Arvud

Põhiarvud
 
mitu? mitme? mitut?
0
null, nulli, nulli
1
üks, ühe, ühte/üht
2
kaks, kahe, kahte/kaht
3
kolm, kolme, kolme
4
neli, nelja, nelja
5
viis, viie, viit
6
kuus, kuue, kuut
7
seitse, seitsme, seitset
8
kaheksa, kaheksa, kaheksat
9
üheksa, üheksa, üheksat
10
kümme, kümne, kümmet
11
üksteist, üheteistkümne, ühtteist/ühteteist
12
kaksteist, kaheteistkümne, kahtteist/kahteteist
13
kolmteist, kolmeteistkümne, kolmeteist
14
neliteist, neljateistkümne, neljateist
15
viisteist, viieteistkümne, viitteist
16
kuusteist, kuueteistkümne, kuutteist
17
seitseteist, seitsmeteistkümne, seitsetteist
18
kaheksateist, kaheksateistkümne, kaheksatteist
19
üheksateist, üheksateistkümne, üheksatteist
20
kakskümmend, kahekümne, kaht(e)kümmet/kaht(e)kümmend
21
kakskümmend üks, kahekümne ühe, kahtekümmend ühte / kahtkümmend üht
22
kakskümmend kaks, kahekümne kahe, kahtekümmend kahte / kahtkümmend kaht
23
kakskümmend kolm, kahekümne kolme, kaht(e)kümmend kolme
24
kakskümmend neli, kahekümne nelja, kaht(e)kümmend nelja
25
kakskümmend viis, kahekümne viie, kaht(e)kümmend viit
26
kakskümmend kuus, kahekümne kuue, kaht(e)kümmend kuut
27
kakskümmend seitse, kahekümne seitsme, kaht(e)kümmend seitset
28
kakskümmend kaheksa, kahekümne kaheksa, kaht(e)kümmend kaheksat
29
kakskümmend üheksa, kahekümne üheksa, kaht(e)kümmend üheksat
30
kolmkümmend, kolmekümne, kolmekümmet/kolmekümmend
40
nelikümmend, neljakümne, neljakümmet/neljakümmend
50
viiskümmend, viiekümne, viitkümmet/viitkümmend
60
kuuskümmend, kuuekümne, kuutkümmet/kuutkümmend
70
seitsekümmend, seitsmekümne, seitsetkümmet/seitsetkümmend
80
kaheksakümmend, kaheksakümne, kaheksatkümmet/kaheksatkümmend
90
üheksakümmend, üheksakümne, üheksatkümmet/üheksatkümmend
100
sada, saja, sadat/sada
101
sada üks, saja ühe, sada üht(e)
102
sada kaks, saja kahe, sada kaht(e)
121
sada kakskümmend üks, saja kahekümne ühe, sada kaht(e)kümmend üht(e)
200
kakssada, kahesaja, kahtsadat/kahtsada
300
kolmsada, kolmesaja, kolmesadat/kolmesada
400
nelisada, neljasaja, neljasadat/neljasada
500
viissada, viiesaja, viitsadat/viitsada
600
kuussada, kuuesaja, kuutsadat/kuutsada
700
seitsesada, seitsmesaja, seitsetsadat/seitsetsada
800
kaheksasada, kaheksasaja, kaheksatsadat/kaheksatsada
900
üheksasada, üheksasaja, üheksatsadat/üheksatsada
1000
tuhat, tuhande, tuhandet
2000
kaks tuhat, kahe tuhande, kaht(e) tuhandet
2020
kaks tuhat kakskümmend, kahe tuhande kahekümne, kaht(e) tuhandet kaht(e)kümmend
2021
kaks tuhat kakskümmend üks, kahe tuhande kahekümne ühe, kaht(e) tuhandet kaht(e)kümmend üht(e)
10 000
kümme tuhat, kümne tuhande, kümmet tuhandet
50 000
viiskümmend tuhat, viiekümne tuhande, viitkümmend tuhandet
100 000
sada tuhat, saja tuhande, sadat tuhandet
1 000 000
miljon, miljoni, miljonit
1 000 000 000
miljard, miljardi, miljardit
Järgarvud
 
mitmes? mitmenda? mitmendat?
 
1.
esimene, esimese, esimest
2.
teine, teise, teist
3.
kolmas, kolmanda, kolmandat
4.
neljas, neljanda, neljandat
5.
viies, viienda, viiendat
6.
kuues, kuuenda, kuuendat
7.
seitsmes, seitsmenda, seitsmendat
8.
kaheksas, kaheksanda, kaheksandat
9.
üheksas, üheksanda, üheksandat
10.
kümnes, kümnenda, kümnendat
11.
üheteistkümnes, üheteistkümnenda, üheteistkümnendat
12.
kaheteistkümnes, kaheteistkümnenda, kaheteistkümnendat
13.
kolmeteistkümnes, kolmeteistkümnenda, kolmeteistkümnendat
14.
neljateistkümnes, neljateistkümnenda, neljateistkümnendat
15.
viieteistkümnes, viieteistkümnenda, viieteistkümnendat
16.
kuueteistkümnes, kuueteistkümnenda, kuueteistkümnendat
17.
seitsmeteistkümnes, seitsmeteistkümnenda, seitsmeteistkümnendat
18.
kaheksateistkümnes, kaheksateistkümnenda, kaheksateistkümnendat
19.
üheksateistkümnes, üheksateistkümnenda, üheksateistkümnendat
20.
kahekümnes, kahekümnenda, kahekümnendat
21.
kahekümne esimene, kahekümne esimese, kahekümne esimest
22.
kahekümne teine, kahekümne teise, kahekümne teist
23.
kahekümne kolmas, kahekümne kolmanda, kahekümne kolmandat
24.
kahekümne neljas, kahekümne neljanda, kahekümne neljandat
25.
kahekümne viies, kahekümne viienda, kahekümne viiendat
26.
kahekümne kuues, kahekümne kuuenda, kahekümne kuuendat
27.
kahekümne seitsmes, kahekümne seitsmenda, kahekümne seitsmendat
28.
kahekümne kaheksas, kahekümne kaheksanda, kahekümne kaheksandat
29.
kahekümne üheksas, kahekümne üheksanda, kahekümne üheksandat
30.
kolmekümnes, kolmekümnenda, kolmekümnendat
40.
neljakümnes, neljakümnenda, neljakümnendat
50.
viiekümnes, viiekümnenda, viiekümnendat
60.
kuuekümnes, kuuekümnenda, kuuekümnendat
70.
seitsmekümnes, seitsmekümnenda, seitsmekümnendat
80.
kaheksakümnes, kaheksakümnenda, kaheksakümnendat
90.
üheksakümnes, üheksakümnenda, üheksakümnendat
100.
sajas, sajanda, sajandat
101.
saja esimene, saja esimese, saja esimest
102.
saja teine, saja teise, saja teist
121.
saja kahekümne esimene, saja kahekümne esimese, saja kahekümne esimest
200.
kahesajas, kahesajanda, kahesajandat
300.
kolmesajas, kolmesajanda, kolmesajandat
400.
neljasajas, neljasajanda, neljasajandat
500.
viiesajas, viiesajanda, viiesajandat
600.
kuuesajas, kuuesajanda, kuuesajandat
700.
seitsmesajas, seitsmesajanda, seitsmesajandat
800.
kaheksasajas, kaheksasajanda, kaheksasajandat
900.
üheksasajas, üheksasajanda, üheksasajandat
1000.
tuhandes, tuhandenda, tuhandendat
2000.
kahe tuhandes, kahe tuhandenda, kahe tuhandendat
2020.
kahe tuhande kahekümnes, kahe tuhande kahekümnenda, kahe tuhande kahekümnendat
2021.
kahe tuhande kahekümne esimene, kahe tuhande kahekümne esimese, kahe tuhande kahekümne esimest
10 000.
kümne tuhandes, kümne tuhandenda, kümne tuhandendat
50 000.
viiekümne tuhandes, viiekümne tuhandenda, viiekümne tuhandendat
100 000.
saja tuhandes, saja tuhandenda, saja tuhandendat
1 000 000.
miljones, miljonenda, miljonendat
1 000 000 000.
miljardes, miljardenda, miljardendat
Murdarvud
1/2
pool, poole, poolt
1/3
(üks) kolmandik, (ühe) kolmandiku, (ühte/üht) kolmandikku
1/4
(üks) neljandik, (ühe) neljandiku, (ühte/üht) neljandikku = veerand, veerandi, veerandit
1/5
(üks) viiendik, (ühe) viiendiku, (ühte/üht) viiendikku
3/4
kolm neljandikku, kolme neljandiku, kolme neljandikku = kolmveerand, kolmveerandi, kolmveerandit
1 1/2
poolteist, pooleteise/poolteise, pooltteist
Põhiarvude kasutamine
  • Kui põhiarv on nimetavas käändes (üks, kaks, kolm), on nimisõna selle juures ainsuse osastavas (vastab küsimusele keda? mida?).
    • kolm last / viisteist päeva / kakskümmend kaheksa lehekülge / sada tuhat inimest
  • Muudel juhtudel on põhiarv ja nimisõna samas käändes. Pane tähele, et nimisõna on alati ainsuses.
    • viie raamatu (autor) / (oskan) kuut võõrkeelt / (helistasin) seitsmesse asutusse / (õpib) kolmes koolis / kümnest rahvusest (inimesed) / (kirjutasin) kaheteistkümnele sõbrale / (käisin) neljal näitusel / (küsisin) kahelt töötajalt / (jäin) neljaks päevaks
  • Kui põhiarv koosneb mitmest sõnast (kakskümmend üks, kakskümmend kaks, kakskümmend kolm ..), siis alates sisseütlevast käändest on käändelõpp ainult viimasel osal, aga esimesed osad on omastavas.
    • kahekümne kolmel inimesel (= 23 inimesel) / saja kuuekümne viiest eurost (= 165 eurost) / kahe tuhande viiesajale sportlasele (= 2500 sportlasele)
Kui vana sa oled?

