en

virtue

1

Erialasõnastikud

Haridus

Haridussõnastik

ID 747145 Viimati muudetud 07.05.2024
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond kasvatus ja areng (kasvatusmeetodid)
voorus eelistatud
virtue
  • moraalselt heakskiidetav omadus inimeste juures või ilming ühiskonnas
voorus eelistatud
virtue

Humanitaaria ja kunstid

Filosoofia terminibaas

ID 452389 Viimati muudetud 06.11.2023
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu

Ida mõtteloo leksikon

ID 480468 Viimati muudetud 06.11.2023
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
power
  • hiina õpetuste keskseid mõisteid, mis kõige üldisemalt tähendab indiviidi (inimese, olendi, nähtuse) loomuliku mõjuvõimu avaldumist, inimese puhul eeskätt andekust ja võimekust üleüldse või mingil kitsamal alal
Hea teada
  • Vägi on sageli seotud kulu (hn dao) mõistega ning seda võib tõlgendada kui võimet kulgu tunnetada ja järgida. Väge tähistav kirjamärk koosneb kolmest osast: ‘liikuma’, ‘otse’ ja ‘süda’, väljendades nõnda tähendust ‘südame järgi tegutsemine’. Mõiste ja vastav märk pärinevad juba Shang-Yini ajastust (16.–11. saj e.m.a). Algupäraselt tähendas see šamaanide ja preestrite ning pealikute ja valitsejate jumalikku üleloomulikku väge, mis seadis nad ühiskonna (hõimu) teiste liikmete seas erilisele positsioonile. Hiljem kasutati seda kuningate kohta, kes said taevalt taevatahte kohaselt õiguse ja väe valitseda. Konfutsianismis, taoismis ja teistes õpetustes mõiste tähendus avardus ja muutus üldisemaks; hakati rääkima iga inimese, ühiskonnakihi, loodusnähtuse jms väest. Konfutsianismis on vägi seotud ühiskondlike suhete ja kõlblusega, taoismis rohkem loodusega. Ideaalis toimib vägi loomulikult ja harmooniliselt, sellepärast on see sageli vastandatud füüsilisele jõule (hn li) ja poliitilisele valitsuskorraldusele (hn zheng). Hiina budismis kasutatakse sõna „vägi“ mõiste guṇa (skr ‘omadus, voorus’) vastena.
Seotud
power

Ida mõtteloo leksikon

ID 480569 Viimati muudetud 06.11.2023
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
merit
  • budismis virgumist soodustav tegur, mida saadakse heategude, ohverdamise, annetamise, õige mõtlemise vms teel
Hea teada
  • Pälvimuste kogumist peetakse eriti mahajaanas väga oluliseks ja nende hulk ehk pälvimuste kuhi (skr puṇyaskandha) võib olla loendamatu. Samas ei tarvitse inimese põhieesmärgiks olla pälvimuste kogumine iseenesele, vaid ta võib neid teadvustatud ja olendite heaks tehtud sihipärase toimimisega ohverdada kõikidele. Mahajaana järgi annab mõistmine võrratult rohkem pälvimusi kui nt tavaline buddhadele ohverdamine või tavalised heateod. Hinduismis on pälvimus heade tegude tulemus ja tingimus soodsaks ümbersünniks.
Seotud
merit

Ida mõtteloo leksikon

ID 612390 Viimati muudetud 06.11.2023
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
virtue
  • budismis sanskriti bala ja anubhāva vaste ning tähistab Buddha vaimset väge
virtue

Kristluse sõnastik

ID 742178 Viimati muudetud 31.03.2026
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
  • moraalselt heakskiidetav omadus inimese juures või selline ilming ühiskonnas; inimeste käitumist juhtiv püsiv püüd headuse poole
Hea teada
  • Antiikfilosoofiast on pärit õpetus neljast kardinaal- ehk põhivoorusest: õiglus, vaprus (mehisus, meelekindlus), mõõdukus (tasakaalukus) ja tarkus (mõistlikkus, arukus). Need neli on olulised ka Vanas Testamendis (vt nt Trk 8:7), kuid nii Vanas kui ka Uues Testamendis leidub mitmesuguseid vooruste loetelusid teisigi (nt Gl 5:22). Kirikuisad (nt Ambrosius, Augustinus, Gregorius Suur) käsitavad voorusi kui Jumala armu läbi usklikus inimeses toimivaid ja teda Jumalale meelepäraseks vormivaid jõude, üsna varakult hakatakse suurimateks kristlikeks voorusteks pidama nn jumalikke voorusi: usku, lootust ja armastust. Monastilist ning askeetlikku eluviisi ülimaks pidaval keskajal ülistati eriti selliseid voorusi nagu kuulekus, kasinus ja karskus.
  • Keskaja teoloogid koostasid rohkesti vooruste „katalooge“, kus hea ja kurja võitlusväljal vastanduvad voorused ja pahed, skolastikas sai voorusteõpetusest usu- ja moraaliõpetuse peamisi nurgakivisid. Evangeelne teoloogia seevastu hülgas voorusi rõhutava moraaliõpetuse kui võimaluse tegudega Jumala armu ära teenida. Sõna „voorus“ tõi eesti keelde F. R. Kreutzwald 1840-50. aastatel. Enne seda vastab saksa Tugend’ile sõnaraamatuis “headus”, “head kombed” vms.
Seotud

Sõnavormid puuduvad

Päritolu andmed puuduvad

Sõna seosed puuduvad

Sama sõna

ELi terminibaasis IATE

Lisanäited

Veebilehelt SkELL saad vaadata sõna kasutusnäiteid, naabersõnu ja sarnase tähendusega sõnu. Need on automaatselt valitud ning võivad sisaldada vigu.
Skell logo