Hariliku kõrvitsa tüüpalamliiki kuuluv rullkõrvits, mida rahvas kutsub ka kabatšokiks ja melonkõrvitsaks ( Cucurbita pepo subsp. pepo var. pepo Zucchini rühm) laia tuntuse tõttu tutvustamist ei vaja. Puhmikulise kasvukujuga kabatšokil tarvitatakse toiduks 7–10 päeva vanuseid vilju või päris noori viljahakatisi.
Suvikõrvits on üldnimetus, mis hõlmab tervet eriilmeliste kõrvitsate rühma: lisaks kabatšokile ka taldrikkõrvitsat (patissoni) ja spagetikõrvitsat. Kõik need 3 erinevat kõrvitsat on suvikõrvitsad seepärast, et pole mõeldud talviseks säilitamiseks, vaid suvel või varasügisel kasutamiseks. Vilju ei lasta vanaks minna. Suvikõrvitsad on puhmik- ehk põõsaskõrvitsad, sest neil ei teki pikki varsi nagu talikõrvitsatel.
Suvikõrvits ei ole mitte botaaniline, vaid kulinaarne termin nende kõrvitsate viljade kohta, mida koristatakse ja süüakse noorelt, ammu enne valmimist, kui nende kest on veel õhuke ja seemned välja arenemata.
