kartograafilisi moonutusi iseloomustav ellips, erinevused ringist iseloomustavad mõõtkava moonutusi erinevates suundades
Good to know
Iga tasapinna punkti kohta on võimalik väljendada, kui suures ulatuses joonmõõt seal sferoidi pinnaga võrreldes teiseneb. Prantsuse matemaatik N. A. Tissot (1824–1897) võttis selle kirjeldamiseks kasutusele lõpmatult väikeseraadiusega ringjoone ja uuris, kuidas see projitseerub sferoidilt tasandile. Üldjuhul moondub ringjoon ellipsiks, st et nurgad ja joonpikkused ning nendest tulenevalt ka kõik muud sfäärilise pinna omadused muutuvad eri suundades.
Moondeellips on küll levinud, kuid mitte ainuke moonutuste esitamise ja analüüsimise vorm. Ühendades sama moondega punktid, saame samamoondejooned, mida tuntakse ka isokoolidena.
Tissot' indikatriss illustreerib, et ruutlabaprojektsioonis suurenevad moonutused ekvaatorist pooluste suunas ja toimub maa-alade ida-lääne suunaline väljavenitamine.
