümnendast juulist kolmekümnenda augustini).
Laager toimub 9.–13. märtsini (loe nii: üheksandast kuni kolmeteistkümnenda märtsini).
Koolivaheaeg kestab 23.12–09.01 (loe nii: kahekümne kolmandast detsembrist kuni üheksanda jaanuarini).

Märgid

%
protsent
45%
nelikümmend viis protsenti
°
kraad
22°
kakskümmend kaks kraadi
+
pluss
6 + 2 = 8
kuus pluss kaks on kaheksa
-
miinus
6 - 2 = 4
kuus miinus kaks on neli
x
korda
6 x 3 = 18
kuus korda kolm on kaheksateist
·
korda
6 · 3 = 18
kuus korda kolm on kaheksateist
:
jagada
24 : 4 = 6
kakskümmend neli jagada neljaga on kuus
/
jagada
24 / 4 = 6
kakskümmend neli jagada neljaga on kuus

Aeg

Mis kell on? Kui palju kell on?

Eestis märgitakse aega kella järgi numbrite 0–24 abil. Kui on hommik, siis kirjutame nii: Kell on 7 (= seitse). Kui on õhtu, siis kirjutame nii: Kell on 19 (= seitse).

Kell kümme

Kell on kümme

Kell veerand üksteist

Kell on veerand üksteist

Kell pool üksteist

Kell on pool üksteist

Kell kolmveerand üksteist

Kell on kolmveerand üksteist

Kell on 10.05 Kell on viis minutit kümme läbi / kell on kümme ja viis minutit / kell on kümme null viis.
Kell on 10.20 Kell on kakskümmend minutit kümme läbi / kell on kümme ja kakskümmend minutit / kell on kümme kakskümmend.
Kell on 10.40 Kell on kahekümne minuti pärast üksteist / kell on kümme nelikümmend.

Mis kell? Mis ajal? Hommikul kell seitse. Öösel kell üks. Kella ühe paiku. Mis kellaks? Mis ajaks? Kella kümneks.
Mis kell? Mis kella ajal? Mis kell sa jõuad? – Kahe-kolme ajal.
Mis kellast mis kellani? Vastuvõtt on (kella) kaheksast kaheteistkümneni.

Aastaajad, kuud ja nädalapäevad

aastaajad
kevad suvi sügis talv

kuud
jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember

nädalapäevad
esmaspäev teisipäev kolmapäev neljapäev reede laupäev pühapäev

NB! Info esitamisel kasutatakse nädalapäeva asemel tihti lühendit (E – esmaspäev, T – teisipäev, K – kolmapäev, N – neljapäev, R – reede, L – laupäev, P – pühapäev)

Kuidas kirjutada kuupäevi
20.05.1995
02.08.2013
20. mai 1995
2. august 2013
20. mail 1995. a
2. augustil 2013. a
20. V 1995
2. VIII 2013
20.5.95
2.8.2013
12.5.–20.5.1995
21.05.–23.05.2013
Kuidas kirjutada ajavahemikke
Ajavahemike vahele kirjutame tavaliselt pika kriipsu –, mis asendab sõna kuni, näiteks:
  • konverents toimub 15.–19. oktoobril / 15.–19. oktoobrini / 15. oktoobrist (kuni) 19. oktoobrini
  • kontor on kinni 24.–27.12 ja 31.12–05.01
  • olen puhkusel 01.10.–14.10.2014
  • postkontor on lahti T–L 9.30–18.00, pood on lahti iga päev 9–23
  • uuring tehti 2010.–2013. aastal
Kui ajalised üksused on järjest, kirjutame arvude vahele lühikese kriipsu - või sõna ja, näiteks:
  • konverents toimub 18.-19. oktoobril / 18. ja 19. oktoobril
  • kontor on kinni 23.-24.02 / 23. ja 24.12
  • küsitlus tehti 2012.-2013. aastal / 2012. ja 2013. aastal
Mis aasta(te)l?
  • 2014. aastal (loe: kahe tuhande neljateistkümnendal aastal)
  • 2011. a (loe: kahe tuhande üheteistkümnendal aastal)
  • aastal 2013 (loe: aastal kaks tuhat kolmteist)
  • aastad 1908–1918, 1908–18 (loe: aastad tuhat üheksasada kaheksa kuni tuhat üheksasada kaheksateist)
  • aastail 1992–1999, 1992–99 (loe: aastail tuhat üheksasada üheksakümmend kaks kuni tuhat üheksasada üheksakümmend üheksa)
  • 1940.–1970. aastad (loe: tuhande üheksasaja neljakümnendad kuni seitsmekümnendad aastad)
  • 1960.–1980. aastatel (loe: tuhande üheksasaja kuuekümnendatel kuni kaheksakümnendatel aastatel)
  • 1920ndail (loe: tuhande üheksasaja kahekümnendail)
  • 1930. aastail (loe: tuhande üheksasaja kolmekümnendail aastail)
Mis kuupäev täna on? Mitmes täna on?

