riigi valitsemise vorm, kus ühele isikule (monarhile) kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim (levinud 17.-18. sajandil)

Valitsemisvorm, kus monarh on riigi suveräänsuse kandja ja keskne teostaja, tema käes on täielik kontroll täidesaatva, seadusandliku ning kohtuvõimu üle. Samuti ei piira seda tavaliselt põhiseadus ega muud institutsioonid