Rooma piiskoppi hakati nimetama paavstiks Leo I (ametis 440–461) ajal. Ajalooliste patriarhaatide seas on Rooma piiskop läänekiriku patriarh, taotlusega olla tunnustatud kui primus inter pares ja apostel Peetruse ametijärglane apostlikus järjepidevuses. Rooma paavst on roomakatoliku kiriku silmis „Kiriku ühtsuse jääv ja nähtav allikas ja alus“ („Katoliku kiriku katekismuse kompendium“, 2013, art 182). Ta kannab tiitleid vicarius Christi (Kristuse asemik), pontifex maximus (ülempreester), servus servorum Dei (Jumala sulaste sulane). Kõnetlustiitel on Sanctissime Pater (Püha Isa). Varases kirikus kasutati nimetust „papa“ (isa) abtide, piiskoppide ja patriarhide kohta laiemalt.