Ma olen kuusteist / kuusteist aastat vana / kuueteistaastane (= 16).
Ma olen kolmkümmend kuus / kolmkümmend kuus aastat vana / kolmekümne kuue aastane (= 36).
Laps on aastane/üheaastane (= 1).

Mis on su telefoninumber?

Minu telefoninumber on 5654 3210 (loe nii: viis-kuus viis-neli kolm-kaks üks-null).

Järgarvude kasutamine
  • Kui järgarv on koos nimisõnaga, on need samas käändes. Pane tähele, et rajavas (milleni? mis ajani?), olevas (millena?), ilmaütlevas (milleta?) ja kaasaütlevas (millega?) on käändelõpp ainult nimisõnal, aga arvsõna on omastavas.
    • (õpin) kolmandat aastat / (lähen) viiendasse klassi / (elan) kaheteistkümnendal korrusel / (lõpetage töö) seitsmendaks jaanuariks / (puhkus kestab) kahekümne kaheksanda juulini
  • Kui kirjutame järgarvu araabia numbriga, on selle järel punkt.
    • 25. septembril (= kahekümne viiendal septembril)
    • 14. korrusele (= neljateistkümnendale korrusele)
    • 10. reas (= kümnendas reas)
Millal sa oled sündinud?
  • Olen sündinud
    • 23.04.1976 (loe nii: kahekümne kolmandal aprillil tuhat üheksasada seitsekümmend kuus);
    • aastal 1987 (loe nii: aastal tuhat üheksasada kaheksakümmend seitse) / 1987. aastal (loe nii: tuhande üheksasaja kaheksakümne seitsmendal aastal);
    • aastal 2000 (loe nii: aastal kaks tuhat) / 2000. aastal (loe nii: kahe tuhandendal aastal);
    • aastal 2005 (loe nii: aastal kaks tuhat viis) / 2005. aastal (loe nii: kahe tuhande viiendal aastal).
Millal on sinu sünnipäev?
  • Minu sünnipäev on
    • 5. jaanuaril (= viiendal jaanuaril);
    • 10. mail (= kümnendal mail);
    • 12. juulil (= kaheteistkümnendal juulil);
    • 17. oktoobril (= seitsmeteistkümnendal oktoobril);
    • 29. märtsil (= kahekümne üheksandal märtsil);
    • 30. augustil (= kolmekümnendal augustil);
    • 31. detsembril (= kolmekümne esimesel detsembril).
Mis ajast mis ajani

Olen puhkusel 12. juulist 30. augustini (loe nii: kaheteistkümnendast juulist kolmekümnenda augustini).
Laager toimub 9.–13. märtsini (loe nii: üheksandast kuni kolmeteistkümnenda märtsini).
Koolivaheaeg kestab 23.12–09.01 (loe nii: kahekümne kolmandast detsembrist kuni üheksanda jaanuarini).

Märgid

%
protsent
45%
nelikümmend viis protsenti
°
kraad
22°
kakskümmend kaks kraadi
+
pluss
6 + 2 = 8
kuus pluss kaks on kaheksa
-
miinus
6 - 2 = 4
kuus miinus kaks on neli
x
korda
6 x 3 = 18
kuus korda kolm on kaheksateist
·
korda
6 · 3 = 18
kuus korda kolm on kaheksateist
:
jagada
24 : 4 = 6
kakskümmend neli jagada neljaga on kuus
/
jagada
24 / 4 = 6
kakskümmend neli jagada neljaga on kuus

Aeg

Mis kell on? Kui palju kell on?

Eestis märgitakse aega kella järgi numbrite 0–24 abil. Kui on hommik, siis kirjutame nii: Kell on 7 (= seitse). Kui on õhtu, siis kirjutame nii: Kell on 19 (= seitse).

Kell kümme

Kell on kümme

Kell veerand üksteist

Kell on veerand üksteist

Kell pool üksteist

Kell on pool üksteist

Kell kolmveerand üksteist

Kell on kolmveerand üksteist

Kell on 10.05 Kell on viis minutit kümme läbi / kell on kümme ja viis minutit / kell on kümme null viis.
Kell on 10.20 Kell on kakskümmend minutit kümme läbi / kell on kümme ja kakskümmend minutit / kell on kümme kakskümmend.
Kell on 10.40 Kell on kahekümne minuti pärast üksteist / kell on kümme nelikümmend.

Mis kell? Mis ajal? Hommikul kell seitse. Öösel kell üks. Kella ühe paiku. Mis kellaks? Mis ajaks? Kella kümneks.
Mis kell? Mis kella ajal? Mis kell sa jõuad? – Kahe-kolme ajal.
Mis kellast mis kellani? Vastuvõtt on (kella) kaheksast kaheteistkümneni.

Aastaajad, kuud ja nädalapäevad

aastaajad
kevad suvi sügis talv

kuud
jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember

nädalapäevad
esmaspäev teisipäev kolmapäev neljapäev reede laupäev pühapäev

NB! Info esitamisel kasutatakse nädalapäeva asemel tihti lühendit (E – esmaspäev, T – teisipäev, K – kolmapäev, N – neljapäev, R – reede, L – laupäev, P – pühapäev)

Kuidas kirjutada kuupäevi
20.05.1995
02.08.2013
20. mai 1995
2. august 2013
20. mail 1995. a
2. augustil 2013. a
20. V 1995
2. VIII 2013
20.5.95
2.8.2013
12.5.–20.5.1995
21.05.–23.05.2013
Kuidas kirjutada ajavahemikke
Ajavahemike vahele kirjutame tavaliselt pika kriipsu –, mis asendab sõna kuni, näiteks:
  • konverents toimub 15.–19. oktoobril / 15.–19. oktoobrini / 15. oktoobrist (kuni) 19. oktoobrini
  • kontor on kinni 24.–27.12 ja 31.12–05.01
  • olen puhkusel 01.10.–14.10.2014
  • postkontor on lahti T–L 9.30–18.00, pood on lahti iga päev 9–23
  • uuring tehti 2010.–2013. aastal
Kui ajalised üksused on järjest, kirjutame arvude vahele lühikese kriipsu - või sõna ja, näiteks:
  • konverents toimub 18.-19. oktoobril / 18. ja 19. oktoobril
  • kontor on kinni 23.-24.02 / 23. ja 24.12
  • küsitlus tehti 2012.-2013. aastal / 2012. ja 2013. aastal
Mis aasta(te)l?
  • 2014. aastal (loe: kahe tuhande neljateistkümnendal aastal)
  • 2011. a (loe: kahe tuhande üheteistkümnendal aastal)
  • aastal 2013 (loe: aastal kaks tuhat kolmteist)
  • aastad 1908–1918, 1908–18 (loe: aastad tuhat üheksasada kaheksa kuni tuhat üheksasada kaheksateist)
  • aastail 1992–1999, 1992–99 (loe: aastail tuhat üheksasada üheksakümmend kaks kuni tuhat üheksasada üheksakümmend üheksa)
  • 1940.–1970. aastad (loe: tuhande üheksasaja neljakümnendad kuni seitsmekümnendad aastad)
  • 1960.–1980. aastatel (loe: tuhande üheksasaja kuuekümnendatel kuni kaheksakümnendatel aastatel)
  • 1920ndail (loe: tuhande üheksasaja kahekümnendail)
  • 1930. aastail (loe: tuhande üheksasaja kolmekümnendail aastail)
Mis kuupäev täna on? Mitmes täna on?

Täna on 02.01.2014 (loe: teine jaanuar kaks tuhat neliteist). Täna on 21.10 (loe: kahekümne esimene oktoober).

Millal?
  • Üleeile, eile, täna, homme, ülehomme.
  • Kaks nädalat tagasi, eelmisel nädalal, sel nädalal, järgmisel nädalal, tuleval nädalal, kahe nädala pärast.
  • Hommikul, päeval, õhtul, öösel. Hommikul vara, õhtul hilja.
  • Kohtume esmaspäeval, reedel, laupäeval.
  • Puhkan veebruaris, mais, augustis, novembris; kevadel, suvel, sügisel, talvel.
Mis ajaks?
  • Hommikuks, lõunaks, õhtuks.
  • Tänaseks, homseks, ülehomseks.
  • Juuniks, juuliks, augustiks.
Kui tihti? Kui sageli?
  • Kolm korda päevas.
  • Iga päev.
Kui kaua?
  • Terve päev / terve päeva.
  • Kogu päev / kogu päeva.
  • Mitu päeva.
  • Paar nädalat.
  • Mõni kuu / mõned kuud.