Täna on 02.01.2014 (loe: teine jaanuar kaks tuhat neliteist). Täna on 21.10 (loe: kahekümne esimene oktoober).

Millal?
  • Üleeile, eile, täna, homme, ülehomme.
  • Kaks nädalat tagasi, eelmisel nädalal, sel nädalal, järgmisel nädalal, tuleval nädalal, kahe nädala pärast.
  • Hommikul, päeval, õhtul, öösel. Hommikul vara, õhtul hilja.
  • Kohtume esmaspäeval, reedel, laupäeval.
  • Puhkan veebruaris, mais, augustis, novembris; kevadel, suvel, sügisel, talvel.
Mis ajaks?
  • Hommikuks, lõunaks, õhtuks.
  • Tänaseks, homseks, ülehomseks.
  • Juuniks, juuliks, augustiks.
Kui tihti? Kui sageli?
  • Kolm korda päevas.
  • Iga päev.
Kui kaua?
  • Terve päev / terve päeva.
  • Kogu päev / kogu päeva.
  • Mitu päeva.
  • Paar nädalat.
  • Mõni kuu / mõned kuud.

Lühendid

a
aasta
AS
aktsiaselts
ametiühing
cm
sentimeeter
dr
doktor
g
gramm
ha
hektar
hr
härra
jne
ja nii edasi
jt
ja teised
k.a
kaasa arvatud
kg
kilogramm
km
kilomeeter
l
liiter
lk
lehekülg
lp
lugupeetud
m
meeter
m2
ruutmeeter
min
minut
mm
millimeeter
mnt
maantee
nr
number
nt
näiteks
osaühing
pr
proua
prl
preili
prof
professor
pst
puiestee
ptk
peatükk
t
tonn; tund
tel
telefoni number
tn
tänav
SA
sihtasutus
saj
sajand
sh
sealhulgas
u
umbes
v.a
välja arvatud
vms
või muud sellist, või muu selline

Kirjavahemärgid

. (punkt)
lause lõpus:
  • Ma lähen jalutama.
lühendite sees:
  • v.a, k.a
numbrite järel, kellaaja või kuupäeva sees:
  • Täna on 24. oktoober.
  • Kell on 21.43.
? (küsimärk)
küsimuse lõpus:
  • Mis su nimi on? Kus sa elad?
! (hüüumärk)
sellise lause lõpus, mis väljendab käsku, keeldu, soovi või üllatust:
  • Tule siia! Ära tee! Stopp! Oi, kui tore!
, (koma)
loetelus:
  • Ostsin poest leiba, saia, juustu ja piima.

lause osade vahel, tavaliselt sidesõnade aga, et, kui, kuid, sest, siis ees:

  • Kui Arno isaga kooli jõudis, olid tunnid juba alanud. Ma tean, et sa valetad. Poiss on väike, aga tubli. Hilinesin, sest magasin sisse.
: (koolon)
kui järgneb loetelu või selgitus:
  • Lõunasöök oli lihtne: kartulid kastmega.
numbrite vahel:
  • Eesti võitis 5 : 2.
tekstis näitab, et järgnevad kellegi suuliselt öeldud sõnad:
  • Laps ütles: „Ma tahan magada.“
; (semikoolon)
kui järgnevad loetelu rühmad:
  • Poest sai osta kõike: saia, leiba ja muid toiduaineid; pliiatseid, paberit ja muid kontoritarbeid; pluuse, pükse ja muid riideid
lause osade vahel:
  • Ilm oli külm, tuuline ja märg; kõik sportlased olid väsinud, janus.
(sidekriips)
ühendab sõnu:
  • edasi-tagasi, enam-vähem, võib-olla; Tallinna-Tartu liin; inglise-eesti sõnaraamat
liitsõnades, mille üks osa on näiteks täht või number:
  • 75-aastane, 20-kraadine; IT-osakond
sõnades, kus muidu jääks kolm või neli ühesugust tähte kõrvuti:
  • iga-aastane, maa-ala
liitsõnades korduva osa asemel:
  • puu- ja juurviljad, era- ja kortermajad
(mõttekriips)
loetelu järel:
  • Rahulik, nõudlik ja vähese jutuga – selline peabki üks ülemus olema.

