Dekreete võivad anda nii paavst, piiskopid kui ka kirikukogud; ajalooliselt, kuni 1917. aastani, oli see õigus ka Rooma kuuria kongregatsioonidel. Dekreet on roomakatoliku kanoonilises õiguses üks peamisi vahendeid uute kirikusiseste õigusnormide kehtestamiseks ja välja kuulutamiseks, vastavas valdkonnas ja vastavale sihtrühmale on see alati õiguslikult siduv. Piiskoppide dekreetide kehtivus on piiratud nende võimupiirkonna ehk piiskopkonnaga, paavsti ja kirikukogude dekreedid võivad aga rakenduda kõigile usklikele.