Lühendid

a
aasta
AS
aktsiaselts
ametiühing
cm
sentimeeter
dr
doktor
g
gramm
ha
hektar
hr
härra
jne
ja nii edasi
jt
ja teised
k.a
kaasa arvatud
kg
kilogramm
km
kilomeeter
l
liiter
lk
lehekülg
lp
lugupeetud
m
meeter
m2
ruutmeeter
min
minut
mm
millimeeter
mnt
maantee
nr
number
nt
näiteks
osaühing
pr
proua
prl
preili
prof
professor
pst
puiestee
ptk
peatükk
t
tonn; tund
tel
telefoni number
tn
tänav
SA
sihtasutus
saj
sajand
sh
sealhulgas
u
umbes
v.a
välja arvatud
vms
või muud sellist, või muu selline

Kirjavahemärgid

. (punkt)
lause lõpus:
  • Ma lähen jalutama.
lühendite sees:
  • v.a, k.a
numbrite järel, kellaaja või kuupäeva sees:
  • Täna on 24. oktoober.
  • Kell on 21.43.
? (küsimärk)
küsimuse lõpus:
  • Mis su nimi on? Kus sa elad?
! (hüüumärk)
sellise lause lõpus, mis väljendab käsku, keeldu, soovi või üllatust:
  • Tule siia! Ära tee! Stopp! Oi, kui tore!
, (koma)
loetelus:
  • Ostsin poest leiba, saia, juustu ja piima.

lause osade vahel, tavaliselt sidesõnade aga, et, kui, kuid, sest, siis ees:

  • Kui Arno isaga kooli jõudis, olid tunnid juba alanud. Ma tean, et sa valetad. Poiss on väike, aga tubli. Hilinesin, sest magasin sisse.
: (koolon)
kui järgneb loetelu või selgitus:
  • Lõunasöök oli lihtne: kartulid kastmega.
numbrite vahel:
  • Eesti võitis 5 : 2.
tekstis näitab, et järgnevad kellegi suuliselt öeldud sõnad:
  • Laps ütles: „Ma tahan magada.“
; (semikoolon)
kui järgnevad loetelu rühmad:
  • Poest sai osta kõike: saia, leiba ja muid toiduaineid; pliiatseid, paberit ja muid kontoritarbeid; pluuse, pükse ja muid riideid
lause osade vahel:
  • Ilm oli külm, tuuline ja märg; kõik sportlased olid väsinud, janus.
(sidekriips)
ühendab sõnu:
  • edasi-tagasi, enam-vähem, võib-olla; Tallinna-Tartu liin; inglise-eesti sõnaraamat
liitsõnades, mille üks osa on näiteks täht või number:
  • 75-aastane, 20-kraadine; IT-osakond
sõnades, kus muidu jääks kolm või neli ühesugust tähte kõrvuti:
  • iga-aastane, maa-ala
liitsõnades korduva osa asemel:
  • puu- ja juurviljad, era- ja kortermajad
(mõttekriips)
loetelu järel:
  • Rahulik, nõudlik ja vähese jutuga – selline peabki üks ülemus olema.

numbrite vahel sõna kuni asemel:

  • 10–15 aastat, 9.00–17.30
tekstis eristab kahe eri inimese öeldud lauseid:
  • Mis su nimi on? – Minu nimi on Karl.
„“ (jutumärgid)
tekstis tähistavad kellegi suuliselt öeldud sõnu:
  • „Ma olen väsinud,“ ütles Mari. Mari ütles: „Ma olen väsinud.“
tekstis tähistavad teoste, dokumentide, sarjade, ürituste pealkirju:
  • Oskar Lutsu kuulsaim romaan on „Kevade“.
(ülakoma)
võõrkeelse nime käänamisel:
  • Ta elab Seattle’is. Käisin suvel Versailles’ lossis.

Kirjutamine

Kiri ja e-kiri

Kuidas kirjutada ümbrikule aadressi
Lp Martin Must
Estonia pst 21–46
10141 Tallinn
Lp Karl Süda
Tamme tee 15
Aaviku küla
Rae vald
75305 Harjumaa
Peeter Põõsas
Sepa 58–6
EE-50113 Tartu
Eesti

NB! Kui kirjutad tekstis aadressi ühele reale, kasuta komasid, näiteks: Estonia pst 21–46, 10141 Tallinn.

Ametlik kiri
juhatuse esimees Meelis Oja
Eesti Kirjanduse Selts
Vanemuise 19
51014 Tartu
Meie 05.02.2021 nr 7-2/...

Austatud juhatuse esimees

Palume Teid osa võtma Tartu Ülikooli raamatukogu uue hoone avamisest 1. detsembril 2021. Sel puhul toimub raamatukogus pidulik vastuvõtt ja oleksime väga tänulikud, kui saaksite pidada lühikese kõne.

Saadame ürituse täpse kava siis, kui programm on lõplikult selge. Loodame, et saate meie peol osaleda.

Lugupidamisega

Martin Kuusk
raamatukogu juhataja

Tartu Ülikooli raamatukogu
W. Struve 1, 50091 Tartu
tel 737 5702, e-post raamatukogu@utlib.ee
koduleht www.utlib.ee
Ametlik e-kiri
Kellele:
Koopia:
info@pood.ee

Teema:
Samsungi mobiiltelefon

Tere!

Ma soovin osta Samsungi mobiiltelefoni uut mudelit. Nägin teie kodulehelt, et pakute neid soodsa hinnaga. Mind huvitab punase korpusega mudel. Kas teil on neid veel poes saada? Kui on, siis ma paneksin ühe telefoni kinni ja tuleksin sellele homme poodi järele.

Lugupidamisega
Kati Karu
tel 612 3456
e-post kati.karu@epost.ee

Kellele:
Koopia:
kati.karu@epost.ee

Teema:
RE: Samsungi mobiiltelefon

Lugupeetud Kati Karu

Täname Teid kirja eest! Samsungi punase korpusega mobiiltelefonid on praegu kahjuks laost otsas, saada on veel musta, valge ja sinise korpusega mudeleid. Tuleval nädalal teeme uue tellimuse, partii jõuab poodi järgmise kuu alguses. Kas paneme Teile ühe punase telefoni kinni või soovite osta teist värvi mudelit?

Vastust ootama jäädes
Liisi Pirn
kauplus Mööbel ja Tehnika
tel 665 4321
e-post info@pood.ee

E-kiri kolleegile
Kellele:
Koopia:
toomas@firma.ee, liina@firma.ee
juhiabi@firma.ee

Teema:
haigus

Head kolleegid!

Jäin haigeks ja täna tööle ei tule. Loodetavasti saan homseks terveks.

Tervitades
Peeter

Kiri sõbrale

Tere, Julia!

Palun vabandust, et su kirjale alles nüüd vastan, aga mul on olnud kiire.

Meie reis läks hästi. Prantsusmaal on kaunis loodus ja Pariis on väga ilus linn. Ilmaga vedas – kõikidel päevadel paistis päike ja oli soe. Käisime Eiffeli tornis, Louvre’i muuseumis, istusime kohvikutes ja nautisime Prantsuse kööki. Soovitan sinul ka kindlasti Pariisi minna, kui võimalus tekib.

Mis teil uudist? Kuidas suvi möödus? Kuidas su vanemad elavad? Jään su vastust ootama.

Tervitades

Egle

E-kiri sõbrale
Kellele:
Koopia:
ave@epost.ee

Teema:
kindad

Tere, Ave!

Nii tore oli üle pika aja kokku saada.
Ma vist unustasin eile midagi sinu juurde – kui sa leiad ühed sinised kindad, siis need on minu omad.
Loodetavasti näeme varsti jälle.
Tervita Toomast!

Kallistades
Kerli

Kuidas pöörduda
  • Tere/Tere!

  • Tere, Robert / Tere, Robert!

  • Tere kõigile!

  • Armas Mari / Armas Mari!

  • Hea Mari / Hea Mari!

  • Head kolleegid / Head kolleegid!

  • Austatud härra minister

  • Lugupeetud minister Jüri Kask

  • Lugupeetud Jüri Kask

Kuidas kirja alustada
  • Täname teid kirja eest!

  • Suur tänu kirja eest.

  • Tänan vastuse eest.

  • Tänan kiire vastuse eest!

  • Vastuseks teie 9. oktoobri 2020. a kirjale teatame, et ..

  • Nagu teie kirjast selgus, olete huvitatud ..

  • Palun vabandust vastuse hilinemise pärast.

  • Kuidas sul läheb?

  • Loodan, et sul on kõik hästi.

  • Nii tore oli sinust kuulda.

  • Vabandust, et alles nüüd vastan.

  • Anna andeks, et ma alles nüüd vastan.

NB! Kui tahad olla viisakas, kirjuta Teie suure tähega. See sobib juhul, kui pöördud ühe inimese poole. Kui kiri on mõeldud korraga mitmele inimesele, kirjuta teie väikese tähega. Kui tahad olla viisakas, kirjuta ka Sina suure tähega.

Kuidas kirja lõpetada
  • Lugupidamisega

  • Austusega

  • Vastust oodates

  • Vastust ootama jäädes

  • Meeldivale koostööle lootes

  • Meeldivale koostööle lootma jäädes

  • Ette tänades

  • Parimate soovidega

  • Heade soovidega

  • Kõike head soovides

  • Ilusat päeva soovides

  • Tervitades

  • Tervitustega

  • Parimate tervitustega

  • Parimaga

  • Tänuga

  • Näeme varsti!

