et

pea

1 nimisõna

EKI ühendsõnastik 2026

Viimati muudetud 03.07.2026

Tähendused

1
inimese ja looma keha ülemine (hrl kerest kaelaga eraldatud) osa, kus paiknevad aju ja meeleelundid ainsuses
Sünonüümid
Sarnase tähendusega
Näited
  • Noogutas vastuseks pead.
  • Kalle hüppas pea ees vette.
Naabersõnad
omadussõnaga
palja peaga
Pool ajast kandis mees kiivrit, pool aega oli palja peaga.
ümmargune pea lõhkine
Kodukakul on ümmargune pea, mida ta suudab pöörata 270°.
maharaiutud pea
Möödunud nädalal leiti oktoobris röövitud nelja pantvangi maharaiutud pead.
katmata peaga kaetud
Ei saa kuidagi õigustada külmal ajal katmata peaga väljas viibimist.
nimisõnaga
ussi pea
Pudelisse viina sisse võidi panna ka ainult ussi pea.
jalad ja pea käed kael keha selg süda nägu silmad õlad kõrvad
Haiguse süvenedes võivad kael ja pea jääda püsivalt valesse asendisse.
Toeta lapse õlgu ja pead oma käega.
tegusõnaga
pea vajub rinnale nõksatab sügeleb
Vanaisa pea vajus rinnale ja ta jäi magama.
pead raputama vangutama tõstma pöörama noogutama hoidma kallutama langetama kergitama liigutama keerama paitama kratsima sügama
Naine raputas naeratades pead.
Mees raputas pead, siis vaatas ringi ja hakkas naerma.
Bulgaarlased pidavat eitades pead noogutama ning jaatades pead raputama
Müüja kallutas pead, et teksti paremini lugeda.
Linnuke keeras pead ja lendas minema.
Ainult vanaema paitas lapse pead.
Poiss võttis mütsi ära ja hakkas pead kratsima.
pähe lööma panema kukkuma tõmbama
Ihukaitsja lükkas naise eemale, mispeale mina talle kaameraga pähe lõin.
Tüdrukud panevad pähe roosad kübarad.
peas olema kandma
Tal on villane müts peas.
peast haarama võtma
Ta haarab peast, ajab soengu lootusetult sassi ja istub pingile.
Tuppa astudes võtsin mütsi peast.
peaga lööma noogutama vehkima
Noogutan peaga, sest vastus küsimustele on üksmeelne.
Ta oli kindlasti nõus, sest noogutas peaga.
1.1
(selle juurde või külge kuulumist rõhutavalt) vormides: peas ja peast
Näited
  • Igaüks, kel silmad peas, võib näha, et maja lausa karjub investeeringute järele.
  • Pakane tahab nina peast ära võtta.
1.2
(tervisliku vm kehalise seisundi kirjeldamisel)
Näited
  • Pea on uimane.
  • Pea hakkas valutama.
  • Purjus peaga ma rooli ei istu.
Tuli koju joobnud päi.
Naabersõnad
omadussõnaga
purjus peaga täis unise kaine vintis väsinud puhanud pilves uimase värske
Nädalavahetusel leidis politsei ka purjus peaga rooli taha istunud juhte.
tegusõnaga
pea valutab käib ringi pööritab sumiseb kumiseb tuikab huugab lõhub
Olen hirmus paistes, pea valutab ja paha on olla.
Pea valutab ja paha on olla.
Nina on kinni ja pea lõhub ning kõik kohad on lihasvalu täis.
Naabersõnad
purjus peaga täis unise
1.3
selle juustega kaetud osa; juuksed, soeng
Sarnase tähendusega
Näited
  • Blond pea tõmbab tähelepanu.
  • Peas on juba halli.
  • Punkar värvis pea roosaks.
Tuul sasib laste päid.
Naabersõnad
omadussõnaga
tumeda peaga halli punase heleda kiila
Kes on see lühikest kasvu halli pea ja hallide vuntsidega mees?
pöetud peaga värvitud kammimata lokkis
Keskaegsed reeglid nõudsid, et preestrid oleksid korralikult pöetud peaga ning raseeritud.
tegusõnaga
pead sügama
pähe määrima
Segu määritakse pähe, kaetakse sooja rätikuga ning hoitakse kolm tundi.
Naabersõnad
tumeda peaga halli punase
2
