Minevikus on loomade eest seisjad sageli kujutanud loomi kui passiivseid inimdominatsiooni ohvreid. Selline rõhuasetus passiivsele ohvriksolemisele võib olla tahtmatult tekitanud olukorra, kus arvatakse, et loomad on võimetud tegema tähenduslikke valikuid või rakendama agentsust, ja et loomadega suhete tingimusi peavad alati määrama just inimesed.
