fr

oblat

1 meessugu

Erialasõnastikud

Kristluse sõnastik

ID 741469 Viimati muudetud 09.01.2026
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
oblat
Oblatin
  • vaimuliku ordu või mõne konkreetse kloostriga ühinenud ja selle vaimsust ning väärtusi järgiv ilmik
Hea teada
  • Oblaat on ilmik, kes on andnud ajutise või igavese tõotuse elada tema valitud ordu või kloostri vaimsuse ja reeglite järgi niivõrd kui ilmiku elu seda võimaldab. Koos moodustavad nad vastava ordu ilmikharu või ilmikute vennaskonna. Enamik oblaate on pereinimesed, kes elavad ilmalikus ühiskonnas, sügavamalt pühendunud oblaadid võivad elada ka kloostrite juures. Oblaadid on olemas paljudel ordudel nii rooma- kui ka idakatoliku kirikutes, näiteks benediktlastel ja tsistertslastel. Seoses munkluse ja vaimulike ordude levikuga katoliku kirikust reformatsioonijärgsetesse kirikutesse on nüüdisajal oblaadid ka anglikaani, metodisti ja luteri kirikutes. Kerjusordude puhul nimetatakse sarnaseid ilmikute vennaskondi kolmandaks orduks ja selle liikmeid tertsiaarideks.
Seotud
oblaat
Hea teada
  • Etümoloogia: ld oblatus 'ohvriks toodu'
oblat
meessugu
oblate
Oblatin
Oblate
облат

Kristluse sõnastik

ID 741470 Viimati muudetud 09.01.2026
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
oblat
Oblatin
  • teatud vaimuliku kongregatsiooni liige
Hea teada
  • Roomakatoliku kirikus kasutavad mitmed kongregatsioonid ja nende liikmed oma pühendumise väljendamiseks oblaadi nimetust, näiteks Pärispatuta Maarja Oblaadid (ladina keeles Oblati Mariae Immaculatae, OMI) või Püha Joosepi Oblaatide Kongregatsioon (ladina keeles Congregatio Oblatorum S. Ioseph, OSI). Neid oblaate ei tohi segamini ajada paljude ordude ilmikharude liikmetega, keda nimetatakse samuti oblaatideks.
oblaat
Hea teada
  • Etümoloogia: ld oblatus 'ohvriks toodu'
oblat
meessugu
oblate
Oblatin
Oblate

Kristluse sõnastik

ID 741471 Viimati muudetud 09.01.2026
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond religioon, filosoofia -> religiooni ajalugureligioon, filosoofia -> kirikuõigus
oblat
Oblatin
  • kloostrisse kasvatada antud laps
Hea teada
  • Keskaegses kanoonilises õiguses sisaldusid konkreetsed sätted, mille alusel oli vanemate ja kloostri kokkuleppel võimalik kogu vanemlik vastutus lapse eest kloostrile üle anda. Selline laps ehk oblaat kuulus kloostri elanike hulka, klooster kasvatas ta üles ja hiljem oli ta kohustatud vastu võtma munga- või nunnaseisuse. Õiguste üleandmine oli lõplik, tagasi pöörata seda ei saanud. Traditsioonilised ordud võtsid oblaate vastu kuni varauusajani, kerjusordud üldiselt taunisid seda kommet. Oblaadi staatus likvideeriti lõplikult Trento kirikukogu (1545–1563) otsusega.
oblaat
Hea teada
  • Etümoloogia: ld oblatus 'ohvriks toodu'
oblat
meessugu
oblate
Oblatin
Oblate
облат

Sõnavormid puuduvad

Päritolu andmed puuduvad

Sõna seosed puuduvad

Sama sõna

ELi terminibaasis IATE