Tühjuse mõistet rõhutavaid ja seletavaid õpetusi nimetatakse šuunjavaadaks. Seda esitab nt "Südasuutra" väide, et “kõik seadmused on märgistatud tühjusega” (skr sarvadharmāḥ śūnyatālakṣaṇāḥ). Selles seoses esineb tühjus sageli koos mõistetega märgitus ja eesmärgitus, mida kokku nimetatakse kolmeks vabanemise väravaks. Budismi kontekstis ei ole õige pidada tühjust ontoloogilise olematuse väljenduseks ega nihilismi õpetuseks. See on teadvuse kõrgeima seisundi võime ja omadus käsitleda tegelikkust ning selle tunnetamise piire võimalikult avatuna. Tühjuse mõiste mõjul leiutati India matemaatikas u 3. saj null.