see kehaosa mõistuse, vaimsete võimete ja psüühiliste protsesside asupaigana; millegi kohta, mida tehakse mõtlemise abil, ilma abivahendita
Sarnase tähendusega
Näited
  • Matemaatikat ta pea jagab.
  • Peas küpses kindel plaan.
  • Viska selline mõte peast!
Mõistus tuli pähe.
Teeb, mis aga pähe tuleb.
Naabersõnad
omadussõnaga
hea pea helge selge vana rumal külm kõva
Tavaliselt aitavad eksamitel häid tulemusi saavutada selge pea ja hea mälu.
Üritan hoida selget pead.
Kahju nendest, kes rumala peaga lepingule oma allkirja panid.
tegusõnaga
pea töötab
Pea töötas nagu arvuti, ei saanud rahulikult magada.
pähe tulema võtma kargama turgatama õppima
Inimesed räägivad ja kirjutavad kõike, mis aga pähe tuleb.
peas keerlema toimuma vasardama tekkima liikuma mõlkuma
Peas keerlesid mõtted, kas olen siia sattunud unes või ilmsi.
Kas ideed otsides liikus sul peas palju võimalikke kavandeid?
peast teadma läbi käima minema kaduma tegema tsiteerima
Teadsin peast kõigi riikide rahvaarvu, pealinnu, pindala.
Vanaema teadis peast kõiki lauluraamatu laule.
Kulub paar päeva, et töömõtted peast kaoks.
Juubilar tsiteeris peast Shakespeare'i.
Naabersõnad
hea pea helge selge
3
(inimese kohta)
Sarnase tähendusega
Rektsioon milline
Näited
  • Arutati, kuidas tuua helged pead Ida-Virumaale tagasi.
  • Sellest koolist on ikka tulnud arukaid ja andekaid päid.
Naabersõnad
omadussõnaga
targad pead helged
Millise tulemuseni targad pead jõudsid?
Kahjuks lahkuvad paljud väikelinna helged pead pealinna.
Naabersõnad
targad pead helged
3.1
(inimese elu kohta)
Näited
  • Ta riskis põgeniku varjamisel oma peaga.
3.2
(hulga märkimisel looma või ka inimese kohta)
Näited
  • Sügiseks, kui uttedel on talled sündinud, on kari vähemalt saja pea võrra suurem.
  • Koolid saavad raha ikkagi õpilaste arvu ehk peade järgi.
4
juht, valitseja, ülemus; eestvedaja
Sarnase tähendusega
Näited
  • Katoliku kiriku pea on paavst.
  • Arvati, et mees peab olema perekonna pea.
Naabersõnad
omadussõnaga
kroonitud pea
Külaliste seas on rohkelt kroonitud päid ja muidu tähtsaid tegelasi.
nimisõnaga
katoliku kiriku pea kolonni
Katoliku kiriku pea soovis rõõmsaid lihavõttepühi.
Tempo määras suuresti ära kolonni pea.
5
taime (jämedam, kerajas) ülaosa (ka õienuti, viljapea kohta)
Sarnase tähendusega
Näited
  • Kapsas hakkab juba pead moodustama.
  • Rukis loob pead.
Naabersõnad
nimisõnaga
poldi pea kruvi tiku hambaharja noa lillkapsa tuuliku
Poldi pea peab olema lapik.
Tangidel on kaks külge, millega saab haarata poldi peast.
Kruvi pead ei ole soovitav keerata plaadi sisse.
Lillkapsa pea areneb hästi pärast seda, kui lehed on hästi välja kasvanud.
Lillkapsa pea kvaliteet oleneb sellest kuidas taim toitub algarengu faasis.
Naabersõnad
poldi pea kruvi tiku
5.1
millegi hari, tipp; pealmine osa
Sarnase tähendusega
Näited
  • Kõrge korstna pead ei olnud udus nähagi.
5.2
(pikliku) eseme jämedam või laiem ots
Näited
  • Nööpnõela pea.
  • Kandilise peaga kruvi.
5.3
tööriista vm eseme osa, millest kinni hoitakse või kuhu kinnitatakse töötamiseks vajalikem osa
Näited
  • Noa tera ja pea.
  • Reha pulgad, pea ja vars.
5.4
töötamiseks vajalik(em) osa
Näited
  • Harpuun koosneb vardast ja avanevate kidadega peast.
5.5
eesmine, (liikumisel) ettepoole jääv osa; algusosa
Sarnase tähendusega
Näited
  • Ree pea ja pära.
  • Kell 12 hakkas liikuma rongkäigu pea.

