Džainismis on hing üks kahest põhimõistest, teine on elutus e hingetus (skr ajīva). Hing on omane kõikidele elusolenditele. Maailm koosneb loendamatutest liikuvatest elusatest hingelistest nähtustest. Hingelised on nii inimesed, loomad kui ka taimed ja ürgollused. Ülejäänud nähtused on hingetud ja kuuluvad ajīva alla. Kõik hinged on tõelised, iseolevad ja igavesed ning neid iseloomustab teadvuslikkus (skr cetanā, caitanya), võime tunda õnne (skr sukha) ja tarmukus (skr vīrya). Hinged jagunevad kaheks. Liikumatutel hingedel (maa, vesi, tuli, õhk ja taimed ) on vaid puudutamisvõime. Liikuvatel hingedel, mille alla käivad nii vaimud kui ka keha omavad hinged, on kaks kuni viis võimet (skr indriya). Kuigi elusolendid ja muud hingelised nähtused on loomuldasa puhtad, määrivad neid põhjuse ja tagajärje seaduse tõttu tekkivad teod. Džainismi õpetuse abil on võimalik hinge puhastada ja kaotada side tegudega ning seeläbi jõuda vabanemiseni. Kuna kõik elusolendid ja muud hingelised nähtused on algselt puhtad ja kannavad endas võimet tegude ahelatest vabaneda, siis tuleb kõigisse neisse suhtuda aupaklikult ja vägivallatult. Sellest tuleneb džainistide äärmine aukartus elu ees ja vägivaldsusetus.