numbrite vahel sõna kuni asemel:

  • 10–15 aastat, 9.00–17.30
tekstis eristab kahe eri inimese öeldud lauseid:
  • Mis su nimi on? – Minu nimi on Karl.
„“ (jutumärgid)
tekstis tähistavad kellegi suuliselt öeldud sõnu:
  • „Ma olen väsinud,“ ütles Mari. Mari ütles: „Ma olen väsinud.“
tekstis tähistavad teoste, dokumentide, sarjade, ürituste pealkirju:
  • Oskar Lutsu kuulsaim romaan on „Kevade“.
(ülakoma)
võõrkeelse nime käänamisel:
  • Ta elab Seattle’is. Käisin suvel Versailles’ lossis.

Kirjutamine

Kiri ja e-kiri

Kuidas kirjutada ümbrikule aadressi
Lp Martin Must
Estonia pst 21–46
10141 Tallinn
Lp Karl Süda
Tamme tee 15
Aaviku küla
Rae vald
75305 Harjumaa
Peeter Põõsas
Sepa 58–6
EE-50113 Tartu
Eesti

NB! Kui kirjutad tekstis aadressi ühele reale, kasuta komasid, näiteks: Estonia pst 21–46, 10141 Tallinn.

Ametlik kiri
juhatuse esimees Meelis Oja
Eesti Kirjanduse Selts
Vanemuise 19
51014 Tartu
Meie 05.02.2021 nr 7-2/...

Austatud juhatuse esimees

Palume Teid osa võtma Tartu Ülikooli raamatukogu uue hoone avamisest 1. detsembril 2021. Sel puhul toimub raamatukogus pidulik vastuvõtt ja oleksime väga tänulikud, kui saaksite pidada lühikese kõne.

Saadame ürituse täpse kava siis, kui programm on lõplikult selge. Loodame, et saate meie peol osaleda.

Lugupidamisega

Martin Kuusk
raamatukogu juhataja

Tartu Ülikooli raamatukogu
W. Struve 1, 50091 Tartu
tel 737 5702, e-post raamatukogu@utlib.ee
koduleht www.utlib.ee
Ametlik e-kiri
Kellele:
Koopia:
info@pood.ee

Teema:
Samsungi mobiiltelefon

Tere!

Ma soovin osta Samsungi mobiiltelefoni uut mudelit. Nägin teie kodulehelt, et pakute neid soodsa hinnaga. Mind huvitab punase korpusega mudel. Kas teil on neid veel poes saada? Kui on, siis ma paneksin ühe telefoni kinni ja tuleksin sellele homme poodi järele.

Lugupidamisega
Kati Karu
tel 612 3456
e-post kati.karu@epost.ee

Kellele:
Koopia:
kati.karu@epost.ee

Teema:
RE: Samsungi mobiiltelefon

Lugupeetud Kati Karu

Täname Teid kirja eest! Samsungi punase korpusega mobiiltelefonid on praegu kahjuks laost otsas, saada on veel musta, valge ja sinise korpusega mudeleid. Tuleval nädalal teeme uue tellimuse, partii jõuab poodi järgmise kuu alguses. Kas paneme Teile ühe punase telefoni kinni või soovite osta teist värvi mudelit?

Vastust ootama jäädes
Liisi Pirn
kauplus Mööbel ja Tehnika
tel 665 4321
e-post info@pood.ee

E-kiri kolleegile
Kellele:
Koopia:
toomas@firma.ee, liina@firma.ee
juhiabi@firma.ee

Teema:
haigus

Head kolleegid!

Jäin haigeks ja täna tööle ei tule. Loodetavasti saan homseks terveks.

Tervitades
Peeter

Kiri sõbrale

Tere, Julia!

Palun vabandust, et su kirjale alles nüüd vastan, aga mul on olnud kiire.

Meie reis läks hästi. Prantsusmaal on kaunis loodus ja Pariis on väga ilus linn. Ilmaga vedas – kõikidel päevadel paistis päike ja oli soe. Käisime Eiffeli tornis, Louvre’i muuseumis, istusime kohvikutes ja nautisime Prantsuse kööki. Soovitan sinul ka kindlasti Pariisi minna, kui võimalus tekib.

Mis teil uudist? Kuidas suvi möödus? Kuidas su vanemad elavad? Jään su vastust ootama.

Tervitades

Egle

E-kiri sõbrale
Kellele:
Koopia:
ave@epost.ee

Teema:
kindad

Tere, Ave!

