Tarbesibul saadakse olenevalt sordist ja kasvatamisvõimalustest kas külviaastal või teisel kasvuaastal. Seemet saadakse mugulsibula mahapanekul teisel või kolmandal kasvuaastal. Sibulaseemne kasvatamiseks tuleb hektari kohta säilitada 200000–250000 seemnesibulat kogukaaluga 800–2000 kg. Seemnesibulate kasvuaeg on küllaltki pikk, seetõttu tuleb nad varakult välja istutada. Väiksemad öökülmad 0– -2°C sibulat ei kahjusta. Sibul õitseb tavaliselt juulis 20–25 päeva. Mesilased külastavad sibulaõisi meelsasti ja moodustavad sibulaõisi tolmeldavatest putukatest üle poole. Kui tahetakse suuremat seemnesaaki tuleb mesilased viia sibula seemnepõllule. Paremini eritab sibulaõis nektarit hommikutundidel (kella 6 ja 9 vahel), niiskemate ilmade korral ka pärastlõunasel ajal. Nektarieritus toimub ka suhteliselt madala õhuniiskuse ja kõrge õhutemperatuuri korral, kui enamik korjetaimi on nektarierituse katkestanud. Sibulamesi on kollase värvusega, värskelt kerge sibula lõhna ja maitsega. Mõnenädalase säilitamise järel spetsiifiline sibula lõhn ja maitse kaovad. Meeproduktiivsus 70–100 kg/ha. Õietolmu annab sibulaõis vähe, kuid mesilased koguvad seda meelsasti, sageli nektarist mitte hoolides. Mõnede sibulasortide (Bessonovi) puhul on täheldatud, et nendelt kogutud nektar ja õietolm kutsuvad mesilastel esile seedehäireid.
