mandate, credential
Mitmetähenduslik sõna. (1) mandaat kui saadikukoht (seat), mis antakse valimistel nõutud hulgal hääli kogunud isikule. (2) mandaat kui rahvusvaheline (tavaliselt ÜRO) volitus (mandate) sekkuda mingi piirkonna asjadesse, nt kontrollida valitsemist, sekkuda sõjaliselt, osutada humanitaarabi vms. (3) mandaat kui usalduskrediit (credential), mis antakse teatud võimu teostajale (saadikule, volinikule, kohtunikule, vms) ning millega saab ka tema otsuseid õigustada