Nii tore oli üle pika aja kokku saada.
Ma vist unustasin eile midagi sinu juurde – kui sa leiad ühed sinised kindad, siis need on minu omad.
Loodetavasti näeme varsti jälle.
Tervita Toomast!

Kallistades
Kerli

Kuidas pöörduda
  • Tere/Tere!

  • Tere, Robert / Tere, Robert!

  • Tere kõigile!

  • Armas Mari / Armas Mari!

  • Hea Mari / Hea Mari!

  • Head kolleegid / Head kolleegid!

  • Austatud härra minister

  • Lugupeetud minister Jüri Kask

  • Lugupeetud Jüri Kask

Kuidas kirja alustada
  • Täname teid kirja eest!

  • Suur tänu kirja eest.

  • Tänan vastuse eest.

  • Tänan kiire vastuse eest!

  • Vastuseks teie 9. oktoobri 2020. a kirjale teatame, et ..

  • Nagu teie kirjast selgus, olete huvitatud ..

  • Palun vabandust vastuse hilinemise pärast.

  • Kuidas sul läheb?

  • Loodan, et sul on kõik hästi.

  • Nii tore oli sinust kuulda.

  • Vabandust, et alles nüüd vastan.

  • Anna andeks, et ma alles nüüd vastan.

NB! Kui tahad olla viisakas, kirjuta Teie suure tähega. See sobib juhul, kui pöördud ühe inimese poole. Kui kiri on mõeldud korraga mitmele inimesele, kirjuta teie väikese tähega. Kui tahad olla viisakas, kirjuta ka Sina suure tähega.

Kuidas kirja lõpetada
  • Lugupidamisega

  • Austusega

  • Vastust oodates

  • Vastust ootama jäädes

  • Meeldivale koostööle lootes

  • Meeldivale koostööle lootma jäädes

  • Ette tänades

  • Parimate soovidega

  • Heade soovidega

  • Kõike head soovides

  • Ilusat päeva soovides

  • Tervitades

  • Tervitustega

  • Parimate tervitustega

  • Parimaga

  • Tänuga

  • Näeme varsti!

  • Homseni!

  • Homme näeme!

  • Kohtumiseni!

  • Loodetavasti varsti näeme!

  • Kallistan

NB! Kirja lõpetava väljendi järele koma ei panda. Kirjutaja nimi on uuel real.

Lugupidamisega
Mari Mänd
Tervitades
Martin Kask
Kõike head soovides
Robert Ratas

Ilusat jõuluaega soovides
Kristiina
Hilisõhtuste tervitustega
Mari
Parimaga
Hanna

Kui kirja lõpetab soovlause, on selle lõpus hüüumärk.

Kõike head!
Mari Mänd
Kohtumiseni!
Martin
Edu ja jõudu!
Robert

Ilusat jõuluaega!
Kristiina
Tegusat päeva!
Liisa
 
Kasulikke väljendeid
  • Saadame teile kutse/ajakava/lepingu ..

  • Saadame teile materjalid/andmed/juhised ..

  • Saadan lepingu allkirjastamiseks.

  • Meil on rõõm teatada, et ..

  • Teatame teile uue kellaaja / konkursi võitjate nimed ..

  • Teatame teile ajakava muudatusest / juhatuse otsusest ..

  • Palume teatada oma osavõtust / oma soovist ..

  • Palume teatada, kui soovite lepingu tingimusi muuta.

  • Palume saata küsimused / muudatusettepanekud / vajalikud andmed ..

  • Palun saatke oma küsimused/ettepanekud ..

  • Palun saatke taotlus/elulookirjeldus/motivatsioonikiri ..

  • Palun saatke allkirjastatud leping mulle tagasi.

  • Kas saaksite saata mulle oma telefoninumbri/kontaktandmed?

  • Meil on hea meel, et olete huvitatud osalemisest/kandideerimisest ..

  • Olen tänulik, kui leiate aega vastata.

  • Palun andke teada, kui te ei saa tulla.

Postkaart

Kallis ema!
Palju õnne 55. sünnipäeva puhul! Jõudu, jaksu ja tervist!
Soovib Kadri perega
2. veebruaril 2021

Kutse

Kallid Mari ja Marko!

Meil on rõõm paluda teid meie laulatusele 1. juulil 2021 kell 16 Tallinna Kaarli kirikus.

Kristel ja Karmo

Palun teatage oma tulekust hiljemalt 10. juuniks 2021 telefonil 612 3456.

Armas Maarja!

Palun tule minu sünnipäevale neljapäeval, 26. oktoobril kell 19 restorani Must Lammas.