  • Homseni!

  • Homme näeme!

  • Kohtumiseni!

  • Loodetavasti varsti näeme!

  • Kallistan

NB! Kirja lõpetava väljendi järele koma ei panda. Kirjutaja nimi on uuel real.

Lugupidamisega
Mari Mänd
Tervitades
Martin Kask
Kõike head soovides
Robert Ratas

Ilusat jõuluaega soovides
Kristiina
Hilisõhtuste tervitustega
Mari
Parimaga
Hanna

Kui kirja lõpetab soovlause, on selle lõpus hüüumärk.

Kõike head!
Mari Mänd
Kohtumiseni!
Martin
Edu ja jõudu!
Robert

Ilusat jõuluaega!
Kristiina
Tegusat päeva!
Liisa
 
Kasulikke väljendeid
  • Saadame teile kutse/ajakava/lepingu ..

  • Saadame teile materjalid/andmed/juhised ..

  • Saadan lepingu allkirjastamiseks.

  • Meil on rõõm teatada, et ..

  • Teatame teile uue kellaaja / konkursi võitjate nimed ..

  • Teatame teile ajakava muudatusest / juhatuse otsusest ..

  • Palume teatada oma osavõtust / oma soovist ..

  • Palume teatada, kui soovite lepingu tingimusi muuta.

  • Palume saata küsimused / muudatusettepanekud / vajalikud andmed ..

  • Palun saatke oma küsimused/ettepanekud ..

  • Palun saatke taotlus/elulookirjeldus/motivatsioonikiri ..

  • Palun saatke allkirjastatud leping mulle tagasi.

  • Kas saaksite saata mulle oma telefoninumbri/kontaktandmed?

  • Meil on hea meel, et olete huvitatud osalemisest/kandideerimisest ..

  • Olen tänulik, kui leiate aega vastata.

  • Palun andke teada, kui te ei saa tulla.

Postkaart

Kallis ema!
Palju õnne 55. sünnipäeva puhul! Jõudu, jaksu ja tervist!
Soovib Kadri perega
2. veebruaril 2021

Kutse

Kallid Mari ja Marko!

Meil on rõõm paluda teid meie laulatusele 1. juulil 2021 kell 16 Tallinna Kaarli kirikus.

Kristel ja Karmo

Palun teatage oma tulekust hiljemalt 10. juuniks 2021 telefonil 612 3456.

Armas Maarja!

Palun tule minu sünnipäevale neljapäeval, 26. oktoobril kell 19 restorani Must Lammas.

Tervitades
Laura

Kuidas kutsele vastata
  • Täname sind/teid kutse eest ja teatame oma osavõtust.

  • Tänan kutsumast, tulen hea meelega.

  • Tänan kutsumast, aga ma olen sel ajal kahjuks kinni/tööl/reisil.

  • Aitäh, aga ma ei saa kahjuks tulla/osaleda.

Kaastunde avaldamine

Armas Henri!

Tunneme Sulle kaasa isa surma puhul.

Oleme mõtetes Sinuga.

Kaur ja Liina

Sõnum

Avaldus

Asutuse sees
Tartu Kesklinna Gümnaasiumi direktorile
Jaan Tamm
kehalise kasvatuse õpetaja
Avaldus
Palun võimaldada mulle palgata puhkust 3.–9. novembril 2021 / 3.–9. novembrini 2021.
20.10.2021
J. Tamm
(allkiri)
Asutusest välja
Tallinna 21. Kooli direktorile
Katri Kask
isikukood 49727071236
Kuuse 3–27, 12345 Tallinn
katri.kask@epost.ee
5654 3210
Avaldus
Palun mind vastu võtta Tallinna 21. Kooli 10. klassi.
Tallinnas 1. juulil 2021 / Tallinn, 1. juuli 2021
K. Kask
(allkiri)
Kasulikke väljendeid
  • Palun lubada mind puhkusele/koolitusele ..

  • Palun lubada mul osaleda / osa võtta / kandideerida / kasutada ..

  • Palun võimaldada mul kasutada / osaleda / osa võtta / sõita ..

  • Soovin kandideerida müügijuhi kohale / stipendiumile / vabale õppekohale ..

  • Palun katkestada minu leping/puhkus ..

  • Soovin katkestada oma lepingu/puhkuse ..

  • Palun tühistada minu tellimus/broneering/registreering ..

  • Soovin tühistada oma tellimuse/broneeringu/registreeringu ..

  • Palun lõpetada minu kliendileping/tööleping ..

  • Soovin lõpetada oma kliendilepingu/töölepingu ..

  • Palun pikendada minu lepingut/tähtaega ..

Volitus

Volitus
Mari Maasikas
isikukood 45802277771
Raua 7–12
Karl Õunapuu (isikukood 34303194321) on volitatud esindama mind korteriühistu Raua 7 koosolekul 26.05.2021.
Tallinnas 22.05.2021 / Tallinn, 22.05.2021
M. Maasikas
(allkiri)

Volitust võib sõnastada ka nii:

  • Volitan Karl Õunapuud (isikukood 34303194321) esindama mind korteriühistu Raua 7 koosolekul 26.05.2021.

  • Karl Õunapuul (isikukood 34303194321) on volitus esindada mind korteriühistu Raua 7 koosolekul 26.05.2021.

CV

CV ehk curriculum vitae on inimese elulugu kirjeldav dokument.

Curriculum vitae
Nimi
Robert Rohi
Sünniaeg ja -koht
27. juuli 1980, Tartu
Aadress
Pikk 9–46, Tartu
Telefon
5654 3210
E-post
robert.rohi@epost.ee
Kodakondsus
Eesti
Perekonnaseis
abielus, kaks last
Haridus
1999–2003
Tartu Ülikool, eesti keele ja kirjanduse eriala
1987–1999
Miina Härma Gümnaasium
Töökoht ja amet
2010-
Tartu Kesklinna Kool, eesti keele ja kirjanduse õpetaja
2003–2010
Võru Kesklinna Gümnaasium, eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Keeled
inglise keel
C1
vene keel
B2
soome keel
B1
Arvutioskus
MS Excel, MS PowerPoint, MS Word, MS Outlook
Juhiluba
B-kategooria
Hobid
ujumine, tennis, reisimine, lugemine, teater

NB! CV tuleb sageli esitada koos kaaskirjaga (lühike tekst, mis tutvustab CV saatnud inimest).

Kaaskiri

Robert Rohi
Kure tee 3–57, 10996 Tallinn
tel 5987 6543
Marko Mänd
peatoimetaja
ajakiri Looming
Harju 1, 10500 Tallinn



15. veebruar 2021
Kaaskiri
Austatud Marko Mänd

Lugesin 10. jaanuari Postimehest Teie asutuse kuulutust, kus Te otsite toimetajat. Olen hariduselt eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning olen töötanud gümnaasiumis, lisaks olen andnud eesti keele tunde ka täiskasvanutele. Ülikoolis õppides töötasin kaks aastat ülikooli ajalehes peatoimetajana. Mulle meeldib väga lugeda ja kontsertidel käia. Samuti olen kursis enamiku uute etenduste, näituste ja filmidega, eriti olen huvitatud kodumaisest kunstist ja kultuurist.

Usun, et ajakiri Looming annaks mulle võimaluse arendada ennast valdkonnas, mis pakub mulle huvi, ning minu kogemustest ja oskustest oleks Teile kasu. Olen valmis vastama Teie küsimustele Teile sobival ajal.

Lugupidamisega

Robert Rohi
Allkiri

Lisa: CV

Kasulikke väljendeid

Tervitused

  • Tere!

  • Tervist!

  • Tere tulemast!

  • Tere hommikust!

  • Tere päevast!

  • Tere õhtust!

Tervitusele järgnevad väljendid

  • Rõõm sind näha.

  • Kui tore, et kohtusime

  • Kuidas elad?

  • Kuidas läheb?

  • Kuidas käsi käib? → Mis uudist?

Kellestki lahkumine

  • Nägemist!

  • Nägemiseni!

  • Head aega!

  • Kohtumiseni!

  • Hüvasti!

  • Homseni!

  • Homme näeme!

Vabandused

  • Vabandust!

  • Vabandage, palun!

  • Vabanda, et ma tülitan.

  • Palun vabandust!

  • Palun andeks!

  • Anna (mulle) andeks.

  • Pean sult vabandust paluma.

  • Palun ära ole pahane.

  • Ma ei tahtnud sind solvata.

Tänu avaldamine

  • Aitäh!

  • Suur tänu!

  • Tänan väga.

  • Olen sulle väga tänulik.

  • Tänan info/abi eest!

Vastus tänu avaldamisele

  • Palun!

  • Võta heaks!

  • Pole tänu väärt.

  • Aitasin sind hea meelega.

Kohvikus või restoranis

  • Sooviksin reserveerida laua neljale.

  • Kas see laud on vaba?

  • See laud on kahjuks reserveeritud.

  • Sooviksin istuda akna all.

  • Palun tooge mulle menüü.

  • Palun mulle supp ja praad.

  • Kas siin tohib suitsetada?

