mõiste, mille lõi norra sotsioloog ja rahu-uurija Johan Galtung. Positiivse rahu puhul on tegu olukorraga, kus valitseb inimesevaheline tegelik harmoonia ja piisaval määral ühtsus, kus inimesed mitte vaid ei tolereeri teisi osapooli vaid aktsepteerivad ja pigem hoolivad nende käekäigust - seejuures struktuurset ja kultuurset vägivalda teadvustatakse ja adresseeritakse aktiivselt. Positiivse rahu puhul ühiskonnas on tagatud piisavad ja jätkusuutlikud struktuurid rahu säilitamiseks, nt jätkusuutlikud investeeringud majandusarengusse ja institutsioonidesse, sh demokraatlikesse platvormidesse ja valitsemisviisidesse, mis võimaldavad erimeelsuste lahendamist läbi kokkuelpitud põhimõtete ning viiside, ning on panustatud rahu edendavatele ühiskondlikele hoiakutele. Positiivset rahu iseloomustab ka ühiskondlik vastupanuvõime kriisidega toimetulekul ilma konflikti või vägivalda (taas) langemata