Tervitades
Laura

Kuidas kutsele vastata
  • Täname sind/teid kutse eest ja teatame oma osavõtust.

  • Tänan kutsumast, tulen hea meelega.

  • Tänan kutsumast, aga ma olen sel ajal kahjuks kinni/tööl/reisil.

  • Aitäh, aga ma ei saa kahjuks tulla/osaleda.

Kaastunde avaldamine

Armas Henri!

Tunneme Sulle kaasa isa surma puhul.

Oleme mõtetes Sinuga.

Kaur ja Liina

Sõnum

Avaldus

Asutuse sees
Tartu Kesklinna Gümnaasiumi direktorile
Jaan Tamm
kehalise kasvatuse õpetaja
Avaldus
Palun võimaldada mulle palgata puhkust 3.–9. novembril 2021 / 3.–9. novembrini 2021.
20.10.2021
J. Tamm
(allkiri)
Asutusest välja
Tallinna 21. Kooli direktorile
Katri Kask
isikukood 49727071236
Kuuse 3–27, 12345 Tallinn
katri.kask@epost.ee
5654 3210
Avaldus
Palun mind vastu võtta Tallinna 21. Kooli 10. klassi.
Tallinnas 1. juulil 2021 / Tallinn, 1. juuli 2021
K. Kask
(allkiri)
Kasulikke väljendeid
  • Palun lubada mind puhkusele/koolitusele ..

  • Palun lubada mul osaleda / osa võtta / kandideerida / kasutada ..

  • Palun võimaldada mul kasutada / osaleda / osa võtta / sõita ..

  • Soovin kandideerida müügijuhi kohale / stipendiumile / vabale õppekohale ..

  • Palun katkestada minu leping/puhkus ..

  • Soovin katkestada oma lepingu/puhkuse ..

  • Palun tühistada minu tellimus/broneering/registreering ..

  • Soovin tühistada oma tellimuse/broneeringu/registreeringu ..

  • Palun lõpetada minu kliendileping/tööleping ..

  • Soovin lõpetada oma kliendilepingu/töölepingu ..

  • Palun pikendada minu lepingut/tähtaega ..

Volitus

Volitus
Mari Maasikas
isikukood 45802277771
Raua 7–12
Karl Õunapuu (isikukood 34303194321) on volitatud esindama mind korteriühistu Raua 7 koosolekul 26.05.2021.
Tallinnas 22.05.2021 / Tallinn, 22.05.2021
M. Maasikas
(allkiri)

Volitust võib sõnastada ka nii:

  • Volitan Karl Õunapuud (isikukood 34303194321) esindama mind korteriühistu Raua 7 koosolekul 26.05.2021.

  • Karl Õunapuul (isikukood 34303194321) on volitus esindada mind korteriühistu Raua 7 koosolekul 26.05.2021.

CV

CV ehk curriculum vitae on inimese elulugu kirjeldav dokument.
Curriculum vitae
Nimi
Robert Rohi
Sünniaeg ja -koht
27. juuli 1980, Tartu
Aadress
Pikk 9–46, Tartu
Telefon
5654 3210
E-post
robert.rohi@epost.ee
Kodakondsus
Eesti
Perekonnaseis
abielus, kaks last
Haridus
1999–2003
Tartu Ülikool, eesti keele ja kirjanduse eriala
1987–1999
Miina Härma Gümnaasium
Töökoht ja amet
2010-
Tartu Kesklinna Kool, eesti keele ja kirjanduse õpetaja
2003–2010
Võru Kesklinna Gümnaasium, eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Keeled
inglise keel
C1
vene keel
B2
soome keel
B1
Arvutioskus
MS Excel, MS PowerPoint, MS Word, MS Outlook
Juhiluba
B-kategooria
Hobid
ujumine, tennis, reisimine, lugemine, teater

NB! CV tuleb sageli esitada koos kaaskirjaga (lühike tekst, mis tutvustab CV saatnud inimest).

Kaaskiri

Robert Rohi
Kure tee 3–57, 10996 Tallinn
tel 5987 6543
Marko Mänd
peatoimetaja
ajakiri Looming
Harju 1, 10500 Tallinn



15. veebruar 2021
Kaaskiri
Austatud Marko Mänd

Lugesin 10. jaanuari Postimehest Teie asutuse kuulutust, kus Te otsite toimetajat. Olen hariduselt eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning olen töötanud gümnaasiumis, lisaks olen andnud eesti keele tunde ka täiskasvanutele. Ülikoolis õppides töötasin kaks aastat ülikooli ajalehes peatoimetajana. Mulle meeldib väga lugeda ja kontsertidel käia. Samuti olen kursis enamiku uute etenduste, näituste ja filmidega, eriti olen huvitatud kodumaisest kunstist ja kultuurist.