  • Palun tooge mulle arve.

  • Ma sooviksin arvet.

  • Ma sooviksin maksta kaardiga.

Telefonikõne

  • Halloo!

  • Jaa, Tarmo kuuleb.

  • Tere, kas Jüri Tamm kuuleb?

  • Ei, te helistasite Marko Trummile.

  • Vabandust, vale number.

Arsti juures

  • Ma ei tunne ennast hästi.

  • Mul on palavik/köha/nohu.

  • Hingata on valus/raske.

  • Mul pea/kurk/kõrv/hammas valutab.

  • Ma olen väga väsinud.

  • Mul käib pea ringi.

  • Mul on paha/halb olla.

  • Mul ei ole isu.

Kuidas juhatada teed

  • Pöörake paremale/vasakule.

  • Kõndige otse (edasi).

  • Bussijaam asub vasakut/paremat kätt.

  • Apteek on teisel pool teed.

Õnnitlused, soovid, palved

  • Palju õnne sünnipäevaks!

  • Õnnitlen/õnnitleme sünnipäeva puhul!

  • (Palju) õnne!

  • Südamlik õnnesoov millekski / millegi puhul.

  • Häid pühi!

  • Häid jõule!

  • Head/õnnelikku uut aastat!

  • Head vana aasta lõppu!

  • Rõõmsat aastavahetust!

  • Head päeva!

  • Toredat/ilusat/head õhtut!

  • Head ööd!

  • Head und!

  • Ilusaid unenägusid!

  • Head reisi!

  • Toredat puhkust!

  • Head nädalalõppu!

  • Kõike head!

  • Kõike paremat!

  • Saa ruttu terveks!

  • Head isu!

  • Ole tubli!

Hoiatused

  • Seis!

  • Oota/oodake!

  • Ettevaatust!

  • Tähelepanu!

  • Tasa!

  • Aeglasemalt!

  • Kiiremini!

  • Tulekahju!

Kaastunde avaldamine

  • Minu (sügav) kaastunne.

  • Tunnen (sulle) kaasa!

  • Avaldan kaastunnet.

Tutvus ja tutvustamine

  • Mina olen ..

  • Minu nimi on ..

  • Kas teie olete / teie nimi on .. ?

  • Vabandust, kuidas on teie nimi?

  • Palun saage tuttavaks ..

  • Ma teen teid tuttavaks.

  • Meeldiv tutvuda!

  • Me oleme vist juba kohtunud.

  • Olen teist palju kuulnud.

Bussis, rongis, lennukis

  • Kuhu see buss/rong sõidab?

  • Mis kell buss/rong/lennuk väljub?

  • Kas see buss/rong sõidab otse või pean vahepeal ümber istuma?

  • Soovin sõita esimeses/teises klassis.

  • Kas see buss peatub lennujaama juures?

  • Mitu peatust sinna on?

  • Mis peatuses ma pean maha minema?

  • Kui palju pilet maksab? → Kust ma saan pileti osta?

Hotellis

  • Kas teil on vabu tube?

  • Soovin tuba broneerida.

  • Soovin tuba kahele inimesele kolmeks ööks.

  • Kas toas on külmkapp?

  • Kas teil wifi on?

  • Mis kell on hommikusöök?

  • Palun äratage mind enne hommikusööki.

Poes

  • Kas te saate mind aidata?

  • Kas ma saan teile abiks olla?

  • See number ei sobi.

  • See on natuke kitsas/lai.

  • Palun suuremat/väiksemat numbrit.

  • See on paras.

  • See sobib väga hästi.

Grammatikatabelid Laadi alla PDF-ina

Maad ja rahvad Laadi alla PDF-ina

Õigekeelsuskäsiraamat Ava link uues aknas

Õppetöö korraldamise fraasikogu

Õppetöö korraldamise fraasikogu on mõeldud abimaterjaliks põhikooli aineõpetajatele, kes õpetavad oma õppeainet eesti keeles, kuid kelle enda esimene keel ei ole eesti keel. Materjali koostamisel on eeskätt silmas peetud esimese kooliastme õpetajate vajadusi, kuid kindlasti leidub siin kasulikku ka teise ja kolmanda kooliastme õpetajatele.

Fraasikogu sisaldab aineüleselt kasutatavaid fraase, mille abil õpetaja annab tunnis käsklusi, jagab juhtnööre, juhib õpilaste käitumist, alustab ja lõpetab tegevusi, korraldab vastamist jne. Fraasid on lihtsad ja lühikesed, et õpilased suudaksid neid meelde jätta. Materjal on liigitatud ainetundides ette tulevate tüüpolukordade järgi.

1. TUNNI ALUSTAMINE

1.1. Alustame tunniga
  • Alustame tunniga. Alustame tundi.

  • Esimene/teine kell helises.

  • Tund algas. Tund algab.

  • Paneme asjad lauale.

  • Tõuseme püsti. Tõuske palun püsti. Palun tõuse püsti.

  • Seisame ilusti.

  • Oleme tunniks valmis.

  • Kas olete valmis? Kas kõik on valmis alustama? Kas alustame?

  • Kõik ei ole veel valmis.

  • Istuge palun. Võite istuda. Istu palun. Palun istu.

  • Palun istu oma kohale.

  • Tule sisse ja pane uks kinni.

  • Mine ruttu oma kohale.


1.2. Puudumine ja hilinemine

Kes meil täna puudub?

  • Nikita puudub.

  • Täna puuduvad Nikita ja Julia.

  • Kas keegi teab, kus Nikita on?

  • Täna on kõik koolis. Kõik on kohal.

  • Keda ei olnud eelmisel korral? Kes eelmine kord puudus?

  • Täna on Maria arvutis.

  • Viktor on haige.


Sa jäid natuke hiljaks.

  • Kas sul juhtus midagi?

  • Miks sa hilinesid?

  • Kas sa magasid sisse?

  • Kas sa jäid bussist maha?

  • Palun tule edasi.

  • Mine oma kohale. Mine palun oma kohale. Mine ruttu oma kohale.

  • Me oleme juba alustanud.

  • Me alustasime juba kümme minutit tagasi.

  • Ära jää hiljaks, see segab. Ära rohkem hiline.

  • Täna oled õigel ajal kohal.


1.3. Hakkame õppima
  • Lähme edasi eesti keele / matemaatika / loodusõpetuse juurde. Asume nüüd eesti keele / matemaatika / loodusõpetuse juurde.

  • Millest me eilses tunnis rääkisime?

  • Vaatame, mis me täna tunnis teeme.

  • Täna on meil uus teema. Tänane teema on .. Täna on teemaks ..

  • Mida sa sellest teemast tead?

  • Täna lähme sama teemaga edasi.

  • Täna me kordame.

  • Me alustame tundi rühmatööga. Täna alustame tundi rühmatööga.

2. TUNNI LÕPETAMINE

2.1. Tunni lõpuni jäänud aeg
  • Meil on veel paar minutit aega.

  • Tunni lõpuni on kümme minutit.

  • Vahetunnini on kaks minutit.

  • Ei ole veel vahetund. Vahetund pole veel alanud.

  • Tund lõppeb kahe minuti pärast — kui sul on valmis, siis võid puhata.

  • Meil saab tund kohe läbi. Tund saab kohe läbi.

  • Me peame nüüd lõpetama.

  • Ongi tänaseks kõik.

  • Kell kohe heliseb.

  • Kell helises, peame lõpetama.


2.2. Koduse töö andmine
  • Kuula, mis on homseks kodune töö.

  • Homseks on väga põnev kodune töö.

  • Kodune töö on tahvlil.

  • Kodus jääb töövihikust lõpetada.

  • See harjutus jääb kodus lõpetada.

  • Loe/lugege see tekst kodus lõpuni.

  • Õpi jutustama.

  • Teil on nädal aega seda teha. Teil on selle tegemiseks aega üks nädal.

  • Kodutööd ei ole. Kodust tööd ei ole. Homseks ei ole kodust ülesannet.

  • Kes sai tunnis valmis, sellel kodust tööd ei ole.

  • See ülesanne on esmaspäevaks / järgmiseks nädalaks.

  • Järgmiseks korraks jääb teha töövihikust harjutus viiskümmend kuus.

  • Hakka valmistuma kontrolltööks. Hakake valmistuma kontrolltööks.

  • Võta päevik.

  • Palun kirjuta päevikusse kodune ülesanne.

  • Kirjutasin e-kooli ka. Panin koduse töö e-kooli.


2.3. Tunni kokkuvõte
  • Kuidas sul tänane tund läks?

  • Mida me tegime tänases tunnis?

  • Mida me täna õppisime?

  • Mida sa teada said?

  • Näita mulle pöidlaga, kuidas sa tänase tunni teemast aru said.

  • Kas teile meeldis see teema?

  • Tõstke käsi, kellele meeldis.


2.4. Vahetundi minek
  • Kui on valmis, võid vahetundi minna. Kui on valmis, siis too töö ära ja võid välja vahetundi minna.

  • Üks hetk, palun! Üks asi veel, enne kui te lähete.

  • Kell helises.

  • Tund sai läbi. Tund on lõppenud.

  • Võid / võite minna vahetundi.

  • Nüüd on vahetund kümme minutit.

  • Nüüd on söögivahetund.

