en

articulation

1 nimisõna

Erialasõnastikud

EKI terminibaas Esterm

ID 720690 Viimati muudetud 30.12.2004
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond fixed parts & moving parts
liigend eelistatud
liigendühendus
articulation eelistatud
joint
  • the connection of two parts in such a way (usually by a pin joint) as to permit relative movement
  • an assembly which allows a certain freedom of motion, either rotary or linear
liigend eelistatud
liigendühendus
šarniir
articulation eelistatud
Näited
  • Articulaiton axis
joint

Foneetika sõnastik

ID 378853 Viimati muudetud 16.03.2023
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond keel, kirjandus -> foneetika
artikulatsioon
  • kõneelundite koostöös häälikute moodustamine
Seotud
artikulatsioon

Loomakasvatuse terminibaas

ID 477168 Viimati muudetud 27.12.2022
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
joint
  • kahe või enama luu omavahelist liikumist võimaldav ühendus
joint

Nüüdismuusika terminibaas

ID 632095 Viimati muudetud 12.10.2024
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond muusika
  • muusikaline parameeter, mille väärtus esindab üksteisele järgnevate helide eraldatuse määra
Hea teada
  • Artikulatsiooni väärtused jäävad vahemikku äärmuslik stakaato - äärmuslik legaato.
artikulatsioon

Semiootika terminibaas

ID 575000 Viimati muudetud 21.04.2025
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond semioloogia
artikulatsioon
  • märgisüsteemi liigendumine diskreetseteks ühikuteks, mis sätestab muuhulgas süsteemi minimaalsed ühikud, mille kombineerimisel moodustatakse keerulisemaid ühikuid või tekste
    Hea teada
    • Artikulatsioon sätestab muuhulgas süsteemi minimaalsed ühikud, mille kombineerimisel moodustatakse keerulisemaid ühikuid või tekste. A. Martinet osutas, et loomulik keel on topeltartikulatsiooniga, liigendudes esimesel tasandil tähenduslikeks ühikuteks (morfeemid, sõnad, jne), teisel tasandil tähenduseta ühikuteks (foneemid). C. Lévi-Strauss omistas topeltartikulatsiooni ka muusikale (noodid – toonid) ja maalikunstile (kujutis – kujutamise tehnikad). L. Prieto ja U. Eco eristavad artikulatsiooni keerukuse järgi: (1) artikuleerimata süsteemid (nt üksiknumbritega bussiliinid), (2) vaid teise tasandi artikulatsiooniga koodid, mis koosnevad üksnes figuuridest (nt mitmenumbrilised bussiliinid), (3) esimese tasandi artikulatsiooniga koodid, milles pole figuure (nt hotellitubade numbrid, kus esimene number tähistab tavaliselt korrust, teine järjekorda), (4) topeltartikuleeritud koodid, mis on analüüsitavad nii märkideks kui figuurideks (nt loomulik keel või telefoninumbrid), (5) liikuvate artikulatsioonidega süsteemid, mille ühikud võivad olla nii märgid kui figuurid (tonaalne muusika või mängukaardid, mille tähenduslikud elemendid sõltuvad mängust), (6) kolme artikulatsiooniga süsteemid (nt kinokeel). Märgisüsteemi artikulatsioonid on ära määratud koodi poolt ning esitavad märgisüsteemi struktuuri. Vt kood, märgisüsteem, kontinuaalsed ja diskreetsed keeled, struktuur.
Seotud
artikulatsioon
Näited
  • Artikulatsiooni keerukus. Märgiprotsessid loovad diskreetsust, st neid üksusi, millel äratundmine põhineda saab. Sõltuvalt märgisüsteemist võib artikulatsioon olla kas lihtne, piirduda mingi ainsa märgiga, või ka keerukam, mitmekordne. Loomulik keel on kahekordselt artikuleeritud: esmatasandil morfeemid (sõnatüved, liited), teisel tasandil foneemid.
liigendus
articulation

Sõnavormid puuduvad

Päritolu andmed puuduvad

Sõna seosed puuduvad

Sama sõna

ELi terminibaasis IATE

Lisanäited

Veebilehelt SkELL saad vaadata sõna kasutusnäiteid, naabersõnu ja sarnase tähendusega sõnu. Need on automaatselt valitud ning võivad sisaldada vigu.
Skell logo