Usun, et ajakiri Looming annaks mulle võimaluse arendada ennast valdkonnas, mis pakub mulle huvi, ning minu kogemustest ja oskustest oleks Teile kasu. Olen valmis vastama Teie küsimustele Teile sobival ajal.

Lugupidamisega

Robert Rohi
Allkiri

Lisa: CV

Kasulikke väljendeid

Tervitused

  • Tere!

  • Tervist!

  • Tere tulemast!

  • Tere hommikust!

  • Tere päevast!

  • Tere õhtust!

Tervitusele järgnevad väljendid

  • Rõõm sind näha.

  • Kui tore, et kohtusime

  • Kuidas elad?

  • Kuidas läheb?

  • Kuidas käsi käib? → Mis uudist?

Kellestki lahkumine

  • Nägemist!

  • Nägemiseni!

  • Head aega!

  • Kohtumiseni!

  • Hüvasti!

  • Homseni!

  • Homme näeme!

Vabandused

  • Vabandust!

  • Vabandage, palun!

  • Vabanda, et ma tülitan.

  • Palun vabandust!

  • Palun andeks!

  • Anna (mulle) andeks.

  • Pean sult vabandust paluma.

  • Palun ära ole pahane.

  • Ma ei tahtnud sind solvata.

Tänu avaldamine

  • Aitäh!

  • Suur tänu!

  • Tänan väga.

  • Olen sulle väga tänulik.

  • Tänan info/abi eest!

Vastus tänu avaldamisele

  • Palun!

  • Võta heaks!

  • Pole tänu väärt.

  • Aitasin sind hea meelega.

Kohvikus või restoranis

  • Sooviksin reserveerida laua neljale.

  • Kas see laud on vaba?

  • See laud on kahjuks reserveeritud.

  • Sooviksin istuda akna all.

  • Palun tooge mulle menüü.

  • Palun mulle supp ja praad.

  • Kas siin tohib suitsetada?

  • Palun tooge mulle arve.

  • Ma sooviksin arvet.

  • Ma sooviksin maksta kaardiga.

Telefonikõne

  • Halloo!

  • Jaa, Tarmo kuuleb.

  • Tere, kas Jüri Tamm kuuleb?

  • Ei, te helistasite Marko Trummile.

  • Vabandust, vale number.

Arsti juures

  • Ma ei tunne ennast hästi.

  • Mul on palavik/köha/nohu.

  • Hingata on valus/raske.

  • Mul pea/kurk/kõrv/hammas valutab.

  • Ma olen väga väsinud.

  • Mul käib pea ringi.

  • Mul on paha/halb olla.

  • Mul ei ole isu.

Kuidas juhatada teed

  • Pöörake paremale/vasakule.

  • Kõndige otse (edasi).

  • Bussijaam asub vasakut/paremat kätt.

  • Apteek on teisel pool teed.

Õnnitlused, soovid, palved

  • Palju õnne sünnipäevaks!

  • Õnnitlen/õnnitleme sünnipäeva puhul!

  • (Palju) õnne!

  • Südamlik õnnesoov millekski / millegi puhul.

  • Häid pühi!

  • Häid jõule!

  • Head/õnnelikku uut aastat!

  • Head vana aasta lõppu!

  • Rõõmsat aastavahetust!

  • Head päeva!

  • Toredat/ilusat/head õhtut!

  • Head ööd!

  • Head und!

  • Ilusaid unenägusid!

  • Head reisi!

  • Toredat puhkust!

  • Head nädalalõppu!

  • Kõike head!

  • Kõike paremat!

  • Saa ruttu terveks!

  • Head isu!

  • Ole tubli!

Hoiatused

  • Seis!

  • Oota/oodake!

  • Ettevaatust!

  • Tähelepanu!

  • Tasa!

  • Aeglasemalt!

  • Kiiremini!

  • Tulekahju!

Kaastunde avaldamine

  • Minu (sügav) kaastunne.

  • Tunnen (sulle) kaasa!

  • Avaldan kaastunnet.

Tutvus ja tutvustamine

  • Mina olen ..

  • Minu nimi on ..

  • Kas teie olete / teie nimi on .. ?

  • Vabandust, kuidas on teie nimi?

  • Palun saage tuttavaks ..

  • Ma teen teid tuttavaks.