  • Teeme pausi.

  • Järgmine tund on matemaatika.

  • Näeme jälle kolmapäeval.

3. TUNNI LÄBIVIIMINE

3.1. Tegevuste alustamine ja lõpetamine
  • Asume tööle. Hakkame tööle.

  • Kuula, mida sa pead tegema.

  • Võid alustada. Võite alustada.

  • Lähme edasi.

  • Stopp!

  • Oota korraks. Oota natukene.

  • Tee edasi.

  • Teeme uuesti / veel kord / lõpuni.

  • Kes oskab, võib teha.

  • Ootame natuke veel.

  • Ootame teisi järele.

  • Hakkame lõpetama.

  • Ülesanne jääb pooleli.

  • Lõpetame homme / järgmises tunnis / järgmisel korral.

  • Me lõpetame selle ülesande pikapäevarühmas.

  • See ülesanne jääb kodus lõpetada.


3.2. Ajalised raamid
  • Annan teile viis minutit aega.

  • Kaks minutit on aega.

  • Proovi rääkida üks minut.

  • Ma panen stopperi tööle.

  • Ma ütlen, kui aeg saab läbi/täis.

  • Aeg läks!

  • Üks minut veel.

  • Meil on veel aega.

  • Kui üks minut saab täis, siis rohkem ei arvuta.

  • Viis minutit on täis saanud.

  • Aeg sai täis.

  • Ootame ühe minuti veel.

  • Kas sul jäi aega puudu?

  • Kellel jäi aega väheks?

  • Hoiame tempot.


3.3. Proovime rääkida eesti keeles
  • Proovime eesti keeles rääkida.

  • Me räägime tunnis eesti keeles.

  • Kuidas seda eesti keeles öelda? Kuidas see on eesti keeles? Kuidas me seda eesti keeles ütleme?

  • Kas sa kordaksid sama asja eesti keeles? Korda palun sama asja eesti keeles.

  • Ma ei tea, kuidas see vene keeles on.

  • Mis see vene keeles on?

  • Kuidas on vene keeles „julge“?


3.4. Arusaamise ja meelespidamise kontroll
  • Kas sa said aru? Kas kõik said aru?

  • Kas on arusaadav?

  • Kas sa tead, mida see tähendab?

  • Kas te saate aru, mis ma räägin?

  • Kes sai aru, mida peab tegema?

  • Kuidas sa sellest sõnast aru saad?

  • Kas keegi on kuulnud sellist sõna?

  • Mäletate, me oleme sellest rääkinud.

  • Mis oli reegel?

  • Kas sul on meeles?

  • Kas tuli meelde?

  • Kas läks meelest ära?


3.5. Õpetaja aitab
  • Kas on vaja aidata? Kas on vaja abi?

  • Kui on küsimusi, siis palun küsige. Kui on mingi mure, siis küsime.

  • Kas on küsimusi?

  • Aga miks sa ei küsi?

  • Kas on vaja korrata?

  • Kes ütles „õpetaja”?

  • Ma kohe tulen.

  • Ma kohe vaatan.

  • Ma tulen vaatan, kuidas sul läheb.

  • Ma kohe ütlen sulle.


3.6. Tehniliste vahendite kasutamine
  • Kes tahab telefonis teha, võib telefonis teha.

  • Kliki siia/siin.

  • Kirjuta kasutajatunnus ja parool.

  • Ma ei mäleta sinu parooli. Ma ei tea sinu parooli.

  • Kes sai sisse?

  • Kes pole veel sisse saanud?

  • Kui sa oled lõpetanud, võid välja logida.

  • Logi välja. Ärge unustage välja logida.


3.7. Kodused ülesanded ja teadmiste kontroll
  • Mida te tänaseks õppisite?

  • Tänaseks oli õppida ..

  • Kontrollime üle koduse töö.

  • Tee palun lahti oma kodune töö. Tee lahti kodune ülesanne. Avage kodune ülesanne.

  • See oli kodune ülesanne.

  • Miks on kodune töö tegemata?

  • Ma kirjutasin koduse ülesande e-kooli.

  • Nikita tuleb mulle vastama kodust tööd.

  • Kas sa tahaksid korrata?

  • Tunni lõpus teeme väikese tunnikontrolli.

  • Meil tuleb kontrolltöö.

  • Nüüd tuleb väike test.

  • Hindeid näed sa e-koolis.

  • Täna on viimane päev vastamiseks.

  • Kas keegi tahab täna vastata?

  • Pärast tundi jääte klassi ja vastate.

4. AKTIIVNE OSALEMINE

4.1. Kas kõik kuulevad ja näevad?
  • Kas sa näed sealt tagant?

  • Kas te näete hästi?

  • Kas sa näed nüüd paremini?

  • Kas sa näed, mis tahvli peal on?

  • Pane tuli põlema, siis sa näed paremini kirjutada.

  • Kustuta tuli ära.

  • Palun tõmba kardin alla.

  • Paneme rulood ette. Tõmbame rulood alla.

  • Kas kõik kuulsid?

  • Tõsta käsi, kui sa mind kuulsid.

  • Kas sa ei kuulnud küsimust?

  • Pool klassi kuulis mind.

  • Loe nii, et teised kuulevad.

  • Palun loe natuke kõvemini.

  • Palun ütle uuesti, ma ei kuulnud.

  • Te ei kuule, mida teie klassikaaslased vastavad.


4.2. Käe tõstmine
  • Kes teab, tõstab käe.

  • Kes tahab rääkida, tõstab käe.

  • Käsi püsti!

  • Kellel on valmis, käsi püsti!

  • Me räägime ükshaaval. Räägime palun ükshaaval.

  • Jevgeni tõstis käe.

  • Nastjal oli käsi püsti.

  • Anna käega märku, kes teeb veel harjutust. Andke käega märku, kes teeb veel harjutust.

  • Tõsta palun pliiats, kui sul on valmis.

  • Käed alla.


4.3. Muud kehaga seotud fraasid
  • Kõik panevad silmad kinni. Pange silmad kinni.

  • Sa ei või piiluda.

  • Tee silmad lahti ja vaata enda ümber.

  • Joonista käega õhku null.

  • Pane käed laua peale.

  • Puhkame kätt.

  • Raputa käsi.

  • Seisa sirge seljaga.

  • Kas sul on raske istuda?

  • Kas tahate natuke liigutada?

  • Teeme liikumispausi.


4.4. Kas kõik asjad on kaasas?
  • Kus vihik on?

  • Sa unustasid vihiku koju.

  • Sinu vihik on minu käes.

  • Kas kõigil on õpikud kaasas?

  • Kellel ei ole õpikut?

  • Kas sa leidsid töövihiku?

  • Kas sa leidsid, kuhu kirjutada?

  • Kas kõik leidsid paberi?

  • Ma annan sulle lehe/paberi.

  • Kellel ei ole lehte/paberit, võtab sealt.

  • Äkki sõber/pinginaaber saab laenata sulle.


4.5. Iseseisvalt või koos
  • Tee ise edasi.

  • Proovi palun ise teha.

  • Teeme üksi. Teeme iseseisvalt. Igaüks teeb ise.

  • Järgmise ülesande teed vaikselt.

  • Tee vaikselt. Tee tasakesi.

  • Mõtled ise välja.

  • Omavahel vaikselt võite rääkida, aga teisi segada ei tohi.

  • Omavahel võite arutada.

  • Ära ilma minuta edasi mine.

  • Teeme koos. Ütleme kõik koos. Loeme kõik koos.


4.6. Paaristöö
  • Me töötame täna paarides. Täna te saate paaris töötada ja üksteist aidata.

  • Te töötate kahekesi.

  • Loeme ennast paaridesse. Loeme ennast kaheks.

  • Otsi endale paariline. Leia endale paariline.

  • Nüüd hakka paarilist otsima.

  • Võtame paaridesse. Võtke paaridesse. Teeme paarid. Moodustame paarid.

  • Anna käega märku, kes on leidnud paarilise. Andke käega märku, kui olete leidnud paarilise.

  • Võta paarilisel käest kinni.

  • Kus on sinu paariline?

  • Istuge paari kaupa.

  • Istuge kokku.

  • Võta oma asjad ja mine Polina juurde.

  • Istu Polina kõrvale.

  • Kuidas teil läheb paaristöö?

  • Te teete koos.

  • Tehke koostööd.

  • Aruta oma paarilisega.

  • Küsi oma paariliselt/pinginaabrilt.

  • Aita oma paarilist.


4.7. Rühmatöö
  • Me teeme grupitööd/rühmatööd.

  • Moodustame kaks võistkonda.

  • Te olete ühes rühmas.

  • Te olete kolmekesi/neljakesi.

  • Teeme suuremad/väiksemad rühmad.

  • Mis rühmas sa olid/oled?

  • Kes oli/on sinu rühmas?

  • Kas sa olid/oled esimeses või teises rühmas?

  • Te võite lauad kokku lükata.

  • Mine oma grupi/rühma juurde.

  • Arutage grupis/rühmas.

  • Arutage omavahel.


4.8. Kuidas teil läheb? Kas saite valmis?
  • Kas on valmis?

  • Kas olete jõudnud?

  • Kas kõik jõudsid?

  • Kas on tehtud?

  • Kellel ei ole tehtud?

  • Teistel saab varsti valmis.

