algupäraselt tähistab vastav sõna ja kirjamärk organit; filosoofilises ja psühholoogilises mõttes peamiselt meele, vaimu, teadvuse asupaik; teiseks südamik, keskus kui kõige oleva, eeskätt inimese põhiolemus; kolmandaks meel, teadvus, psüühika nende toimivas aspektis; neljandaks subjektiivne alge, mis vastandub objektiivsetele asjadele (hn wu)

Good to know

Süda on oluline mõiste hiina õpetustes ja koolkondades. Varajases taoismis arendas südame mõistet eeskätt Zhuangzi, kes rääkis selle puhastamisest, mis võimaldab inimesel hõlmata kogu taevasmaad. Konfutsianismis tõstis seda mõistet esile *Mengzi , pidades seda kõikide moraalsete väärtuste allikaks: “Iga inimese süda tunneb armu ja halastust; iga inimese süda tunneb häbi ja õõva; iga inimese süda tunneb viisakust ja aupaklikkust; iga inimese süda tunneb õiget ja valet.” Neid nelja valdkonda seostas ta vastavalt inimlikkuse, kohasuse, kommete ja mõistmisega. Neokonfutsianismis kujunes süda isegi nii tähtsaks mõisteks, et selle üht suunda hakati nimetama südameõpetuseks (hn xinxue). Hiina budismis on süda eelkõige meele (skr citta) vasteks, olles ka layavijñāna sünonüüm; samuti on s. sanskriti hṛdaya vasteks (nt "Südasuutra" pealkirjas). Kirjamärk "süda" on hiina keeles paljude "meelt" sisaldavate liitsõnade koosseisus (nt xinlixue ‘psühholoogia’). Graafilise võtmeelemendina on see samuti paljude teiste kirjamärkide tähendust määravaks osaks.

süda

heart

mind

Ida mõtteloo leksikon

ID 480414 Last modified 22.05.2023

View dataset

teadvus

consciousness

mind

budismis üks viiest isiksuse koostisosast, sõltuvusliku tekkimise ahela kolmas lüli

Good to know

Kõige üldisemalt tähendab teadvus budismis meele aktiivsust, võimet olla virge ja teadlik. Teadvus tugineb analüüsivõimele. Sellele aspektile viitab ka sanskritikeelse sõna vijñāna etümoloogia: see koosneb eessõnast vi (‘lahkuviiv, jaotav’) ja verbijuure jñā (‘teadma’) tuletisest. Üldise teadvuse kõrval tehakse budismis vahet kuue võimega (skr indriya) seotud teadvuse aspektide vahel: nägemisteadvus, kuulmisteadvus jne. Vidžnjaanavaada koolkonnas tõsteti teadvuse mõiste analüüsi keskmesse ja esitati kõikehõlmava teadvuse, ālayavijñāna (skr ‘ait-teadvus’) teooria.

teadvus

consciousness

mind

Ida mõtteloo leksikon

ID 480613 Last modified 05.01.2023

View dataset

meel

mind

india õpetustes, eriti budismis, inimese teadvuslikku elu tähistav mõiste

Good to know

Nagu skr citta ja tb sems, esineb ka eestikeelne "meel" sageli meeleolusid jms tähistavate liitsõnade osana. Budismis käsitletakse meelt algselt puhtana, mida sansaaras määrivad meeleplekid. Kõiki seadmusi peetakse meelest tekkinuteks, nagu ütleb "Dhammapada": “Seadmuste eel käib meel, seadmuste juht on meel, meel on seadmused loonud.” Meele esmasust väidab ka joogatšaara cittamātra õpetus. Meel (skr manas) kuulub ka kuue põhilise võime hulka, mille objektiks on seadmused.

meel

mind

Usundiloo terminibaas

ID 462663 Last modified 05.01.2023

View dataset

meel

mind

psyche

mentality

Linnart Mälli loodud eestikeelne sobivaim vaste sanskritikeelsele mõistele citta, mis tähendab inimteadvuse üldist aktiivseisundit ehk psüühikat

meel

Good to know

snskr citta

mind

psyche

mentality

in the EU's IATE term base

Online Language Learning Tool SkELL allows users to search for phrases in sentences, collocates and similar words. These examples have been automatically selected and may contain errors.

mind

EKI Combined Dictionary 2026

Meanings

Terminological databases

Filosoofia terminibaas

Ida mõtteloo leksikon

Ida mõtteloo leksikon

Ida mõtteloo leksikon

Usundiloo terminibaas

Word forms not available

Etymology not available

Related words not available

Search the same word

Web examples