Erialasõnastikud

EKI terminibaas Esterm

ID 703232 Viimati muudetud 30.12.2004
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond põllumajandus, toiduainetööstus, loomakasvatus, metsandus, kalandusloomsed saadused
pea
  • üks looma kehaosadest; (keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest); pea konditustamisel saadus pealiha on suhteliselt sidekoerikas, madala toiteväärtusega, on kasutatav madalasordiliste vorstide toorainena
pea

Eesti-vene-eesti õigusterminoloogiabaas

ID 500912 Viimati muudetud 11.10.2023
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
pea
juht
Seotud
pea
juht

Koolisõnastikud 2005–2010

ID 593938 Viimati muudetud 12.03.2023
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond bioloogia
pea
  • eesmine või ülemine kehaosa liikuvatel loomadel . Peas on organid , mille abil loom orienteerub ümbritsevas keskkonnas ja haarab toitu . Selgelt eristunud pea on selgroogsetel loomadel , lülijalgsetel ja osal limustel
pea

Koolisõnastikud 2005–2010

ID 593939 Viimati muudetud 12.03.2023
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond bioloogia
pea
  • õisik , mille pikale õisikuteljele kinnituvad raotud õied
pea

Loomakasvatuse terminibaas

ID 477181 Viimati muudetud 12.03.2023
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
pea
  • keha eesmine osa
pea

Mesindusleksikon

ID 482276 Viimati muudetud 10.04.2023
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
pea
  • kehaosa, mis on mesilasemal eestvaates südamekujuline, isamesilasel ümmargune ja töömesilasel kolmnurkse kujuga
Hea teada
  • Mesilase pea külgedel asuvad kaks liitsilma, mis koosnevad üksikutest ommatiididest. Pealael asuvad kolm lihtsilma. Pea eesosale kinnituvad tundlad, mis on ühtlasi haistmis, maitsmis ja kompimiselunditeks. Suised moodustuvad ülahuulest, ülalõugadest ja iminokast, mis on kohastunud tahke toidu mälumiseks ja vedela toidu imemiseks.
pea

Norra-eesti meditsiinisõnastik

ID 564260 Viimati muudetud 12.03.2023
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond meditsiin
pea
pea

Sõnavormid

Muuttüüp 26i

pea pead
pea peade
pead päid ~ peasid

Päritolu andmed

põlissõna
  • pea
    • pää 'pea'
    • pe 'lõpp, ots'
    • fej 'pea'
    • fő 'pea'

Sõna seosed puuduvad

Ühendid

Liitsõnad järelosaga

Liitsõnad esiosaga

Sarnased sõnad

Võimalikud vasted puuduvad

Sama sõna

ELi terminibaasis IATE
Otsin lisanäiteid...