  • Kuidas tundub? Kas tuleb välja?

  • Kas saime selgeks?

  • Kas on küsimusi või kõik on selge? Kas kõik on selge?

  • Kas on raske?

  • Kas oli kerge ülesanne?

  • Osadel oli natuke raske.

  • See polegi nii lihtne.


4.9. Tagasiside: hästi tehtud
  • Õige vastus.

  • Täiesti õige.

  • Just!

  • Sa ütlesid õigesti.

  • Väga hästi loetud.

  • Väga hea! Väga hästi! Väga tubli!

  • Väga hästi läheb.

  • Suurepärane. Väga ilus.

  • Tuleb välja küll! Oskad küll!

  • Väga hästi tuli välja.

  • Nikita saab ka kohe hakkama.

  • Sa said väga hästi hakkama.

  • Aitäh, et oskasid jälgida.


4.10. Tagasiside: proovi veel
  • Ei ole õige.

  • Oled kindel, et on õige?

  • Mida teised ütlevad?

  • Kas on teisi arvamusi?

  • Vaadake üle.

  • Vaata uuesti.

  • Mõtle veel.

  • Tegid midagi valesti. Siin on midagi valesti.

  • Midagi on puudu. Siin on midagi puudu.

  • Siin/seal on viga.

  • Sa pead veel natuke harjutama.

  • Sul on vaja korrata.

  • Natuke tuleb korralikumalt teha.

  • Tuleb uuesti teha.

  • Järgmine kord läheb paremini.

  • Ma ei kuulnud hästi, palun ütle uuesti.

  • Palun korda.

5. ÕPPEVAHENDITE KASUTAMINE

5.1. Töölehtede jaotamine
  • Täna teeme töölehte.

  • Mul on teile üks tööleht.

  • Ma annan sulle lehe.

  • Võta üks ja saada edasi.

  • Kas kõik said? Kas kõigil on nüüd tööleht?

  • Ole hea ja võta siit endale.

  • Pane nimi kirja. Nimi peale. Kirjuta lehele oma nimi.

  • Pane tööleht töövihiku vahele.


5.2. Materjalide avamine ja sulgemine
  • Võta õpik. Võtke õpikud.

  • Kas kõigil on õpik?

  • Ava õpik leheküljelt kolmkümmend.

  • Vaata joonist/pilti/tabelit leheküljel kakskümmend seitse.

  • Pööra lehte. Võta järgmine lehekülg.

  • See on järgmisel leheküljel.

  • Tee lahti töövihik. Tehke lahti töövihikud.

  • Harjutus on leheküljel viiskümmend kuus.

  • Võta lahti vihik. Võtke lahti vihikud.

  • Teeme päevikud lahti.

  • Võta õpik kõrvale.

  • Võta paber ja hakka kirjutama.

  • Õpik lahti, töövihik kinni.

  • Raamatut sul enam vaja ei ole.

  • Paneme õpikud kinni.

  • Pange töövihikud ära. Pane need lehed ära.


5.3. Õige koha leidmine
  • Keera lehekülge/lehte.

  • Järgmine lehekülg, palun.

  • Lähme edasi siia/järgmisele leheküljele. Lähme edasi leheküljele viiskümmend.

  • Võtke palun lehekülg viiskümmend kuus, harjutus number kaks.

  • Sul ei ole õige lehekülg.

  • Ütle mulle leheküljenumber, palun.

  • Kas keegi veel ei tea, mis ülesanne?

  • Kes teab, kust me hakkame lugema?

  • Miks sa ei jälgi?

  • Jälgi teksti!

  • Lähme siit edasi.

  • Võta järgmine lause.

  • See lause oli juba, võta järgmine.

  • Näita Nastjale, kus me oleme.

  • Näita Ivanile, kust peab lugema.

  • Vaata, me loeme siit.

  • See on kohe lehekülje alguses.

  • See on lehekülje keskel.

  • See on esimese lõigu lõpus.

  • Alt/ülevalt kolmas rida.

  • Kas kõik leidsid? Kas kõik leidsid õige koha?

  • Kõik on leidnud.


5.4. Töövahendid
  • Otsi välja harilik pliiats.

  • Võta värviline pliiats.

  • Terita pliiats ära.

  • Küsi sõbra/pinginaabri käest pliiatsit.

  • Pane pliiatsid pinalisse.

  • Pliiats on katki.

  • Sina oled ka ilma pastakata.

  • Kas su marker ei kirjuta?

  • Võta joonlaud.

  • Võta teritaja.

  • Sul on vaja kääre ja liimi.

  • Võta paber ja hakka kirjutama.

  • Võta kiiresti tööleht.

  • Sa ei pea paberit mapist välja võtma.

  • Teeme päevikud lahti.

  • Õpikut võib alati kasutada.

  • Töövihikut ei ole vaja.

  • Sinu vihik on minu käes.

  • Otsi sõnastikust.

  • Sõnastik on õpikus.

6. KIRJALIKUD JA SUULISED ÜLESANDED

6.1. Teksti lugemine
  • Hakka lugema. Hakkame lugema.

  • Pane näpp peale.

  • Jälgi teksti.

  • Loeme kõik koos.

  • Loeme valjusti.

  • Loe vaikselt tekst läbi.

  • Loe korralikult/tähelepanelikult.

  • Igor, alustame sinust.

  • Loe, mis seal kirjas on.

  • Loeme lausete kaupa.

  • Loe esimene/järgmine/viimane lause.

  • Loe palun edasi.

  • Järgmine lause, palun.

  • Melissa loeb edasi.

  • Julia, mine sealt edasi.

  • Kelle kord nüüd on?

  • Nüüd on Nikita kord.

  • Lähme edasi.

  • Loe uuesti. Loe üks kord veel. Loe see lause uuesti, palun.

  • Aitäh, aitab küll.

  • Stopp!

  • Sa loed kaks korda.

  • Loe mitu korda.

  • Kõik loevad kaks lauset.

  • Igaüks loeb ühe lause.

  • Loe lause algusest lause lõpuni.

  • Loeme lõikude kaupa.

  • Loe esimene lõik.

  • Võta järgmine lõik.

  • Loe lõpuni.

  • Loe see peatükk lõpuni.

  • Lugesid läbi?


6.2. Teksti analüüsimine
  • Mis on selle teksti pealkiri?

  • Mis te tekstist välja lugesite?

  • Millest sa aru said?

  • Kuidas oli tekstis?

  • Vaatame selle osa tekstist koos üle.

  • Millised sõnad on väga tähtsad?

  • Mida see sõna tähendab?

  • Kas teised sõnad on selged?

  • Kas kõik on selge?

  • Leia tekstist kõik kohanimed.

  • Kas teil on küsimusi teksti kohta?


6.3. Hakkame tegema harjutust
  • Hakka tegema esimest harjutust.

  • Me teeme ülesande number kaks.

  • Hakkame tegema järgmist harjutust.

  • Proovi järgmist harjutust ka teha.

  • Vaata järgmist ülesannet.

  • Loeme tööjuhendit. Loeme uuesti tööjuhendit.

  • Loe, mida me peame tegema selles ülesandes.

  • Kes sai aru, mida peab tegema?

  • Vaata, kas sa oskad seda ülesannet ise teha.

  • Ütle, mida me siia kirjutame.

  • Vaatame selle koos üle.


6.4. Tööjuhised

Loe esimene küsimus.

  • Loe palun tööülesannet/töökäsku uuesti.

  • Loe tähelepanelikult.

  • Vaata esimest küsimust.

  • Loe ette kuuenda harjutuse tekst.

  • Loe tekst ise vaikselt läbi.

  • Loeme nüüd valjusti. Nikita alustab.

  • Julia, loe sina järgmine lause.


Kirjuta vastus.

  • Kirjuta õige lõpp / õige täht / õige sõna.

  • Kirjuta lausele õige lõpp.

  • Kirjuta lünka õige sõna.

  • Kirjuta tähed/numbrid juurde.

  • Kaks varianti võib olla.

  • Tee ring ümber. Tee õigele vastusele ring ümber.

  • Tee värviliseks. Tee õige vastus värviliseks.

  • Värvi ära õige vastus.

  • Iga sõnaga teed ühe lause. Tee iga sõnaga üks lause.

  • Sa pead kasutama neid sõnu, mis on selles ülesandes.

  • Kasuta kõiki neid sõnu.

  • Igaüks mõtleb ise oma laused.

  • Kirjuta näidise järgi.

  • Koosta nimekiri.

  • Pane kirja kõik koduloomad, keda sa tead.


Kas see on õige või vale?

  • Mis nendest lausetest on õige ja mis on vale?

  • Kumb on õige? Kumb vastus on õige?

  • Tõmba vale sõna / vale lause maha.

  • Tõmba maha sõna/arv, mis ei sobi ritta.

  • Seda me ei tõmba maha.

  • Tõmba joon alla. Tõmba vastusele joon alla.

  • Märgi ära õige vastus.

  • Vali õige vastus.


Nüüd vaatame tabelit.

  • Igas tulbas on neli sõna.

  • Jaga sõnad kolme tulpa.

  • Loe sõnad, mis on vasakul/paremal pool tulbas.

  • Tabel peab olema täidetud.


Hakkame meisterdama.

