Keelu laad on üleloomulik ja seotud pühaduse või rüveduse mõistega. Keelu rikkujat tabab automaatselt õnnetus. Keelu rikkuja muutub samuti tabuks ja peab läbi tegema puhastusriituse. Halbu tagajärgi ei juhtu sellele, kelle vägi on piisavalt võimas neutraliseerimaks tabu väge (nõid, pealik). Tabul on religioonifenomenoloogiline ühtsus jumalausundite pühaduse ja rüveduse mõistega. Palju klassikalisi näiteid võib tuua Vanast Testamendist (nt keeld puudutada raibet (3Ms 22,8), seaduselaeka puudutamisele järgnes surm (1Sm 4-6) jne. Vt ka püha, rüve, vägi.
