et

altar

1 nimisõna

EKI ühendsõnastik 2026

Viimati muudetud 21.02.2026

Tähendused

1
ristikuju või pühapildi ees asetsev laud kirikus, millel pühitsetakse armulauda; selle lähem ümbrus, kogudusest eraldatud altariruum
Hea teada

Altar on kiriku liturgiline kese.

Näited
  • Pruut ja peig seisid altari ees.
  • Küünlajalg oli altaril ümber kukkunud.
  • Tal on tavaks altarist möödudes põlvitada.
Liturgia ajaks seati kiriku altarisse üles ajutine laud.
Naabersõnad
omadussõnaga
kuldne altar
Naabersõnad
kuldne altar
1.1
isiklikuks palveks seatud kodune lauake, kuhu asetatakse küünlad ja rist või pühapilt, kodualtar
2
ohverdamisalus või -koht pühas paigas
Sünonüümid
Näited
  • Budistlikul altaril serveeritakse rooga surnute hingedele.
Naabersõnad
omadussõnaga
väike altar keskaegne vana barokne püha budistlik kaunis ajutine
Kabelis on väike altar, üks õigeusu ikoon ja üks kristlik maal.
nimisõnaga
altarite jäänused
altari ülevärvimine osa tiib lähedus sakrament
Ristimine toimub altari läheduses või päris altari ees.
kiriku altar kabeli templi katedraali kloostri
Koguduse õpetaja pühitses kiriku kabeli altari ja laemaali.
kantsel ja altar kirik tempel
Kiriku kantsel ja altar on pärit 17. sajandist.
tegusõnaga
altar asub paikneb
Kiriku altar asub mitme laeni ulatuva kaare all.
altarit ehitama püstitama pühitsema kaunistama
Altar ehitati tavaliselt kiriku idapoolsesse seina.
altaris teenima
Altaris teenis kohalik naispastor.
altarile tooma asetama
Altarile toodi, mis oli Jumalale pühitsetud.
Naabersõnad
väike altar keskaegne vana
2.1
(väljendites millegi või kellegi ohverdamise kohta)
Sarnase tähendusega
Näited
  • Ükski mees ei taganenud, nad tõid oma noore elu isamaa altarile.

Erialasõnastikud

Koolisõnastikud 2005–2010

ID 590736 Viimati muudetud 21.09.2022
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond ajalugu
  • ohverdamise koht looduses või mõnes hoones

Koolisõnastikud 2005–2010

ID 590737 Viimati muudetud 21.09.2022
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond ajalugu
  • laud ja selle lähim ümbrus usurituaalide korraldamiseks ristiusu kirikus

Kristluse sõnastik

ID 740281 Viimati muudetud 20.07.2026
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond religioon, filosoofia -> kirikute sisustus, kirikutekstiilid ja kunstreligioon, filosoofia -> usutavad
  • ohverdamise ja ohvrisöömaaja koht; pühapaik, kus toimub kultuslik kohtumine Jumalaga
Hea teada
  • Esimest korda nimetatakse Vanas Testamendis ohverduspaika altariks 1Ms 8:20 (heebrea מִזְבֵּחַ, mizbeah ‘koht ohvriloomade põletamiseks’). Pärast veeuputust ehitab Noa altari ja ohverdab sellel põletusohvreid. Iisraeli religiooni ajaloos on näha, kuidas altar välja kujunes. Algselt Kaananimaal looduses asetsenud kivi- või muldaltar sai uue kuju Iisraeli kogudusetelgis ning hiljem Saalomoni templis. Kujunes välja põletusohvrialtar, mis asetses templi eesõues (2Aj 4:1) ning suitsutusaltar, mille Saalomon lasi püstitada templi kõige pühama paiga ette (1Kn 6:22). Jeesuse Kristuse ohvrisurma tõttu kaotas altar kristlaste jaoks oma senise tähenduse. Uues Testamendis mainitakse altarit ülekantud tähenduses: Issand Jeesus Kristus ilmub mitte ainult ohvrit toova täiusliku preestrina ja täiusliku ohvrina, vaid ka „altarina“ (Hb 13:10), millelt kogudus võtab vastu armulauda. Kuid esimeste kristlaste püha söömaaja riitusega seoses, mida nimetataksegi Issanda lauaks (mensa Domini, τράπεζα, 1Kr 10:21), kujunes välja altar, mis omandas keskse koha liturgias, märgistades Kristuse enese kohalolu oma aujärjel.
altar
Hea teada
  • Etümoloogia: ld alta + ara 'kõrge + ohvriase'

