Üsna hiljuti on ilmnenud inimeste rumal komme oma maastikukulgurite (ATV-de) võimekust just märgalade servades proovida. Enamasti on kaitstavate märgalade maastik õnneks siiski sedavõrd läbimatu, et rahvahulgad ja sõidukid siia ei kipu.
Maastikusõidukiteks on nii ratasmaastikusõidukid (nn ATV-d) kui ka näiteks mootorsaanid.
Hea teada
Liiklusseaduses ja selle alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 22. juuni 2011. a määruses nr 52 „Maastikusõiduki tehnonõuded ja nõuded selle varustusele ning nendele nõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ on välditud ratasmaastikusõidukite väga täpset kirjeldamist, kuna ratasmaastikusõidukeid on rohkem, kui ainult need, mida tuntakse kui ATV. Kõik ATV-d ei ole liiklusseaduse kohaselt maastikusõidukid. ATV võib kuuluda ka kategooriatesse T või L ja siis on tegemist hoopis mootorsõiduki, mitte maastikusõidukiga, kuigi välimuselt on need väga sarnased. T või L kategooriasse liigituvad need siis, kui tootja on otsustanud taotleda sõidukile T- või L-kategooria tüübikinnituse ehk on valmistanud need teeliikluse nõuete kohaselt.