Haridusseadus 21.03.1999 algharidust ei defineeri. Kuigi ÜRO Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt räägib algharidusest, kasutatakse muudetud (10.10.1993) haridusseaduses selles tähenduses sõna "põhiharidus"(varem "algharidus"): Kooskõlas UNESCO hariduse klassifikatsiooni rahvusvahelise standardiga on haridusel järgmised tasemed: 1) alusharidus,(RK s. 09.06.93 nr. 162 jõust.16.07.93 RT I 1993, 40, 593) 2) põhiharidus (hariduse I tase),(RK s 15.09.93 nr. 168 jõust.10.10.93 RT I 1993, 63, 892) 3) keskharidus (hariduse II tase), 4) kõrgharidus (hariduse III tase).
2. «Algharidus» märgitakse isikul, kes on lõpetanud: a) üheklassilise vallakooli, linnaalgkooli, ühe- või kaheklassilise ministeeriumikooli, kihelkonnakooli, kõrgema algkooli aastani 1920 või ... või f) 1990. aastal või hiljem 6 klassi, kuid ei ole omandanud põhiharidust (sh ka need, kes on koolis põhihariduse omandamise pooleli jätnud). 87.4. «Ei oma algharidust, kirjaoskaja» märgitakse isikul, kes pole lõpetanud algharidusele vastavat kooliastet, kuid kes oskab vähemalt ühes keeles arusaamisega lugeda ja kirjutada (sh ka pimedate poolt kasutatav kiri) lihtsamat teksti oma igapäevast elu puudutavatel teemadel.
