Leevi järeltulijad ehk leviidid olid vastavalt Jumala ja Iisraeli lepingule määratud põlvkonnast põlvkonda templi teenistusse. Selles teenistuses allusid nad preestritele, täites mitmeid vastutusrikkaid ülesandeid: laulsid, mängisid pille, kandsid kogudusetelki, valvasid algul telki ja hiljem templi väravaid. Nende ülalpidamiseks maksti neile kümnist, millest nad omakorda tasusid kümnist preestritele. Leviit esineb Uue Testamendi tähendamissõnas halastajast samaarlasest (Lk 10:32), samuti olid leviidid Uues Testamendis mainitud ülempreestri sulased ja nende pealikud (nt Jh 18:3, Ap 4:1). Vanemas eesti keelekasutuses on tarvitatud väljendit „leevitit lugema“ manitsemise või moraali lugemise tähenduses.
