Oskuskeeles on taotletud ja suures ulatuses ka juurutatud vahetegemine töötava inimese ja töövahendi vahel: esimest tähistab liide -ja, teist -i, -r, -el, -ts, -k. See võimaldab juba konteksti uurimata eristada nt kutsenimetust arvestaja riistanimetusest arvesti või lõikajat lõikurist, poonijat poonlist, niitjat niidukist.
Vastetest ei piisa selles mõttes, et ainult vaste andmisel jääb mõiste endiselt avamata. Kui juhtub nii, et sihtkeele termin on ühetähenduslik ja see tähendus on kasutajale lähteteksti konteksti arvestades kindlalt teada, siis saab vajadus küll rahuldatud.
kogum inimesest tulenevatest, füüsilistest, sotsiaalsetest, kultuurilistest, virtuaalsetest ning ajalistest olukordadest ja teguritest, mis mõjutavad inimese tegevusvõimet ja eesmärgipärast tegevust
Inimesest tulenev - vanus, sugu, haridus, rollikäitumine, tervislik seisund ning olemuslik pool ehk inimese sisemistest väärtushinnangutest tulenev.
Füüsiline – looduslik (maastik, taimed, loomad, kliima jms) ja kunstlikult loodud (ehitised ja rajatised, esemed jms).
Sotsiaalne - inimese vahetu võrgustik, väiksemad ja suuremad sotsiaalsed grupid (pere, kolleegid jms) ning nende mõju, prioriteedid, ühised huvid, hoiakud, arusaamad ja suhted. Kultuuriline - kunsti- ja teaduslike saavutuste mõju, kombed, uskumused, käitumisviisid, ühiskonna ootused, mis mõjutavad identiteeti ja tegevuslikke valikuid. Virtuaalne - virtuaalsete kommunikatsioonivahendite (arvuti, internet, telefon jne) abil loodud keskkond, kus suhtluspartnerid asuvad üksteisest füüsiliselt eemal. Ajaline - kronoloogiline vanus, arenguline vanus, koht päevas, koht aastas, tegevuse ajaline kestvus. Institutsionaalne – poliitika, majandus, seadusandlus, teenused.