Kasvatatakse peamiselt juurte pärast, mida tarvitatakse kohvi aseainena ja kohvisegudes peamiselt omapärase maitse ja lõhna tõttu. Siguri juur sisaldab rikkalikult inuliini ja suhkruid, mistõttu teda kasutatakse piirituse- ja suhkrutööstuses. Mitmetes lõunapoolsetes piirkondades kasvatatakse sigurit ka salati- ja söödataimena. Kasvukohana eelistab sigur niiskemapoolset kliimat, kergemat, viljakat ja õhurikast mulda. Külvatakse varakevadel laiarealiselt. Külvisenorm 4 kg/ha. Hiljem reavahesid haritakse ja taimed harvendatakse 20-le cm-le. Juurikad koristatakse oktoobris ning säilitatakse. Seemned saadakse teisel kasvuaastal. Ületalve säilitatud juurikad istutatakse kevadel põllule vahekaugusega 30×60 cm. Õitsema hakkab sigur juuni lõpus, õitsedes kuni augustini, mõnikord isegi septembrini. Hea nektari- ja õietolmutaim. Õied on taevassinised ja väga nektaririkkad. Üks õis eritab keskmiselt 0,37 mg 45%-lise suhkrusisaldusega nektarit. Meeproduktiivsus kuni 100 kg/ha. Paremini eritab nektarit vihmase ilma või kõrge õhuniiskuse korral. Mesi hele, taevassinise varjundiga.