  • Võta värvipliiatsid/liim/käärid. Kasuta värvipliiatseid/liimi/kääre.

  • Lõika ruut/lill/õun paberist välja.

  • Kleebi tükid kokku.

  • Kleebi taustale puud/pilved.

  • Kortsuta värviline paber ära.

  • Rebi paberist ribad.

  • Voldi paber pooleks.

  • Vooli loomale pea/saba/käpad.

  • Vajuta natuke tugevamini.

  • Joonista ring/ruut/puu. Joonista pilt.

  • Joonista šablooni järgi.

  • Kaunista oma pilt ära.


6.5. Kontrollime vastuseid
  • Kas sul on valmis? Kas sul on tehtud?

  • Kellel on valmis? Kellel ei ole veel valmis?

  • Hakkame vaatama. Hakkame kontrollima.

  • Kontrollime ära harjutuse number kolm.

  • Loe meile oma vastus ette.

  • Kontrolli oma vastust.

  • Mis vastus on?

  • Mis on esimese/teise/kolmanda küsimuse vastus?

  • Lähme järgmise küsimuse juurde.

  • Kas sa tahad, et ma kirjutan selle tahvlile?

  • Vaata tahvli peale!

  • Ütle oma näide.

  • Ütle täislause.

  • See lause oli õige.

  • Õige vastus.

  • Pane pluss.

  • Ei tulnud õiget vastust.

  • Paranda ära ja jäta meelde.

  • Kas sa tegid õigesti?

  • Kellel oli kõik õige?


6.6. Kirjuta vihikusse
  • Teeme vihikusse mõned ülesanded.

  • Paneme paar asja vihikusse kirja.

  • Pane pealkirjaks „Reegel”.

  • Kas pealkiri on olemas?

  • Tõmba pealkirjale joon alla.

  • Kirjuta vihikusse tunni teema.

  • Ära unusta kirjutada kuupäeva. Kirjuta tänane kuupäev.

  • Kirjuta kuupäev lehekülje servale.

  • Kohe kirjutame näited.

  • Kirjuta see sõna trükitähtedega.

  • Ma kordan, et te jõuaksite kirjutada.

  • Kleebi paber vihikusse.

  • Kirjuta tahvlilt maha.

  • Siia ei mahu, võta uus lehekülg.

  • Jälgi käekirja!

  • Kirjuta see puhtalt ümber.


6.7. Kuulamine
  • Kuula korraks.

  • Kuula nüüd.

  • Kuula üks kord veel.

  • Kuula hoolega/tähelepanelikult.

  • Kuula lõpuni.

  • Kuula ja korda.

  • Kuula, mis on järgmine ülesanne.

  • Kas sa ei kuulnud küsimust?


6.8. Rääkimine
  • Ütleme kõik koos.

  • Kuula ja korda.

  • Vaata minu suud.

  • Vaata siia ja ütle.

  • Räägi, mida sa sellest teemast tead.

  • Räägi, mida te peate tegema.

  • Millest sa aru said?

  • Kuidas te sellest aru saate?

  • Kõik mõtlevad, aga küsin üht õpilast korraga.

  • Tuleta meelde, millest me rääkisime.

  • Nimeta mulle viis märksõna.

  • Mis on pildil?

  • Kes on pildi peal?

  • Mida sa näed?

  • Kes tahab täna jutustada?

  • Proovi rääkida üks minut.

  • Kes ei ole saanud rääkida?

  • Kõik on saanud rääkida.

  • Vabandust, ma ei kuulnud, mida sa ütlesid.


6.9. Küsimine
  • Ma küsin sinu käest. Ma küsin teie käest.

  • Nüüd ma küsin sinult.

  • Küsin nimepidi.

  • Järgmine küsimus tuleb Igorile.

  • Harjutame küsimuste esitamist.

  • Mina alustan ja see, kes vastab, küsib järgmise küsimuse.

  • Sina küsid uue küsimuse. Küsi sina nüüd kedagi teist.

  • Nüüd on Igori kord küsida.

  • Sinu küsimus. Mis küsimus sul on?

  • Kellelt sa küsid?

  • Küsi minult. Küsi oma naabrilt.

  • Kas kõik on saanud vastata?

7. FÜÜSILINE TÖÖKESKKOND

7.1. Koht klassis
  • Mine tagasi oma kohale. Istu palun oma kohale. Istume tagasi oma kohtadele.

  • See koht ei sobi sulle.

  • Mine istu sinna taha lauda.

  • Istu esimesse/viimasesse pinki.

  • Istu uksepoolsesse/aknapoolsesse ritta.

  • Tule istu Maksimi kõrvale.

  • Võta asjad ja istu siia.

  • Teie ärge veel istuge.

  • Istuge kokku.

  • Liigume tagasi/paremale/keskele.

  • Esimene/teine/kolmas rida, istuge!

  • Keskmine rida ei ole valmis.

  • Aknapoolne/uksepoolne rida on valmis.


7.2. Füüsiline heaolu
  • Kas sul on külm?

  • Ega teil külm ei ole?

  • Mul on ka natuke külm.

  • Ütle mulle, kui sul hakkab külm.

  • Ma panen akna kinni.

  • Kas hakkas natuke soojem?

  • Klassis on soe.

  • Võtke kampsunid seljast ära.

  • Ma teen akna lahti.

  • Tuulutame klassi.


7.3. Laud ja klass korda
  • Peame klassi korda tegema.

  • Korja palun prügi üles.

  • Viska see prügikasti.

  • Tule võta kühvel ja hari.

  • Kas asjad on laua peal korras? Kas laud on korras?

  • Kõik asjad on laua nurgal.

  • Asjad on laua peal korralikult.

  • Pavel koristab laua ära.

  • Tehke laud korda, muidu on paha töötada.

  • Teil on laud asju täis.

  • Pane asjad eest ära.

  • Lükka oma tool laua alla.

  • Ma teen tahvli puhtaks.

8. KÄITUMISE JUHTIMINE

8.1. Müratase
  • Tasa-tasa. Vaikust, palun!

  • Ma ootan vaikust.

  • Klassis on vaikus.

  • Istume tasakesi.

  • Praegu ei räägi. Me ei jutusta.

  • Paneme suu kinni.

  • Palun ära räägi minuga koos.

  • Mul on väga raske teist üle rääkida.

  • Lepime kokku, et üks inimene räägib korraga.

  • Räägime ükshaaval.

  • Mina kuulen sinu häält.

  • Ära karju palun. Ära kisa.

  • Kas saab vaiksemalt? Palun natuke vaiksemalt.

  • Kes oskab tasakesi tööd teha?

  • Proovime nii, et sa kuulad teisi ka. Kuula teisi ka.

  • Te ei kuule, mida teie klassikaaslased vastavad.

  • Ma ei kuule, mida Igor loeb.

  • Teised ei ütle mitte midagi.

  • Sa segad vahele.

  • Palun ära sega.

  • Nikita, sa segad.

  • Nikita, aitab!

  • Laseme teistel rahulikult lõpetada.


8.2. Tähelepanu saamine
  • Palun vaadake kõik mind.

  • Teised kuulavad ja vaatavad ka.

  • Vaata siia.

  • Ma palun korraks teie tähelepanu.

  • Kas me saame alustada?

  • Kas te kuulsite, mis ma ütlesin?

  • Kuula palun.

  • Kolmas kord ütlen.

  • Meil on tund praegu.

  • Kas ma võin rääkida?

  • Mina räägin praegu.

  • See ei ole praegu tähtis.

  • Vahetunnis räägime sellest.


8.3. Õppimisele keskendumine
  • Ei istu niisama.

  • Teeme tööd.

  • Nikita töötab.

  • Me ei maga.

  • Mõelge kaasa.

  • Jälgi teksti.

  • Kui sa ei jälgi, siis sa ei saagi aru.

  • Kas teie ka meiega kaasa teete?

  • Äkki sa hakkad tööle?

  • Vaata oma tööd.

  • Vaata oma raamatusse.

  • Mida sa otsid?


8.4. Mida ei tohi teha
  • Ära sodi õpikut.

  • Viska näts prügikasti.

  • Võta kapuuts peast ära.

  • Me ei söö tunni ajal. Sööme vahetunnis. Söö vahetunnis edasi.

  • Söö vahetunnis edasi.

  • Ära nihele, istu korralikult. Palun ära kõõlu tooliga.

  • Tualetis käime vahetunni ajal.

  • Palun pane see ära. Pane see ära või too minu kätte. Ma võtan selle enda kätte.

  • Pane telefon kotti. Too telefon minu lauale.

  • Tunni ajal on telefon hääletu. Pane telefonil hääl maha. Pane telefon hääletu peale.

  • Teiste asju ei tohi võtta luba küsimata.

  • Me ei naera teiste üle.

  • See ei ole naljakas. Kui kellelgi läheb halvasti, siis me ei naera, vaid aitame.

Fraasikogu koostamisel on aluseks olnud Kärt Hoffmanni magistritöö. Vaata lähemalt: Hoffmann, Kärt 2022. Õppetöö korraldamise keel LAK-õppe ja teise keele klassiruumis esimese kooliastme keelekümblusklasside näitel. Magistritöö. Tallinna Ülikool.

Materjali on kokku pannud Raili Pool ja Jelena Kallas, toimetanud Mai Tiits.