konfutsianismi baastekst, mis kuulub "Kolmteistraamatusse" ja "Neliraamatusse" ning mis põhineb Konfutsiuse ja tema õpilaste õpetussõnadel ning nendevahelistel vestlustel, sisaldades ka Konfutsiuse kohta käivaid lugusid ja ütlusi
Hea teada
Konfutsius, kelle aktiivse tegevuse aastad langevad Kevadete-sügiste ajastu (770–476 e.m.a) viimastesse aastakümnetesse, ise oma õpetusi üles ei kirjutanud, seda tegid õpilased ja õpilaste õpilased. Sõdivate riikide ajastul (475–221. e.m.a) levisid need konfutsianistlikes õpetlasringkondades ja arvatavasti 4. saj e.m.a koguti kokku ühte raamatusse. Konfutsianismivaenuliku Qini dünastia valitsemisajal (221.–207 e.m.a) olevat enamik "Vestete ja vestluste" koopiaid hävitatud, nii et säilis vaid kolm üksteisest mõnevõrra erinevat eksemplari. 1. saj e.m.a koostati nende põhjal kanooniline redaktsioon. Lõpliku, tänapäeval tuntud kuju sai tekst aga alles Songi ajastul (960–1279). "Vesteid ja vestlusi" on tüüpiline skeemtekst, mis koosneb peamiselt lühikestest aforismilaadsetest ütlustest, dialoogidest ja lühilugudest, mis on jaotatud 20 peatükki. Enamikul juhul on neis säilinud suulisele kõnele omane väljenduslaad. Konfutsiusele omistatud ütlused algavad repliigiga “õpetaja ütles” (hn zi yue), mis viitab teksti vahendatud iseloomule. Sisult käsitleb "Vesteid ja vestlusi" varajase konfutsianismi põhimõisteid: kulg, vägi, õilis, lihtinimene, inimlikkus, kombed, kohasus jt, seletades ja tõlgendades neid ajastu kontekstis humanismiidee võtmes. Eesti keeles Linnart Mälli tõlkes (1988, 2009).