Kristluse sõnastik

ID 740282 Viimati muudetud 20.07.2026
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond religioon, filosoofia -> kirikuarhitektuurreligioon, filosoofia -> liturgika
altar
altarilaud
  • koht armulaua pühitsemiseks, mis sümboliseerib Kristuse trooni ja tema ligiolekut
Hea teada
  • Altar ehk altarilaud on kogu kirikuruumi liturgiline kese, millel pühitsetakse armulauda. Tavaliselt asub altar kas kirikuhoone keskel või idaseinas. See on valmistatud enamasti kivist või puidust ning kaetud ühe või mitme tekstiiliga (altarilina, altarikate). Klassikalise altarilaua puhul võib selle osadena eristada jalust ja jalusel asuvat laiemat altariplaati. Katoliku, õigeusu ja vanades idakirikutes asetatakse altarilaua sisse pühakute säilmed. Läänekirikus kasutatakse altarit ja altarilauda samas tähenduses, kuid idakiriku keelekasutus on erinev. Seal tähendab altar pigem kogu altariruumi, altarilauda nimetatakse aga sageli austavalt aujärjeks, viidates selle sümboolsele tähendusele Kristuse troonina.
Seotud
altar
Näited
  • Kõikjal, kus leidub jumalarahvas, vaimulik ja püha altarilaud, on ka Kirik.
altarilaud
Näited
  • Altarilaud on nii ilus, et oleme jätnud selle altaripõllega katmata, kasutame valget lina.
aujärg
Näited
  • Aujärje taga oli puidust rist ja Jeesuse ikoon.
Hea teada
  • õigeusk

Kristluse sõnastik

ID 740295 Viimati muudetud 20.07.2026
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond religioon, filosoofia -> kirikuarhitektuur
altariruum eelistatud
kooriruum
koor
altar
  • kiriku osa, kus asub altar ja pühitsetakse armulauda
Hea teada
  • Altariruumiks nimetatakse altarit ümbritsevat kiriku osa, mis tavaliselt asub kiriku idaküljes ja on nähtavalt muust kirikuruumist eraldatud kas kõrgendatud põranda ja/või seda ümbritseva piirdega. Läänekirikus kujunes altariruum aja jooksul kirikulistele üha nähtavamaks, seda muust kirikust eraldav piire taandus kõrgest seinast madalaks võreks või kadus täielikult. Varakeskajal pikenes altariruum sageli kiriku keskosa suunas, et mahutada sinna koor. Seetõttu kutsutakse läänekirikus kogu altariruumi või kitsamas tähenduses altari ette jäävat altariruumi osa ka kooriruumiks või kooriks. Roomakatoliku kirikus on altariruumi nimetatud ka presbüteeriumiks, kuna varem oli sellesse kiriku ossa pääs vaid vaimulikel. Mitme altariga kirikutes rajati ehituslikult eristatav altariruum sageli vaid peaaltari ümber. Idakirikus on säilinud nüüdisajani altariruumi täielik eraldatus muudest kirikuhoone osadest kõrge kujuseina ehk ikonostaasi ja/või eesriidega; sellesse kiriku ossa on reeglina lubatud siseneda vaid meestel. Õigeusus on tavaline nimetada altariruumi lihtsalt altariks, samal ajal kui läänekiriklikus kõnepruugis tähistab altar peaaegu alati altarilauda.
Seotud
altariruum eelistatud
Näited
  • Altar seisab tavaliselt altariruumi ehk presbüteeriumi keskosas.
kooriruum
koor
Hea teada
  • Etümoloogia: kr χορός 'laulukoor, tantsurühm'
altar
Näited
  • Õigeusu kirikus on üldiseks tavaks, et naised altaris ei käi, kuid pragmaatiline olukord nõuab seda mõningates kogudustes, kasvõi koristamise eesmärgil.
Hea teada
  • õigeusk
presbüteerium
Hea teada
  • katoliku
  • Etümoloogia: kr πρεσβυτέριον 'vanemate kogu'

Usundiloo terminibaas

ID 462730 Viimati muudetud 09.08.2021
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
  • kõrgendik v alus pühapaigas v templis, millele asetati ohvriannid jumalale v jumalatele
Hea teada
  • Muistsete religioonide põletusohvri korral (nt Vana-Kreekas, Vana-Roomas ja Jeruusalemma templis) toimus altaril ka ohvrianni põletamine.
altar
Hea teada
  • ld pl altāria 'ohvrilaud koos ohvrianni süütamise seadeldisega' < ara 'ohvrilaud'

Usundiloo terminibaas

ID 609047 Viimati muudetud 09.08.2021
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
  • kristluses ristikuju või pühapildi ees asetsev laud Piibli, küünalde ja armulauariistadega
Seotud
altar
Hea teada
  • ld pl altāria 'ohvrilaud koos ohvrianni süütamise seadeldisega' < ara 'ohvrilaud'

Sõnavormid

Muuttüüp 2e

altar altarid
altari altarite
altarit altareid

Päritolu andmed

laensõna
  • altar
    • altar 'altar'
      • altaria 'ohvritule paik, altar'
      • altar 'ohvritule paik, altar'

Sõna seosed puuduvad

Ühendid

Liitsõnad järelosaga

Liitsõnad esiosaga

Sarnased sõnad

Võimalikud vasted puuduvad

Sama sõna

ELi terminibaasis IATE
Otsin lisanäiteid...