et konsonant 1 kaashäälik, umbhäälik
häälik, mille hääldamisel häälduselundite sulg katkestab õhuvoolu osaliselt (nt l, r, v) või täielikult (g, b, d, k, p, t)
et konsonant- 2 konsonantne
konsonerende, som lyder sammen, samklingende, helisev, konsoneeriv

et

konsonant

substantive

EKI Combined Dictionary 2026

Last modified 19.06.2025

Meanings

häälik, mille hääldamisel häälduselundite sulg katkestab õhuvoolu osaliselt (nt l, r, v) või täielikult (g, b, d, k, p, t)

Synonyms

kaashäälik ,
umbhäälik obsolete

Translations

Terminological databases

Foneetika sõnastik

ID 378766 Last modified 05.04.2023

Domain phonetics

konsonant

kaashäälik

häälik, mille hääldamisel tekitatakse kõnetrakti mingisse ossa sulg või ahtus

konsonant

kaashäälik

Inflection Type 22e

konsonant	konsonandid
konsonandi	konsonantide
konsonanti	konsonante ~ konsonantisid

konsonant
- Konsonant 'kaashäälik'
  - littera cōnsonāns 'kaashäälik' õieti '(vokaaliga) kokkukõlav täht' (sõnast cōnsonāre 'kokku kõlama')

согласный ¹ консонант согласный звук

in the EU's IATE term base

Searching web examples...

Searching translated usage examples...