Köstri ülesanded olid mitmekesised: kirikuuste avamine ja sulgemine, kellalöömine, kirikuriistade, küünalde ja liturgiliste raamatute ettevalmistamine jumalateenistuse tarbeks. Samuti võis ta olla kiriku varahaldur, lisaks ka eeslaulja jumalateenistusel (kantor) ja orelimängija. 17.–19. sajandi luterlikus Põhja-Euroopas, s.h Eestis oli köster ka külakooliõpetaja ehk köster-koolmeister. Eesti õigeusu kirikus nimetati köstriks koorijuhti.