'terminaliseade' keeleline kuju: kuna need seadmed on ise lõppseadmed ja ei kuulu terminalile, on keeleliselt õigem öelda 'terminalseade'. [28.05.1999]
'terminaliseade' keeleline kuju: kuna need seadmed on ise lõppseadmed ja ei kuulu terminalile, on keeleliselt õigem öelda 'terminalseade'. [28.05.1999]
Sisuline märkus: 'terminaliseade', 'terminalseade', 'terminal', 'lõppseadmestik 'ja 'lõppseade' on enamasti sisuliselt sünonüümid.
Sobivus konkreetsesse teksti sõltub kontekstist, mõnikord on püütud nende abil lõppseadmete liike eristada. Telekommunikatsiooniseaduse tähenduses on 'lõppseade' nii 'raadioseade' kui 'terminaliseade'. 'Terminaliseade' on seaduse tähenduses sisuliselt 'tavatelefonivõrgu lõppseade'. Selline terminikasutus on aga tekitanud segadust ja seetõttu ei soovita seda edaspidi järgida. Direktiivide, otsuste jne tõlkimisel soovitan kasutada termini tõlkena enamasti 'lõppseade' või juhul, kui tahetakse rõhutada, et tegemist on mitme seadmega või keerulise seadmestikuga, siis 'lõppseadmestik'. (Seda viimast läheb vaja siiski rohkem tehniliste tekstide, nt standardite ja patentide tõlkimisel). Termini 'terminal' tõlkena soovitan kasutada vastet 'terminal'.
'terminaliseade' keeleline kuju: kuna need seadmed on ise lõppseadmed ja ei kuulu terminalile, on keeleliselt õigem öelda 'terminalseade'. [28.05.1999]
'terminaliseade' keeleline kuju: kuna need seadmed on ise lõppseadmed ja ei kuulu terminalile, on keeleliselt õigem öelda 'terminalseade'. [28.05.1999]
Riigi Teataja seadustes määratletud terminid (legaaldefinitsioonid)
60) terminalseade on tehniline seade või selle osa, mis ühendatuna ühenduspunktis võimaldab saata, töödelda või vastu võtta kõnet või edastada andmeid; terminalseade on ka ruuter ja modem;
