et

koonus

1 nimisõna

EKI ühendsõnastik 2026

Viimati muudetud 19.09.2025

Tähendused

1
ese või moodustis, millel on ringikujuline põhi ja mille küljed koonduvad teravaks tipuks, meenutades kuhja või torbikut

Tõlkevasted

Näited
  • Tee oli suletud oranžide plastikust koonustega.
  • Vulkaan kogus aina jõudu, koonuse otsast väljusid juba hirmuäratavad suitsupahvakud.
  • Pumba rihmaratas on koonusega kinni.
2
(geomeetrias:) ringikujulise põhjaga ruumiline keha, mis tekib täisnurkse kolmnurga pöörlemisel ümber ühe kaateti

Tõlkevasted

Näited
  • Koonuse pinnalaotus.

Sõnavormid

Muuttüüp 9

Mitmuse osastava lõpus ‑eid ja rööpvormides ‑ei‑.

koonus koonused
koonuse koonuste
koonust koonuseid

Muuttüüp 11

Mitmuse osastava lõpus ‑i ja rööpvormides ‑i‑.

koonus koonused
koonuse koonuste
koonust koonusi

Päritolu andmed

laensõna
  • koonus 'keegel mäng; kirjakraad, käbi, käbi'
    • Konus 'koonus'
      • cōnus 'koonus, käbi'
        • kōnos 'koonus, käbi'

Sõna seosed puuduvad

Ühendid puuduvad

Liitsõnad järelosaga

Liitsõnad esiosaga

Sarnased sõnad

Võimalikud vasted

Sama sõna

ELi terminibaasis IATE
Otsin lisanäiteid...
Otsin tõlgitud näiteid...