Vinayapiṭaka’s, Mahāvastu’s, Divya-avadāna’s ja mõnes sarvastivaada koolkonna tekstis esineva legendi järgi nõudis Devadatta 8 aastat enne Šākjamuni surma, et see astuks kõrge vanuse tõttu tagasi ning jätaks kogudus e juhtimise tema hooleks. Šākjamuni keeldus, mispeale Devadatta tahtis teda Magadha valitseja Adžātašatru abiga tappa. Siiski pääses Šākjamuni imevõimete abil ja Devadatta jäi ilma valitseja toetuseta. Seejärel üritas ta kogudust lõhestada, kuid Šākjamuni õpilased Šāriputra ja Maudgaljājana veensid kogudusest lahkulöönuid naasma õpetaja juurde. Jäänud üksinda, Devadatta kahetses ja otsustas ka ise Šākjamuni juurde tagasi pöörduda. Kuid maa lõhenes Devadatta jalge all ja ta langes Avītši põrgusse, kuhu peab jääma sajaks tuhandeks kalpaks, misjärel saab uuesti sündida pratjekabuddhana. Devadatta heitis Šākjamunile ja tema järgijatele ette liiga laiska ja lodevat elu ning tahtis rakendada koguduses uusi ja rangemaid reegleid. „Lootossuutra“ räägib aga Devadattast, kes oli kunagi ammu olnud Šākjamuni õpetaja ja kellele Šākjamuni ennustab, et ta saab tulevikus buddhaks nimega Devarādža.