  • Meeldiv tutvuda!

  • Me oleme vist juba kohtunud.

  • Olen teist palju kuulnud.

Bussis, rongis, lennukis

  • Kuhu see buss/rong sõidab?

  • Mis kell buss/rong/lennuk väljub?

  • Kas see buss/rong sõidab otse või pean vahepeal ümber istuma?

  • Soovin sõita esimeses/teises klassis.

  • Kas see buss peatub lennujaama juures?

  • Mitu peatust sinna on?

  • Mis peatuses ma pean maha minema?

  • Kui palju pilet maksab? → Kust ma saan pileti osta?

Hotellis

  • Kas teil on vabu tube?

  • Soovin tuba broneerida.

  • Soovin tuba kahele inimesele kolmeks ööks.

  • Kas toas on külmkapp?

  • Kas teil wifi on?

  • Mis kell on hommikusöök?

  • Palun äratage mind enne hommikusööki.

Poes

  • Kas te saate mind aidata?

  • Kas ma saan teile abiks olla?

  • See number ei sobi.

  • See on natuke kitsas/lai.

  • Palun suuremat/väiksemat numbrit.

  • See on paras.

  • See sobib väga hästi.

Piltsõnastik Laadi alla PDF-ina

Numbrid

üks
üks
kaks
kaks
kolm
kolm
neli
neli
viis
viis
kuus
kuus
seitse
seitse
kaheksa
kaheksa
üheksa
üheksa
kümme
kümme

Kehaosad

Riided

särk
särk
pluus
pluus
T-särk
T-särk
teksad
teksad
püksid
püksid
kampsun
kampsun
jakk
jakk
pintsak
pintsak
ülikond
ülikond
kleit
kleit
seelik
seelik
mantel
mantel
jope
jope
aluspüksid
aluspüksid
rinnahoidja
rinnahoidja
öösärk
öösärk
pidžaama
pidžaama
hommikumantel
hommikumantel
dressid
dressid
ujumisriided
ujumisriided
lips
lips
sall
sall
kübar
kübar
müts
müts
kindad
kindad
sokid
sokid
sukkpüksid
sukkpüksid
sukk
sukk
põll
põll
rihm
rihm

Jalanõud

kingad
kingad
sandaalid
sandaalid
saapad
saapad
tossud
tossud
tennised
tennised
kummikud
kummikud
sussid
sussid

Toit

leib
leib
sai
sai
sepik
sepik
võileib
võileib
muna
muna
juust
juust
vorst
vorst
viinerid
viinerid
sink
sink
sült
sült
tort
tort
kook
kook
pirukas
pirukas
pannkoogid
pannkoogid
küpsis
küpsis
jäätis
jäätis
šokolaad
šokolaad
komm
komm

Puuviljad ja marjad

õun
õun
pirn
pirn
banaan
banaan
sidrun
sidrun
apelsin
apelsin
mandariin
mandariin
ananass
ananass
arbuus
arbuus
virsik
virsik
viinamari
viinamarjad
kirss
kirss
ploom
ploom
maasikas
maasikas
vaarikas
vaarikas
karusmari
karusmari
punane sõstar
punane sõstar
must sõstar
must sõstar
mustikas
mustikas
jõhvikas
jõhvikas

Köögiviljad

kartul
kartul
porgand
porgand
kapsas
kapsas
lillkapsas
lillkapsas
peet
peet
kaalikas
kaalikas
redis
redis
kõrvits
kõrvits
kurk
kurk
tomat
tomat
paprika
paprika
sibul
sibul
küüslauk
küüslauk
hernes
hernes
uba
uba

Loomad

kass
kass
koer
koer
hiir
hiir
rott
rott
hobune
hobune
lehm
lehm
siga
siga
lammas
lammas
kits
kits
karu
karu
hunt
hunt
rebane
rebane
põder
põder
metskits
metskits
jänes
jänes
orav
orav
siil
siil
elevant
elevant
ninasarvik
ninasarvik
lõvi
lõvi
ahv
ahv
krokodill
krokodill
kilpkonn
kilpkonn

Linnud

kana
kana
kukk
kukk
tibu
tibu
kalkun
kalkun
hani
hani
luik
luik
part
part
kajakas
kajakas
kurg
kurg
tihane
tihane
varblane
varblane
pääsuke
pääsuke
kuldnokk
kuldnokk
tuvi
tuvi
vares
vares
harakas
harakas
kotkas
kotkas
öökull
öökull

