Halb tegu, eeskätt selline, mis kahjustab teisi olendeid, toob kaasa halva tagajärje, hea tegu aga hea tagajärje (nt sündimise vastavalt halvemas või paremas olukorras). Seega on tegu seotud üldise põhjuslikkuse seadusega, mille järgi kõik nähtused on omavahel seotud ning millel põhineb sansaara. Budismis on tegu seotud meeleolude (skr saṃskārās) mõistega kui tegude tegemisele sundiva komponendiga isiksuse viie koostisosa seas. Olendid saavad valida, milliseid tegusid nad teevad, ja sellega määrata teovilja. Kõige paremate tegude hulka kuuluvad need, mis viivad vabanemisele (skr mokṣa). Budismi järgi buddhad ja bodhisattvad on vabanenud tegude ja teoviljade seadusest, sest nad on jõudnud teadvuse kõrgeimasse seisundisse ning ei toimi enam teadvustamata tungide ajel, vaid üksnes kõikide olendite hüvangut taotleva teadvustatud kaastunde mõjul. Džainismis mõistetakse tegu kui väga peent substantsi, mis tekib põhjuse ja tagajärje toimest ning määrib loomuldasa puhast hinge (skr jīva). Tegudest vabastab eneseohjeldamine (skr saṃvara), mis hõlmab üksinduses elamist, söögi ja keha muude vajaduste piiramist, mõtlust ja isetust.
