koodi tüüp, mille puhul koodi ühikud või ühikute komponendid on eristatavad ka ilma selle koodi abita
Hea teada
Kood (code) on reeglistik, reeglipärane vastavus sisu ja väljenduse vahel. Kodeerimine (encoding, coding) on teksti, sõnumi või märgi loomine koodi abil. Dekodeerimine (decoding) on teksti tõlgendamine, kasutades kindlat koodi. Umberto Eco järgi toimub tegelikkuses enamasti ekstrakodeerimine (extra-coding) ehk protsess, mille puhul tõlgendus loob selliseid tähendusi, mida olemasolevad koodid ei ennusta. Ekstrakodeerimise alltüüpideks on alakodeerimine (undercoding) ehk lihtsustav tõlgendamine ja ülekodeerimine (overcoding) ehk keerustav tõlgendamine, tekstile algsest suurema keerukuse omistamine. Koodimoodustamine ehk koodiloome (code-making) on uue koodi loomine. Eristatakse analoogkoodi (analogue code), mille puhul tähistaja ja tähistatava vaheline struktuurne vastavus liigendub ühikuteks selle koodi enda kaudu, ning digitaalkoodi (digital code), mille puhul koodi ühikud või ühikute komponendid on eristatavad ka ilma selle koodi abita. (J. Lotman kasutab enam-vähem samas tähenduses mõisteid kontinuaalne ja diskreetne.) R. Barthes eristab kirjandusteoses tervikkoodi ja osakoode (kultuurikood, tegevuskood jt). Vt keel, struktuur.