Kalad

ahven
ahven
angerjas
angerjas
forell
forell
haug
haug
heeringas
heeringas
kilu
kilu
latikas
latikas
lest
lest
lõhe
lõhe
tursk
tursk
tuunikala
tuunikala
hai
hai

Putukad

kärbes
kärbes
sääsk
sääsk
herilane
herilane
mesilane
mesilane
liblikas
liblikas
lepatriinu
lepatriinu
sipelgas
sipelgas
prussakas
prussakas
ämblik
ämblik

Lilled

roos
roos
tulp
tulp
nelk
nelk
nartsiss
nartsiss
rukkilill
rukkilill
karikakar
karikakar
võilill
võilill
nurmenukk
nurmenukk
maikelluke
maikelluke

Puud ja põõsad

õunapuu
õunapuu
pirnipuu
pirnipuu
ploomipuu
ploomipuu
kirsipuu
kirsipuu
kask
kask
kastan
kastan
lepp
lepp
tamm
tamm
vaher
vaher
sarapuu
sarapuu
pärn
pärn
toomingas
toomingas
pihlakas
pihlakas
sirel
sirel
mänd
mänd
kadakas
kadakas
kuusk
kuusk

Seened

kukeseen
kukeseen
kärbseseen
kärbseseen
pilvik
pilvik
puravik
puravik
riisikas
riisikas
šampinjon
šampinjon

Sõidukid

auto
auto
veoauto
veoauto
buss
buss
tramm
tramm
troll
troll
rong
rong
mootorratas
mootorratas
traktor
traktor
jalgratas
jalgratas
laev
laev
jaht
jaht
paat
paat
lennuk
lennuk
helikopter
helikopter

Mööbel

voodi
voodi
diivan
diivan
kapp
kapp
riiul
riiul
laud
laud
kirjutuslaud
kirjutuslaud
tool
tool
tugitool
tugitool

Pillid

trumm
trumm
kitarr
kitarr
viiul
viiul
kannel
kannel
saksofon
saksofon
flööt
flööt
klaver
klaver
orel
orel

Nõud

kahvel
kahvel
nuga
nuga
lusikas
lusikas
kulp
kulp
taldrik
taldrik
kauss
kauss
klaas
klaas
kruus
kruus
tass
tass
kann
kann
pott
pott
pann
pann
riiv
riiv

Kontoritarbed

käärid
käärid
joonlaud
joonlaud
pastakas
pastakas
pliiats
pliiats
kustutuskumm
kustutuskumm
pliiatsiteritaja
pliiatsiteritaja

Tööriistad

haamer
haamer
kruvikeeraja
kruvikeeraja
saag
saag
kirves
kirves
labidas
labidas
reha
reha
puur
puur

Värvid

must
valge
punane
roheline
kollane
sinine
pruun
roosa
oranž
hall
lilla

Tähtkujud

Tähtkuju jäär
Jäär (21.03-20.03)
Tähtkuju sõnn
Sõnn (21.04-21.05)
Tähtkuju kaksikud
Kaksikud (22.05-21.06)
Tähtkuju vähk
Vähk (22.06-22.07)
Tähtkuju lõvi
Lõvi (23.07-22.08)
Tähtkuju neitsi
Neitsi (23.08-22.09)
Tähtkuju kaalud
Kaalud (23.09-22.10)
Tähtkuju skorpion
Skorpion (23.10-21.11)
Tähtkuju ambur
Ambur (22.11-20.12)
Tähtkuju kaljukits
Kaljukits (21.12-20.01)
Tähtkuju veevalaja
Veevalaja (21.01-19.02)
Tähtkuju kalad
Kalad (20.02-20.03)

Elukutsed

apteeker
apteeker
arhitekt
arhitekt
arst
arst
bussijuht
bussijuht
dirigent
dirigent
ehitaja
ehitaja
ettekandja
ettekandja
fotograaf
fotograaf
hambaarst
hambaarst
jahimees
jahimees
jalgpallur
jalgpallur
juuksur
juuksur
kingsepp
kingsepp
kirurg
kirurg
kokk
kokk
kondiiter
kondiiter
koristaja
koristaja
kuller
kuller
kunstnik
kunstnik
laulja
laulja
loomaarst
loomaarst
modell
modell
muusik
muusik
müüja
müüja
näitleja
näitleja
pagar
pagar
politseinik
politseinik
talunik
talunik
treener
treener
tuletõrjuja
tuletõrjuja
õmbleja
õmbleja
õpetaja
õpetaja

Grammatikatabelid Laadi alla PDF-ina

Maad ja rahvad Laadi alla PDF-ina

Õigekeelsuskäsiraamat Ava link uues aknas